1-06-9925\1

(06231400461)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi S.O süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav S.O EV kodanik, põhiharidus, Varasem karistatus:

1. Järva Maakohtu 01.06.1998 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3; 195 lg 2 järgi vabadusekaotus 1 aasta 2 aastase katseajaga;
2. Järva Maakohtu 17.02.2003 otsusega KrK § 195 lg 3; 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vangistus 2 aastat ja 6 kuud;
3. Harju Maakohtu 15.09.2004 otsusega KarS § 330; 331 järgi vangistus 1 aasta 3 kuud ja 1 päev Väärteokorras karistatud 3 korral Kaitsja Advokaat Viktor Särgava RESOLUTSIOON
4. S.O süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 480 (nelisada kaheksakümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni, so 24 000 (kakskümmend neli tuhat) krooni.
5. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 320 (kolmsada kakskümmend) miinimumpäevamäära, so 16 000 (kuusteist tuhat) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga
7. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 10 kuu jooksul 1600 krooni kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 15ndast kuupäevast.
8. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada S.O suhtes lisakaristust, võttes S.O-lt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse tähtajaga 6 (kuus) kuud.
9. S.O-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
11. S.O-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1433 (üks tuhat nelisada kolmkümmend kolm) krooni ja 70 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
13. S.O-lt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 120 (ükssada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga
15. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
17. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: 19 S.O süüdistatakse selles, et tema, olles 10.03.2006 karistatud LS § 74 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 12 000 krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning LS § 7417 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 3000 krooni, väärtegude kogumis rahatrahviga 15 000 krooni ja omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, uuesti 21.04.2006 kella 03.10 ajal Tallinnas juhtis mootorsõidukit , olles joobeseisundis. Seega S.O pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav S.O seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • Koopia 10.03.2006 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2314,06,004294, millest nähtuvalt 19 karistati S.O 27.01.2006 toimepandud väärteo eest Liiklusseaduse § 74 , 17 74 alusel rahatrahviga kokku 15 000 krooni. ( (t/l 5) • Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1527/361 nähtuvalt tuvastati 21.04.2006 kell 03.50 Wismari Haiglasse toimetatud S.O alkoholijoove (t/l 11) • 21.04.2006 koostatud menetlusaluse isiku S.O ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on menetlusalune isik seletanud, et sõitis tagaistmel ja arvati, et tema juhtis seda. (t/l 12) • • • 21.04.2006 koostatud tunnistaja R.P ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli autopatrullis ja nägi, kuidas liikus sõiduauto. Kuna isik eiras sissesõidu keelu märki, siis otsustati sõiduk kinni pidada. Algselt nimetas isik end O. S-ks. Kontrollimisel tuvastati, et tegemist on S.O. Liikluspatrulliga vesteldes jõudis isik istuda tagaistmele. (t/l 14) 30.05.2006 koostatud kahtlustatava S.O ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt kahtlustatav seletas, et ta tunnistab oma süüd. 27.01.2006 juhtis sõidukit alkoholijoobes ja 10.03.2006 määratud rahatrahv on tasumata. 21.04.2006 juhtis kuulunud sõidukit . Öösel jõi ära umbes liiter õlut ja otsustas sõita kasiino juurest tänavale, kus ootas sõber. Politsei pidas kinni. (t/l 16-17) Maksu- ja Tolliametil andmed S.O tulude kohta puuduvad. (t/l 27) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel S.O menetlusaluse isikuna üle kuulatud ja süüd eitavaid ütlusi ja kahtlustatavana üle kuulatud ning süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja otsust väärteoasjas, tunnistaja R. P ütlusi, asub seisukohale, et süüdistatava S.O süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. 19 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on S.O varem karistatud LS § 74 ettenähtud väärteo toimepanemises ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud ning eelmine rahatrahv oli tasumata. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on S.O käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud liiklusalaste väärtegude ning teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest, samuti varavastaste ja karistuse täitmise vastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimaste väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvidest on tasutud tühine osa ning kohtutäiturite menetluses on suur hulk täitemenetlusi. Vaatamata asjaolule, et kriminaaltoimiku andmetel puudus süüdistataval sissetulek, on süüdistatav nimetanud töökoha ja ülekuulamisprotokollis taotlenud rahalise karistuse määramist, millist taotlust kordas ka kohtuistungil, teatades, et on asunud tööle uude töökohta ning tal saavad olema rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Muudes rahalistes kohustustes on saavutatud kokkulepe kohtutäituriga. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd süüdistatavat on varem karistatud vangistusega, milline jäeti tingimisi kohaldamata ning seejärel ka reaalse vangistusega kahel korral, millised karistused on ära kantud ja süüdistataval on alaline töökoht ning seetõttu ka sissetulek, leiab kohus, et süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada alternatiivset karistus, so rahalist karistust. Rahalise karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et kuriteo toimepanemise eest mõistetav karistus ei saa olla võrdne või väiksem samalaadse väärteo toimepanemise eest mõistetava karistuse ülemmääraga, vaid peab seda ületama, kuivõrd kuriteo toimepanemine on oluliselt ohtlikum väärteo toimepanemisest. Kriminaaltoimikus süüdistatava sissetuleku kohta kogutud andmed annavad kohtule aluse võtta rahalise karistuse arvestamisel aluseks rahalise karistuse miinimumpäevamäär, so 50 krooni päevamäär. Kohus leiab, et rahaline karistus tuleb määrata ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana, kuivõrd vaatamata eelnevale karistustele pani süüdistatav uue teo toime vähem kui kolme kuu möödudes eelmisest kinnipidamisest ja vaid pooleteise kuu möödudes karistuse määramisest. Vaatamata sellele, et süüdistataval võib juhtimisõigust seoses tööalaste ülesannete täitmisega vaja minna, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval tuvastati joove, mis ei olnud kuigi suur. Sellistel asjaoludel peab kohus võimalikuks mõista lisakaristuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Märt Toming kohtunik