← Eesti

1-06-9752\1

Obsah (13)§ 239§ 248§ 310§ 189§ 175§ 179§ 43§ 45§ 180§ 408§ 412§ 423§ 414

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 01. november 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-06-9752 (kohtueelses menetlu

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

  1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada T.M süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega T.M-ile mõistetud karistust Viljandi Maakohtu
  2. märtsi 2005 otsusega T.M-ile mõistetud karistusena mõistetud vangisuse ärakandmata osa 30 päeva võrra ning mõista T.M-ile liitkaristus vangistusena 2 (kaks) kuud 30 (kolmkümmend) päeva; kohtuotsuse täitmise tagamiseks lugeda T.M-ile kohaldatud tõkend tühistatuks peale T.M-i ilmumist vanglasse karistust kandma. 1.2 tunnistada T.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata T.P-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui T.P ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata T.P-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxxxx , ; tühistada T.P-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
  3. Kahju ja kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus rahuldada täielikult Tanel Juksaar’e tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt T.M-ilt ja T.P-lt 1 500 (üks tuhat viissada) krooni Tanel Juksaare kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 T.M-ilt sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni, riigi õigusabi tasu 2 493 (kaks tuhat nelisada üheksakümmend kolm) 5 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 (kakskümmend üks) krooni riigi kasuks; 2.2.2 T.P-lt sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni, riigi õigusabi tasu 2 493 (kaks tuhat nelisada üheksakümmend kolm) 5 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 (kakskümmend üks) krooni riigi kasuks; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile: Katrin Tamrele 1 672.70 (836.35 + 836.35) krooni. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
  4. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; 3.3 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

  1. Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) T.M-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi 2 kuuline vangistus; KarS § 65 lg 2 alusel liita sellele karistusele Viljandi Maakohtu
  2. märtsi 2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s. o 30 päeva ning liitkaristuseks mõista 3 kuud vangistust. 2) T.P-le mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi 2 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus kohaldamata kui ta 18-ne kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, elama kohtu poolt määratud elukohas–xxxxxxxxxxxx
  3. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.
  4. T.M-ile ja T.P-le esitatud süüdistused T.M-i ja T.P on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et nemad isikutena, kes on varem toime pannud vargusi ja isikute grupis koos
  5. juunil 2006 kella 16-17 paiku viibides Viljandi maakonnas Halliste vallas xxxx tungisid köögiakna klaasi lõhkumise teel Ants Loitile kuuluvasse xxxxx elumajja ning võtsid sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil 2 0.7 liitrise viina Viru Valge, konjaki Belõi Aist ja soolaküpsiseid. Vargusega ja lõhkumisega tekitatud kahju kokku 824 krooni. Veel süüdistatud T.M-i ja T.P selles, et nemad isikutena, kes on varem toime pannud vargusi ja isikute grupis koos
  6. juunil 2006 kella 16-17 paiku viibides Viljandi maakonnas Halliste vallas xxxx tungis pööningu kaudu Tanel Juksaarele kuuluvasse veskihoonesse ning võtsid sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil 2 meeste jalgratast, voodiriided ja telgi, põhjustades kahju kokku 1 500 krooni. T.M-i ja T.P tegevus neile kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud vargusi ja kui see oli toime pandud isikute grupis ja sissetungimisega. 2.
  7. Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.
  8. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Vastavalt

§ 239lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest Kar

S näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning T.M ja T.P tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi. 2.4. Tsiviilhagi otsustamine Tanel Juksaare on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1 500 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb

§ 310lg 1 alusel täielikult rahuldada. 3. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kar

S § 199 lg 2 p 4,7,8 näeb ette süüdlase karistamise kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid T.M-i ja T.P karistamise kokkuleppemenetluses. T.M-i ja T.P karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 4 500 krooni.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning 3 riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud T.M-ile hüvitamisele kuuluvaks summaks 1656.70 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 836.35 krooni. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud T.P-le hüvitamisele kuuluvaks summaks 1656.70 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 836.35 krooni. Kaitsja esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning tulevad välja mõista süüdimõistetutelt riigieelarve tuludesse.

§ 175

lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 42 krooni. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) T.M-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4 500 krooni, riigi õigusabi tasu 2 493.05 (1 656.70 + 836.35) ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 krooni riigi kasuks; 2) T.P-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4 500 krooni, riigi õigusabi tasu 2 493.05 (1 656.70 + 836.35) ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 krooni riigi kasuks; Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 5. Muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

§ 414

kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Toomas Lillsaar Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.