Obsah (5)

§ 139§ 41§ 195§ 40§ 197

1-06-11541 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2006.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja Kriminaalasja nr 1-06-11541 (05922400323) Kohtunik Küll

§ 139

lg 2 p 1,2 järgi vangistusega 9 kuud tingimisi 1aastase katseajaga; 2) 25.02.1998.a Harju Maakohtu otsusega

§ 139

lg 2 p 1,2,3; § 140 lg 2 p 1,2,3; § 141 lg 2 p 1,2; § 176 lg 1; § 197 lg 2 järgi 3-aastase vangistusega,

§ 41

alusel lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust; 3) 04.12.1998.a Tallinna Linnakohtu otsusega

§ 195

lg 2 järgi 6-kuulise vangistusega,

§ 40

lg 3 alusel lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust; 4) 01.12.1999.a Tallinna Linnakohtu otsusega

§ 197

lg 2 p 1; § 139 lg 2 p 2,3 järgi 2-aastase vangistusega,

§ 41

lg 1 alusel lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 9 kuud vangistust; 5) 09.04.2001.a Harju Maakohtu otsusega

§ 139

lg 2 p 2 järgi 6-kuulise vangistusega,

§ 40lg 3 2 alusel lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 9 kuud vangistust; 6) 03.10.2002.a Võru Maakohtu otsusega Kar

S § 199 lg 2 p 4 järgi 1-kuulise vangistusega; 7) 14.04.2003.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 200 lg 2 p 4,10; § 199 lg 2 p 4; § 215 lg 2 p 1,3 järgi, KarS § 64 lg 1 alusel 5 aastast vangistust algusega 08.12.2002.a. (karistust k.a. kannab Tallinna Vanglas) Kaitsja advokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada E.F KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (2 kuu) võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 14.04.2003.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta ja 21 päeva) võrra ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 21 päeva vangistust algusega
2. november 2006.a.
3. Asitõendid: videomaki LG osad, videokassettide osad ja videomaki LG pass ja kasutusjuhend, mis on hoiul Lääne-Harju politseiosakonnas – hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.
4. Välja mõista E.F-ilt kuriteoga tekitatud kahju katteks B H kasuks 300 (kolmsada) krooni.
5. Välja mõista E.F-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) määratud kaitsjale makstav tasu 2 778,90 kr (kaks tuhat seitsesada seitsekümmend kaheksa krooni ja 90 senti). Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. E.F süüdistatakse selles, et tema varem varguse toime pannud isikuna ning olles kinnipeetav Ämari Vanglas asukohaga Harjumaa Vasalemma vald Rummu alevik Kooli 10, ööl vastu 06.09.2005.a tungis läbi avatud akna vangla kirikusse, misjärel sisenes läbi lukustamata ukse kiriku olmeruumi ning võttis sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kirikule kuuluva videomagnetofoni LG maksumusega 1200 krooni, O P kuuluvad 6 pakki 3 sigarette Next maksumusega a 15.50 krooni, kogumaksumusega 93 krooni; B H kuuluva seljakoti maksumusega 300 krooni ning I K kuuluvad 2 materiaalse väärtuseta videokassetti „Boi s tenju“ ja „Konstantin“. Sellega pani E.F toime KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ning isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Süüdistatav E.F tunnistas end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja R. Lumiste pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et E.F süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - Ämari Vangla peaspetsialist-korrapidaja ettekandega (tl.3); - sündmuskoha vaatlusprotokollide ja fototabelitega (tl.9-37); - kannatanu O. T ütlustega (tl.38-40); - kannatanu O. P ütlustega (tl. 41-50); - kannatanu B. H ütlustega (tl. 51-56); - kannatanu I. K ütlustega (tl. 57-61); - tunnistaja S. R ütlustega (tl.66-69) ja eelnevalt antud seletuskirjadega (tl.62-65); - tunnistaja A. M ütlustega (tl.74-76) ja eelnevalt antud seletuskirjadega (tl.70-73); - tunnistaja S. K’i ütlustega (tl.81-83) ja eelnevalt antud seletuskirjadega (tl.77-80); - E.F enda ütlustega eeluurimisel (tl.85-93; 105-106); - asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeliga (tl.95-101). Avalduses kohtule on vangla kaplan O. Thaling loobunud tsiviilhagist; kinnipeetav O. P on kirjalikult avaldanud, et süüdlase vastu tal pretensioone ei ole. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et E.F süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning E.F tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi. Põhjendatud on kannatanu B. H hagi summas 300 krooni. See summa tuleb süüdlaselt välja mõista ning vastuväiteid sellele hagile E.F ei eitanud. Karistuse mõistmisel lähtub kohus E.F süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et E.F tuleb karistada reaalse vangistusega, kuid alla sanktsiooni keskmist määra. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. Liitkaristus tuleb E.F-ile mõista KarS § 65 lg 2 alusel ning mõistetavale karistusele tuleb liita kandmata karistus eelmise kohtuotsuse alusel. Asja arutamise päevaks on eelmise otsuse järgi mõistetud karistusest kandmata 1 aasta ja 21 päeva vangistust. 4 KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni. Arvestades E.F varanduslikku seisundit, seda, et käesoleval ajal ta ei tööta, kuid jätkab vanglas oma õpinguid põhihariduse saamiseks ning lähtudes tema resotsialiseerumisväljavaadetest, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest (s.o. sundraha) riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311,
6. Kohtunik