1-06-628\5

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. veebruaril 2006.a. 1- 06- 628 Harju Maakohus koosseisus kohtunik Külli Iisop, sekretäri Vilja Liigi juuresolekul, prokuröri Ille Mardo ja kaitsja Liis Toomsalu osavõtul avalikul kohtuistungil Tallinnas Tartu mnt 85 kohtumajas arutas lühimenetluses kriminaalasja R.M süüdistuses KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi. Süüdistatav R.M - isikukood XXXXXXX, Eesti kodanik, põhiharidusega, töötu, elukoht: XXXXXXX; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 17.10.2003.a. Viljandi Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi – 1 kuu vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga; 2) 19.05.2004.a. Tartu Maakohtu otsusega KarS § 274 lg 1; § 199 lg 2 p 4 järgi – 1 aasta 7 kuud vangistust; liitkaristus 1 aasta 8 kuud vangistust; 3) 04.06.2004.a. Põlva Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi – 3 kuud vangistust; määrusega 04.10.2004.a. loeti mõ istetud karistus kaetuks Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistusega; vabanes vangistuse kandmiselt 25.11.2005.a.; -tõkend – elukohast lahkumise keeld. Süüdistus . R.M
2. aprillil 2005.a. kella 16.15 ajal Harjumaal Haru Vanglas kinnipeetavana lukustatud kambris nr. 6 kasutas vägivalda ametikohustusi täitnud Harku Vangla peaspetsialist-korrapidaja Aalo Kõnno suhtes, kes oli koos vangla julgeolekuspetsialist Ave Pillega kinnipeetavat ümber paigutamas kambrist nr. 6 lukustatud kambrisse nr.
3. R.M kriimustas A. Kõnno parema käe rannet ja põhjustas talle valutunnet. Sellega pani R.M toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. vägivald võimuesindaja suhtes, kes oli oma ametikohustuste täitmisel. Samuti tema 07.04.2005.a. kella 16.30 ajal Harku Vangla kambris nr. 2 solvas oma käitumisega vangla peaspetsialist-korrapidajat A. Kõnnot seoses tema ametikohustuste täitmisega. Solvamine seisnes võimuesindaja peale sülitamises. Sellega pani R.M toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatav R.M tunnistas kohtuistungil end täielikult süüdi, kahetses toimepandut ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja advokaat Liis Toomsalu pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et R.M süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kannatanute A. Pille ja A. Kõnno ütlustega ning ettekannetega (tl. 3- 4; 5, 45- 47, 4850); tunnistaja Maiu Sepperi ütlustega (tl. 57 - 58); aktiga ohjeldusmeetmete kasutamise kohta (tl.6) ja kahtlustatava R.M enda ütlustega ja vabanduskirjadega eeluurimisel. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdlase käitumine, tema süü on täies mahus tõendamist leidnud ning R.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi. Tsiviilhagi antud asjas esitatud ei ole. Karistus e mõistmisel lähtub kohus R.M süüst ning vastutust kergendava asjaoluna arvestab tema süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus võtab arvesse ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut, tema labiilset psüühilist seisundit. R.M on varem korduvalt karistatud nii väärtegude kui kuritegude eest. Trahvid on tal maksmata. Käesoleval ajal puudub tal töökoht, ta on end registreerinud töötuna. Kohus ei pea võimalikuks karistada teda rahalise karistusega. R.M-ile vangistust mõistest peab kohus otstarbekohaseks kohaldada tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid, s.o. mõista vangistus tingimisi 18-kuulise katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka kohtukulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 238 lg 1 p 3, 311 – 313, kohus otsustas:
4. Süüdi tunnistada R.M KarS § 274 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust; süüdi tunnistada ta KarS § 275 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. Liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks vangistuseks mõista 6 (kuus ) kuud vangistust. KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui R.M 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. Tartu Maakohtu KrHO juhatajal määrata R.M-ile kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
5. Välja mõista R.M-ilt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. kaitsjatasu 1 831, 95 kr (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend üks krooni ja 95 senti) ning sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni. Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtunik