1-06-867\9

Ärakiri 1-06-867 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2007.a Haapsalus Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Taotlus Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ü.-K. Annuk taotlus pöörata U.B-le Pärnu Maakohtu 23.02.2006.a otsusega nr 1-06-867 mõistetud ja ärakandmata karistus, 3 kuud vangistust, täitmisele. RESOLUTSIOON
2. Rahuldada Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ü.-K. Annuk taotlus ja tühistada U.B-le tingimisi vangistuse mõistmine ning saata U.B (isikukood *, elukoht *, viibib *, kuhu edastada ka kirjad) kandma Pärnu Maakohtu 23.02.2006 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistust - 3 kuud vangistust.
3. Vangistuse kandmise kohaks määrata Lääne PP Haapsalu PJ arestimaja ja vangistuse kandmise alguseks lugeda U.B poolt vangistuse kandmisele asumise aeg peale kohtuotsuse jõustumist.
4. Määrus teha teatavaks Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talitusele, prokurörile, U.B-le ja saata Lääne PP Haapsalu PJ-le Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtule. Asjaolud Pärnu Maakohtu 23.02.2006 otsusega kriminaalasjas nr 1-06-867 mõisteti U.B süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 alusel ja karistati teda vangistusega 3 kuud, mille kandmisest vabastati KarS § 74 ja 75 sätete alusel 18 kuulise katseajaga. U.B on katseajal alates 23.02.2006 kuni 22.08.
5. 13.
6. 2006.a määrati kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel Pärnu Maakohtu määrusega nr 1-06-7693 U.B-le lisakohustus – mitte tarvitada alkoholi. Ärakiri 1-06-867 17.10.2006 kohtumäärusega jättis kohus rahuldamata kriminaalhooldaja taotluse pöörata U.B-le mõistetud 3 kuuline vangistus täitmisele ja kohus määras U.B-le lisakohustuse – lasta endale teha alkoholi tarbimise vastane süst. Kriminaalhooldusametniku taotlus Erakorraline ettekanne on koostatud
7. novembril 2006.a seoses asjaoluga, et kriminaalhooldusalune on rikkunud kohtu poolt KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustust – mitte tarvitada alkoholi. tarvitab alkoholi. Samaaria Eesti Misjoni esindaja T.Vallimäe teatas kriminaalhooldajale 26.10.2006, et U.B tarvitab jälle alkoholi, järelpäringu tulemusel selgus, et vähemalt kahel korral on U.B rikkunud määratud kohustust. 23.10.2006 on mõõdetud alkomeetriga joove 1,2 promilli ja 11.11.2006 tunnistas U.B ise, et tarvitas õlut. 27.11.2006 tõi Samaaria Eesti Misjoni esindaja T.Vallimäe hooldusaluse U.B kriminaalhooldusosakonda, et näidata tema ebakainet olekut. Selles osas andis U.B seletuse, kus kinnitas, et oli joonud alkoholi. Alates 27.11.2006 puudus ka Samaaria Eesti Misjonil info U.B asukoha kohta. Vestlustes on U.B tunnistanud alkoholi tarbimist, kahetsenud ,kuid tunnistanud, et ta ei ole võimeline iseseisvalt alkoholist loobuma. Kriminaalhooldaja leiab, et eelnevalt on just seoses U.B poolt alkoholi tarvitamisega koostatud tema kohta kohtule 2 erakorralist ettekannet, millede alustel on U.B osas lisatud täiendavaid kohustusi. Kriminaalhooldaja leiab, et U.B-le on katseaja jooksul korduvalt antud erinevaid võimalusi ja pakutud tuge alkoholiprobleemiga tegelemiseks, kuid need ei ole saavutanud oma eesmärki. Tundub, te teised isikud tunnevad U.B pärast rohkem muret kui tema ise. Kriminaalhooldaja on arvamuse ,et U.B aitaks 3 nädalat (vajalik ajaressurss alkoholi tarbimise vastase süsti tegemiseks) kainena püsida vaid kinnine asutus, kus puudub võimalus alkoholi tarbida. Lähtudes eeltoodust taotles kriminaalhooldaja pöörata karistus täitmisele ja kriminaalhooldaja jäi oma taotluse juurde ka kohtuistungil. U.B andis kohtuistungil ütlusi, et pigem vajaks ta ravi, kuid tõepoolest on ta alkoholi tarvitanud ja kohustusi rikkunud, on olnud korduvalt haiglas alkoholi tarvitamise pärast. Ega muud üle ei jää, kui minna karistust kandma Prokurör leidis kohtus, et kriminaalhooldaja taotlus tuleb rahuldada ja saata U.B 3-kuulist vangistust kandma. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdismõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Tõendamist on leidnud, et U.B on korduvalt rikkunud temale kohtu poolt pandud kohustust – mitte tarvitada alkoholi. Samuti ei ole ta asunud alkoholismivastasele ravile, kuna ei ole suutnud olla piisavalt kaua kaine, et ravikuuruga alustada. U.B on viimasel ajal korduvalt viibinud alkoholi tarvitamise pärast haiglas. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-3-24-97 leidnud, et „ ka KrK § 47 lg 3 alusel süüdismõistetule kohustuste panemine peab lõppkokkuvõttes teenima KrK § § -s 20 sätestatud kriminaalkaristuse eesmärke. Sellest tulenevalt võib kohus keelduda KrK § 47 lg 3 alusel pandud kohustuse rikkujat saatmast talle mõistetud karistust kandma vaid siis, kui on tuvastatud, et nimetatud kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel“. Ärakiri 1-06-867 Käesoleval juhul on tuvastamist leidnud, et U.B tarvitab tihti alkoholi, mis on kriminaalhooldust takistavaks asjaoluks. See aga tähendab, et ei ole võimalik kriminaalhoolduse eesmärke ellu viia. Isik vabastatakse karistusest tingimisi ja määratakse kriminaalhooldusele, kui on alust arvata, et kriminaalhoolduse teostamisega on võimalik ellu viia karistuse eemärke. Kui aga kriminaalhooldust ei ole võimalik teostada süüdimõistetu enda tahtlikust käitumisest põhjustatud asjaolude tõttu, siis tuleb mõistetud karistus täitmisele pöörata, sest muul viisil ei ole võimalik karistuse eesmärke täita. Lähtudes eeltoodud asjaoludest leiab kohus, et U.B tuleb saata talle 23.02.2006 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud vangistust kandma. Ärakandmata karistuseks on vangistus 3 kuud. Vastavalt Vangistusseaduse § 85 lg 1 määrata vangistuse kandmise kohaks Lääne PP Haapsalu PJ arestimaja, kuna U.B käesoleval ajal viibib jälle *. Karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda U.B poolt karistuse kandmisele asumine peale kohtumääruse jõustumist. KrMS § 427 lg 2 sätestab, et vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige