järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav J.T - isikukood XXXXX, Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: XXXXXX; ei tööta; varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest korduvalt karistatud rahatrahvidega ja arestiga; tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsja vandeadvokaat Eva Tibar RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada J.T (kolm) kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.
alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui J.T 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja
HO juhatajal määrata J.T-le kriminaalhooldaja.
lg 1 p 1 alusel ära võtta J.T-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav J.T tunnistas end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja E. Tibar pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. J.T süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - ärakirjaga Tallinna Politseiprefektuuri otsusest 08.07.2003.a., mille kohaselt on J.T mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest 18.06.2003.a. karistatud rahatrahviga 12 000 krooni. (tl. 5); - väärteoprotokolliga 03.07.2006.a. (tl. 6); - protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (tl. 8), kus J.T joobeks väljahingatavas õhus mõõdeti 1, 16 mg/l; alkoholijoobe tuvastamisega oli J.T nõus ega nõudnud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist või vereproovis alkoholisisalduse määramist; -väljavõttega karistusregistrist ja õiendiga liiklusjärelevalve andmebaasist (tl. 10-11; 12-13); - samuti J.T enda ütlustega eeluurimisel ( tl. 7, 17-18). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et J.T süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada
Karistuse mõistmisel lähtub kohus J.T süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et J.T pole võimalik karistada rahalise karistusega. Tal on maksmata kõik eelnevalt mõistetud rahatrahvid, ta ei tööta ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad ka menetluskulud. Samuti ei ole selleliigiline karistus avaldanud J.T-le vajalikku mõju. Kohus nõustub prokuröri ja kaitsja taotlustega karistada J.T vangistusega, kuid kohaldada seda tingimisi 18-kuulise katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all, s.o. kohaldada tema suhtes
Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.
lg 1 p 1 alusel peab kohus vajalikuks kohaldada J.T suhtes ka lisakaristust ning seda vähemalt sanktsiooni keskmises määras, s.t. ära võtta temalt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 6 kuuks. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311, 313. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.