← Eesti

1-06-1347\3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.jaanuar 2006.a. Tartu, Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-1347 (05278000937) Kohtukoosseis kohtunik Rutt Tee

§-de 175 lg 1 p 4, 9,10; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 188 ja 189 lg 2 alusel mõista välja I.K emalt TATJANA LAKNOVSKAJA’lt menetluskulu järgmiselt:  sundraha 1 500.- (tuhat viissada) krooni;  määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 2 070 (kaks tuhat seitsekümmend) krooni ja 90 senti. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas nr 10220034800017, Tartu Maakohtu viitenumber 2800049874. Juhul kui süüdimõistetu ei esita kohtule dokumente (märkida dokumendile kriminaalasja number ja mille eest ning kes ja kelle nimel on tasunud), millest nähtuks menetluskulu vabatahtlik hüvitamine, tuleb süüdimõistetul kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt

15.peatüki sätetele. Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: I.K süüdistatakse selles, et tema  isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 07.06.2005.a kella 23.40 ajal Tartus, Võru 47a OÜ-le Ovexem kuuluvas kaupluses Pizza Pood püüdis koos süüvõimetu alaealise Janek Leontjev’iga varastada 8 šokolaadi Ritter Sport maksumusega a’ 13.90 krooni, kokku 111.20 krooni väärtuses, kuid kuritegu jäi lõpule viimata poe töötaja sekkumise tõttu. Seega pani I.K toime KarS §-de 25 lg 1,2 – 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole. Menetluskulud on järgmised:

§ 175lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasud eeluurimisel 849.

60 krooni ja prokuratuuris kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemise eest

  1. 80 krooni. Menetluskulud kokku
  2. 40 krooni. 2 KarS §-de 25 lg 1,2 – 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui I.K ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. I.K ema Tatjana Laknovskaja kinnitas kohtus, et I.K on kokkuleppe sõlminud oma vaba tahte kohaselt. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et I.K, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides

§-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et I.K on 31.01.2006.a. sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. I.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1,2 - § 199 lg 2 p 4 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peaks kohus välja mõistma süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 4 500.- krooni.

§ 180

lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et I.K, kes õpib ja kellel puudub iseseisev sissetulek, tuleb osaliselt vabastada sundraha maksmisest 3000.krooni ulatuses ja jätta selles osas sundraha riigi kanda. Samas peab kohus põhjendatuks välja mõista menetluskuluna kaitsjale väljamakstava tasu.

§ 188

sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. Kohus on seisukohal, et kriminaalmenetluse kulud, millised kuuluksid käesolevas kriminaalasjas väljamõistmisele I.K, tuleb antud asjaoludel panna tema ema Tatjana Laknovskaja kanda. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.