järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kristi Keldo Süüdistatav K.A varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 4 korda, tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Rein Napa RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.A
Kohtuotsus K.A-le mõistetud vangistuse osas pöörata täitmisele pärast selle jõustumist, saates vastavalt KrMS § –le 414 lg 1 süüdimõistetule teatise, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. K.A karistuse kandmise aja alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg.
lg 1 p 1 alusel võtta K.A-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus selle mõistmisel koos vangistusega põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada pärast karistuse kandmisele asumist. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista K.A-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni ja joobe tuvastamise kulud 250 (kakssada viiskümmend) krooni. Menetluskulud tuleb tasuda hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Eesti Ühispangas, märkides Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ja kriminaalasja numbri. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon K.A süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 25.08.2004. a Tartu Maakohtu otsusega nr 1-317/2003 karistatud
järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis rahalise karistusega 19 400 krooni, juhtis 19.06.2006. a kella 02.05 ajal Tartu linnas Õnne tänaval mootorsõidukit Volvo S70A reg märgiga 765 ARD, olles alkoholijoobes. Sellega pani K.A toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust.
Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. K.A tuleb süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 4500 krooni ja joobeekspertiisi tasu 250 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Ingeri Tamm Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.