← Eesti

1-06-14083\7

Obsah (4)§ 238§ 319§ 315§ 328

1-06-14083 KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus 6. veebruar 2007.a Tallinn 1-06-14083 Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla j

§ 238

lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti üks aasta kaheksa kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,2 sätteid rakendades kohus määras, et mõistetud karistusest tuleb B.D kohe ära kanda kaheksa kuud vangistust. Ülejäänud üheaastast karistust ei pöörata täitmisele, kui B.D ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Ühtlasi selgitas kohus apellatsiooni esitamise korda ja tähtaega. Kohtuistungi protokolli on tehtud märge, et pärast õiguste selgitamist on B.D andnud kohtule allkirja selle kohta, et ei soovi kasutada apellatsiooniõigust (II kd tl 69, 77).

  1. Kohtuotsuse ärakirja tõlke sai vahi all viibinud B.D kätte
  2. jaanuaril 2007.a (II kd tl 84).
  3. jaanuaril 2007.a esitas B.D Harju Maakohtu otsuse peale apellatsiooni, mis saabus samal päeval Harju Maakohtusse (II kd tl 87).
  4. jaanuaril 2007.a kohtuniku poolt tehtud resolutsiooni alusel saadeti B.D apellatsioon koos kriminaaltoimikuga edasi Tallinna Ringkonnakohtusse.
  5. Eelistungil taotles prokurör kriminaalasja saatmist Harju Maakohtule motiveeritud lahendi koostamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 5.

§ 319

lg 1,2 3 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

§ 315

lõige 5 punkt 2,6,7 kohaselt pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist eesistuja teatab kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja ning selgitab edasikaebamise korda ja apellatsiooniõigusest loobumise võimalust.Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Kui kohtuistungil loobusid apellatsiooniõigusest kõik kohtumenetluse pooled või kui seitsmepäevase apellatsiooni tähtaja jooksul ei ole ükski kohtumenetluse pool teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, märgitakse kohtuotsuses üksnes sissejuhatus ja resolutiivosa. Kui kõik kohtumenetluse pooled loobuvad apellatsiooniõigusest juba kohtuistungil, siis selline resolutiivotsus jõustub juba järgmisel päeval ja sellele enam apellatsiooni esitada ei saa.

§ 315

lg 8 sätestab, et kui kohtumenetluse pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, tuleb kohtuotsus tervikuna koostada maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates viieteistkümne päeva jooksul.

  2. jaanuaril 2007.a toimunud kohtuistungi protokolli kohaselt süüdistatav B.D loobus apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtuistungil. Kohtuistungi protokollis puudub märge selle kohta, et prokurör ja kaitsja oleksid kohtuistungil apellatsiooni esitamise õigusest loobunud. Seetõttu
  3. jaanuaril 2007.a tehtud resolutiivotsus järgmisel päeval ei jõustunud ning kehtis seitsmepäevane apellatsiooniõiguse esitamise soovist teatamise tähtaeg. See tähtaeg pidi lõppema
  4. jaanuari 2007.a õhtul. Süüdistatav B.D sai kohtuotsuse resolutiivosa tõlke kätte
  5. jaanuaril 2007.a.
  6. jaanuaril 2007.a esitas ta maakohtule apellatsiooni, s.o. seitsmepäevase apellatsioonitähtaja jooksul. Kohtukolleegium on seisukohal, et kuna süüdistatav B.D esitas apellatsiooni seitsmepäevase apellatsiooniõiguse esitamise soovist teatamise tähtaja jooksul, siis on see käsitletav apellatsiooniõiguse esitamise soovist teatamisega ja kohtunikul tulnuks viieteistkümne päeva jooksul koostada kohtuotsus tervikuna. Siinjuures ei oma tähtsust asjaolu, et süüdistatav B.D oli kohtuistungil apellatsiooniõiguse esitamise soovist loobunud, sest kohtuotsus ei olnud veel jõustunud ja kehtis apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise seitsmepäevane tähtaeg. Seetõttu oli tal õigus oma varasemast seisukohast loobuda.
  7. Kohtukolleegiumi arvamuse kohaselt tuleb arvesse võtta ka seda asjaolu, et süüdistatav B.D viibis kohtuotsuse kuulutamisel vahi all. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  8. aprilli 2

(3)2005.a määruses on 3-1-1-35-05 I. G süüdistusasjas juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et isikutel, kes viibivad kohtuotsuse kuulutamisel vahi all, algab apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise tähtaeg hetkest, mil nad saavad kätte kohtulahendi koopia (RT III 2005, 13, 130). Käesoleval juhul sai süüdistatav B.D kohtuotsuse ärakirja tõlke kätte
  1. jaanuaril 2007.a ja ta esitas selle peale apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teate
  2. jaanuaril 2007.a. Seega tuleb süüdistatava B.D apellatsiooniõiguse kasutamise soov lugeda õigeaegselt esitatuks. Pärast täisotsuse valmimist ja kättesaamist on vastavalt

§ 319

lg-le 3 B.D õigus viieteistkümne päeva jooksul esimese astme kohtu otsuse peale esitada apellatsioon. 8. Eeltoodut arvestades ja juhindudes

§ 328

lg 1 p 2, § 338 p 3 ja § 339 lg 1 p 7 ennistab kohtukolleegium B.D apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise tähtaja ja saadab kriminaalasja Harju Maakohtusse motiveeritud kohtuotsuse koostamiseks. Vahistatud süüdistatav B.D või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale motiveeritud kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Meelika Aava Ivi Kesküla Ene Randmäe 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.