Obsah (11)

§ 254§ 180§ 189§ 175§ 179§ 43§ 45§ 408§ 412§ 423§ 164

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 27 juuli 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1- 06 - 8452 riik versus P.T kirja

) §-dest 159 ja 254, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada P.T süüdi karistusseadustiku (KarS) 169 järgi ja mõista talle rahaline karistus 40 (nelikümmend) päevamäära, s. o 2000 (kaks tuhat ) krooni; tühistada P.T-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2. Kriminaalmenetluskuludes ja seoses kohtuotsuse tegemisega: 2.1 välja mõista P.T-lt riigieelarve tuludesse sundraha 4500 ( neli tuhat viissada ) krooni ja määratud kaitsja tasu 599 (viissada üheksakümmend üheksa kr ), kaitsjale toimikust koopia tegemise kulud 7 ( seitse ) krooni rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049874,); 2.2 otsuse koopia toimetada kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile; 2.3 määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 599 ( viissada üheksakümmend üheksa ) krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Margo №rmannile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsust rahalise karistuse täitmisele pööramiseks ei saadeta kohtutäiturile ja mõistetud rahaline karistus loetakse täidetuks, juhul kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 4100065035) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul; 3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaal- menetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049874,); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KarS § 254 lg-s 6, mille kohaselt on süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
4. Prokuratuuri taotlus Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses P.T süüdimõistmist KarS 169 järgi ja karistamist rahalise karistusega 40 päevamäära s.o. 2000 krooni
5. Süüdistus, kohtus kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.
6. P.T-le süüdistusaktis esitatud süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon P.T on süüdistatud selles, et tema, alates 01 septembrist 2004 a on kuritahtlikult kõrvale hoidunud temalt Viljandi Maakohtu 01 09 2004 otsusega väljamõistetud igakuise elatusraha maksmist A.N. kasuks oma alaealise tütre G.V. ülalpidamiseks. Vanema kuritahtliku kõrvalhoidumisega oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest pani P.T toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2.1.
7. Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. 2.1.
8. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses kohtuotsusega

§ 254kohaselt.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise. P.T tuleb käskmenetluses KarS § 169 järgi süüdi tunnistada.

1. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Karistuse mõistmisel lähtus kohus KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Arvestades prokuröri taotlust karistuse mõistmiseks, karistuseesmärke ja P.T süü suurust, on põhjendatud P.T karistamine rahalise karistusega 40 päevamäära, s. o. 2000 krooni.
2. Kriminaalmenetluse kulud Vastavalt

§ 180lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri 2 määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära s.

o 4500 krooni.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatavale on määranud kaitsja prokuratuur, kuid kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrust määratud kaitsja esinemise eest teinud ei ole. Kaitsja on esitanud aruande, mille kohaselt on ta kohtulikus lihtmenetluseks ettevalmistamisel osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 599 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb P.T-lt välja mõista riigieelarve kuludesse sundraha 4500 krooni, kaitsjatasu 599 krooni ja ning kaitsjale toimikust koopia tegemise kulud 7 krooni. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 5. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

§ 408

lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalist karistust tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

§ 254

lg 5 kohaselt tuleb käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata

§ 164

lg-te 3 ja 6 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile. Helle Tamm Kohtunik 3