järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jüri Vissak Süüdistatav K.A Süüdistatava andmed K.A kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik haridus: algharidus emakeel: eesti keel töökoht või õppeasutus: OÜ Totsler, tööline kaitsja nimi: Aivar Hint karistatus kriminaalkorras karistatud kahel korral: • 13.09.2001.a. Põlva Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 alusel 6 (kuue) kuulise vangistusega tingimisi 1aastase katseajaga • 21.03.2006.a. Tartu Maakohtu otsusega
alusel 5 (viie) kuulise vangistusega tingimisi 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseajaga ja lisakaristusena 1 mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 (kuueks) kuuks väärtegude eest karistatud kahel korral tõkend: elukohast lahkumise keeld (tl 11) Kaitsja Advokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus otsustas: Süüdi mõista K.A
- järgses kuriteos ja karistada teda 5 (viie) kuulise vangistusega.
Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 5 (viie) kuulise vangistuse võrra ja mõista K.A-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. Vangistuse algust lugeda K.A vangistusele asumisest pärast kohtuotsuse jõustumist. Tõkend jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks.
lg 1 alusel võtta K.A-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1(üheks)aastaks. Vastavalt
§-le 55 lg.1 laieneb lisakaristus - mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine – põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale. Välja mõista K.A-lt sundraha 4500 (neli tuhat viissada ) krooni riigieelarvesse. Välja mõista K.A-lt menetluskulu 1646(üks tuhat kuussada nelikümmend kuus ) krooni ja 10 senti riigieelarvesse. Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 (Tartu Maakohtu viitenumber 2800049874). Vabatahtlik tasumine 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul. Kuriteo asjaolud ja süüdistus K.A süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 21.03.2006.a. Tartu Maakohtu otsusega karistatud
alusel mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes 5 (viie) kuulise vangistusega tingimisi 1(ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 (kuueks) kuuks, juhtis 31.03.2006.a. kella 23.30 ajal Tartumaal, Elva linnas, Puiestee tänaval mootorsõidukit Ford Escort reg. märgiga 175 AMP, olles alkoholijoobes. 2 Sellega pani K.A toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Materiaalset kahju tekitatud ei ole ,tsiviilhagi ei ole. Lõuna Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud kokkulepe Tõendatud on K.A poolt toimepandud
-järgne kuritegu.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör
lg 1 alusel kohtus lisakaristusena K.A-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 (üheks) aastaks.
Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 5 (viie) kuulise vangistuse võrra ja mõista K.A-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. Vastavalt
§-le 55 lg 1 laieneb lisakaristus - mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine – põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Süüdistus oli K.A-le arusaadav ja ta tunnistas end kohtus süüdi temale esitatud süüdistuses
järgi jäi kohtus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri Jüri Vissaku ja tema vahel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja advokaat Aivar Hint ja prokurör Jüri Vissak jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav K.A väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. K.A tuleb süüdi tunnistada
–järgses kuriteos ja mõista talle karistus vastavalt Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri Jüri Vissaku ja tema vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu ja sundraha osas . KrMS § 179, § 180 lg 1, 3 alusel tuleb K.A-lt välja mõista riigituludesse süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja menetluskulu . Sundraha suuruseks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 4500 krooni ; menetluskulu käesolevas kriminaalasjas on 1646 krooni ja 10 senti. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.