Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.jaanuari kohtuotsus, kriminaalasjas nr 1-05-829. Apelleeritud kohtuotsus 2006.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav R.F; apellatsioon Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Pärt Süüdistatav R.F (R.F Victor) töötu, 8 (kaheksa)klassi haridusega. Varem kohtulikult karistatud 18.mai 2005.a. Narva Linnakohtu poolt
Kaitsja Vladimir Rogulski (määratud korras) Narva osakonna RESOLUTSIOON : 1.Viru Maakohtu 16.jaanuari 2006.a. kohtuostus R.F-i süüdistusasjas
Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse kirjalikult Viru Ringkonnakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kohtuotsus tehakse teatavaks 22.märtsil 2006.a. ringkonnakohtu kantselei kaudu. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul advokaadi vahendusel alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.jaanuari 2006.a. otsusega tunnistati R.F süüdi
Kriminaalmenetluse seadustiku § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust. 1-05-829
kohtuotsuse järgi kandmata karistuse osa ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistus alates 13.juuli 2005-15.jaanuar 2005.a. (s.o. 6 kuud ja 3 päeva). Kandmisele kuulub karistus 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistusaja alguseks arvestati 16.jaanuar 2006.a. 2.R.F-i süüdistatakse selles, et elades koos elukaaslasega Jelena Skassõrskajaga ja alaealise tütre Irina Skassõrskajaga, sünd.XXX , aadressil Energia 4-113, Narva, ei saanud hakkama vanemakohustustega laste kasvatamisel ja olles 13.juulil 2005.a. kella 19.00 eelnimetatud aadressil, lõi oma 7-kuusele tütrele Irinale käega vastu nägu, samuti viskas teda pudelikesega, mis oli täidetud kuuma herkulopudruga, tekitades talle hulgaliselt verevalumeid näol, silma all, ninatiival ja huultel, mille tagajärjel kannatanu oli haiglaravil kuni 20.juulini 2005.a. 3.Süüdistatav R.F tunnistas kohtuistungil enda süüd täielikult, andes lühimenetluse kohaldamiseks vabatahtliku nõusoleku. Süüdistatava süüd kinnitavad tunnistajate ütlused, kohtuarstlik ekspertiisiakt nr 84, kahtlustatava R.F-i ütlused ja R.F-i poolt süü omaksvõtmine. 4.Maakohus jõudis arvamusele, et süüdistatav R.F väljendas lühimenetluse kohaldamiseks oma tõelist tahet. Uuritud tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et R.F-i teod on
Viru Maakohus luges R.F-i karistust raskendavaks asjaoluks süüteo toimepanemise teadvalt noorema kui kaheteistaastase isiku suhtes. Kergendavaks asjaoluks luges kohus puhtsüdamliku kahetsuse. Karistuse mõistmisel maakohus, juhindudes
sätetest, arvestas R.F-i süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatava isikut, et ta on varem kohtulikult karistatud, kuriteo pani toime katseajal, on võetud väärteovastutusele. Seoses eeltooduga pidas maakohus otstarbekaks kohaldada R.F-i suhtes karistust vabadusekaotusena. Karistust antud kuriteo järgi suurendas kohus eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse võrra. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 5.Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.jaanuari 2006.a. otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav R.F, kes vaidlustab otsuse mõistetud karistuse osas. Apellant märgib, et on oma süüd tunnistanud ning tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud. Süüdistatav R.F palub arvestada kergendavaid asjaolusid ja mõista kergem karistus. 6.Ringkonnakohtu istungil kaitsja-vandeadvokaat Vladimir Rogulski toetas apellatsiooni selles toodud motiividel. Kriminaalasja arutati Kriminaalmenetluse seadustiku § 334 lg 1 p 1 alusel ilma R.F-i osavõtuta. 6.1.Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna ringkonnaprokurör Anneli Pärt avaldas arvamuse, et Viru Maakohtu 16.jaanuari 2006.a. kohtuotsus R.F-i süüditunnistamises ja karistamises on põhjendatud ning seaduslik. 2
lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Juhul kui
eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.
järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest saab füüsilist isikut karistada nii rahalise karistuse kui ka vangistusega. Kõnealusel juhul on maakohus karistanud R.F-i üheksa kuulise vangistusega, Kriminaalmenetluse seadustiku § 238 lg 2 vastavate sätete järgi vähendas mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõistnud lõplikuks karistuseks kuus kuud vangistust. Sellist karistamisest on maakohus põhjendanud sellega, et R.F pani toime uue kuriteo katseaja kestel, seejärel oli võetud väärteovastutusele. Arvesse on võetud ka karistus raskendav asjaolu. Seega ringkonnakohus on maakohtu põhjendustega nõustunud. Apellandi ülejäänud argumendid ei anna ringkonnakohtu hinnangul samuti alust R.F-ile mõistetud karistuse kergendamiseks. 9.Ekslik on R.F-i väide, et maakohus ühe teo eest mõistis topelt karistuse, nimelt vangistuse ja rahalise karistuse. Karistuseregistri väljavõttest, mis on lisatud kriminaalasja materjalide juurde, on näha, et rahatrahviga oli R.F-i karistatud Ida Politseiprefektuuri 05.aprilli 2004.a. määruse alusel avaliku korra rikkumise eest.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku § 337 lg 1 p-st 1, § 343 lgst 2, § 345 lk-dest 1 ja 2, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.jaanuari 2006.a. otsuse muutmata ja R.F-i apellatsiooni rahuldamata. Mihhail Komtatnikov kohtunik Eeva Levina kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.