1-06-1538\3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22 mai, 2006 Tallinn Kriminaalasja number 1-1-06-1538 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Irina Leetberg Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 22 mai 2006 Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi R.F süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 14 märtsi 2006 lühimenetluse otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav R.F Prokurör Ringkonnaprokurör Natalja Lebed Süüdistatav R.F, varem ühel korral kriminaalkorras karistatud, vahistatud alates 14.03.2006 Kaitsja Vandeadvokaat Eva Tibar RESOLUTSIOON Lõpetada apellatsioonimenetlus. Seoses apellatsioonist loobumisega jõustub Harju Maakohtu 14 märtsi 2006 kohtuotsus R.F süüdistusasjas. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: R.F tunnistati süüdi selles, et ta varem varguse toimepannud isikuna, 20.11.2005 kella 22.00 paiku viibides Tallinnas Läänemere tee 68 maja koridoris sai S.Zvonovi käest mobiiltelefoni maksumusega 1200 krooni oma isale müümise ettekäändel, lubades saadud raha omanikule ära anda, teades seejuures ette, et saadud raha ta S.Zvonovile ei anna vaid võtab selle endale. Seega sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes oli varem varguse toime pannud. Harju Maakohus tunnistas R.F süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistas 1 aastase vangistusega, KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 14.03.2006. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis apellant märgib, et ei ole süüdistusega nõus. Tegelikult oli asi nii, et tuttav andis talle müügiks mobiiltelefoni, kuid kuna tal olid rahalised raskused, siis ta ei edastanud müügist saadud raha kohe mobiili omanikule. Viimane aga pöördus kohe politseisse. Kohtueelsel uurimisel andis ta oma ütlused mõjustatuna nii narkootikumide tarbimisest kui ka politseitöötajate poolt antud lubadusest teda vahi alt vabastada. Kohtus tahtis ta asja selgitada, kuid kohus ei uskunud teda. Mobiiltelefon on kannatanule tagastatud. Vabaduses olles ei tegelenud ta varguste toimepanemistega ja sai rahalist abi oma isalt ja elas vanaema juures. Vabaduses olles oli tal noormees, kellega plaanis luua perekonna ja lõpetada narkootikumide tarbimine. Kardab, et vangis olles kõik tema kavatsused, hakata normaalselt elama, luua perekond, ei täitu. Palub mõistetud karistusest ta osaliselt vabastada, ei kavatse enam kuritegusid toime panna. Kui aga ta seda lubadust ei täida siis las teda mõistetakse süüdi ja karistatakse karmilt. Apellatsioonikohtu istungil apellant- süüdistatav loobus esitatud apellatsioonist. Kaitsja toetas loobumise taotlust, märkides, et see on süüdistatava vaba tahe ja soov. Prokuröri arvamuse kohaselt on apellatsioonist loobumine seaduslik, kuulub vastuvõtmisele ja annab aluse apellatsioonimenetluse lõpetamiseks. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS: Apellatsioonist loobumine on apellandi KrMS § 333 lg 1 sätestatud, seega seadusega tagatud õigus. Süüdistatav-apellant R.F loobus ringkonnakohtu istungil apellatsioonist. Kohtukolleegium ei tuvastanud, et esimese astme kohus oleks kriminaalasja lahendades ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, millega oleks raskendanud süüdistatava olukorda, või et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetluseõigust. Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et apellatsioonist loobumine on kolleegiumile siduv ja annab seadusliku aluse apellatsioonimenetluse lõpetamiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 333 kohtukolleegium lõpetab apellatsioonist loobumise tõttu apellatsioonimenetluse. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA MALLE PREIMER