Obsah (4)

§ 320§ 212§ 64§ 66

1-07-174 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2007 a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-174 (06230101723) Kohtunik Katrin Puhkason Sekretär Thea

§ 320lg 1; § 212 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav R.R Kaitsja Owe Ladva RESOLUTSIOON Juhindudes Kr

MS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 4 Kohus o t s u s t a s: 1. Tunnistada süüdi R.R

§ 320

lg 1 järgi ja karistuseks rahaline karistus 180 päevamäära, arvestades miinimumpäevamäära 50 krooni on rahaline karistus 9000.- krooni üheksa tuhat krooni ja 00 senti/. 2. Tunnistada süüdi R.R

§ 212

lg 1 järgi ja karistuseks rahaline karistus 240 päevamäära, arvestades miinimumpäevamäära 50 krooni on rahaline karistus 12 000.- krooni /kaksteist tuhat krooni ja 00 senti/.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks rahaline karistus 21 000.- krooni /kakskümmend üks tuhat krooni/, suurendades raskeimat karistust (12 000.- krooni), kergema karistuse (9000.- krooni) võrra.

§ 66

lg 1,3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 1 /ühe/ aasta jooksul, tasudes igakuiselt 1750.- krooni /üks tuhat seitsesada viiskümmend krooni/ alates

1. veebruar 2007.a kuni
2. 02.2008.a. Rahaline karistuse osad tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber 4100064939 või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas kood 767 viitenumber 4100064939 Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, kohtuasja number (1-07-174, süüdistatava nimi ja nõude sisu (rahaline karistus). Esimene rahalise karistuse osa tuleb tasuda hiljemalt
3. veebruar 2007a.
4. Tõkend – elukohast lahkumise keeld jätta jõusse kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
5. Välja mõista menetluskuludena R.R-ilt riigituludesse: sundraha 5400 krooni /viis tuhat nelisada krooni ja 00 senti/ ja määratud kaitsja tasu 1221.30 krooni /üks tuhat kakssada kakskümmend üks krooni ja 30 senti/ ja tasu ekspertiisi eest 960.- krooni / üheksasada kuuskümmend krooni/ Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber 2800049777 või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas kood 767 viitenumber 2800049777 Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, kohtuasja number (1-07-174), süüdistatava nimi ja nõude sisu (menetluskulud). Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist
6. Asitõend: sõiduauto Hyundai Accent on tagastatud omaniku R.R käsutusse.. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioon vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 4 vaid kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Harju Maakoht Liivalaia kohtumaja kaudu. Apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamist kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule (hiljemalt 06.02.2007.a). Menetluskulude osas on õigus eraldi kohtuotsusest esitada määruskaebus 10 päeva jooksul peale kohtotsuse kuulutamist otsuse teinud kohtule. Kokkuleppes tuvastatud kuriteo asjaolud ja ettepanek karistuse liigi ja määra kohta: R.R oli kohtu alla antud kokkuleppemenetluse korras selles, et tema 27.10.2006.a ajavahemikul kell 14.45 kuni kell 15.05 ja 06.11.2006.a ajavahemikul kel 13.15 kuni kell 14.40 Põhja Prefektuuri kriminaalosakonna varavastaste kuritegude talituses (Pärnu mnt. 139, Tallinn) andis enda kannatanuna ülekuumalisel teadvalt vale ütlusi selle kohta, et 27.10.2006.a ajavahemikul kell 12.00 kuni kell 12.30 varastati vastas asuvast parklast I. J-le kuuluva ja R.R kasutuses olev sõiduauto Hyundai Accent , olles eelnevalt hoiatatud

§ 320kärgi kannatanu poolt teadvalt vale ütlsute andmise eest.

Seega pani R.R oma tahtliku tegevusega toime kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluste andmise, s.o.

§ 320lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse R.R selles, et 01.11.2006.a I E K AS poole pöördudes ja tema kasutuses oleva ning I. J-le kuuluva sõiduauto Hyundai Accent varguse kohta kahjuteate koostamisega lõi kindlustusandjas ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumi toimumisest kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Seega pani R.R toime oma tahtliku tegevusega toime kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, s.o.

§ 212lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vastavalt 05. jaanuaril 2007.a prokurör Alar Lehesmets, süüdistatav R.R ja tema kaitsja Uido Truija vahel sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus süüdistatav R.R karistamist

§ 320

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistamist rahalise karistuse 180 päevamäära ulatuses, milline arvestades päevamäära suuruseks miinimumpäevamäära 50 krooni on 9000 krooni ja

§ 212

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistamist rahalise karistuse 240 päevamäära ulatuses, milline arvestades päevamäära suuruseks miinimumpäevamäära 50 krooni on 12000 krooni.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks rahaline karistus 21 000.- krooni, suurendades raskeimat karistust (12 000.- krooni), kergema karistuse (9000.- krooni) võrra).

§ 66

lg 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 1 /ühe/ aasta jooksul, tasudes igakuiselt 1750.- krooni. Kohtuotsuse põhjendus: Süüdistatav kinnitab, et jääb kokkuleppe juurde, see on sõlmitud tema soovil. Tunnistab oma süüd kokkuleppes toodud süüdistuses. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppe sätteid. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde, kinnitades vabatahtlikku kokkuleppe sõlmimist. Kohtuliku arutelu tulemusena on kohus teinud järelduse, et R.R enda süüditunnistamine

§ 320

lg 1 ja § 212 lg 1 järgi ning kokkuleppe sõlmimine karistuse osas on tema tõelise tahte avaldus. Kriminaaltoimiku materjalide kohaselt on tõendamiseseme asjaolud selged, faktilised asjaolud on tuvastatud esitatud tõenditega: tunnistajate ütluste, ekspertarvamusega, süüdistatav tunnistab oma süüd. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Süüdistatava tegevusele on antud õige karistusõiguslik hinnang

§ 320lg 1 ja § 212 lg 1 järgi.

R.R on süüvõimelisena ja tahtlikult toime pannud teise astme kuriteod. Vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on varem kohtulikult karistamata, tal on olemas kindel töökoht, mistõttu kohus leiab, et ülaltoodust tulenevalt on süüdistatavat võimalik kokkuleppe kohaselt karistada. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175 lg 1 p 3,4,9 sätestatud menetluskulud (tasu ekspertiisi eest, määratud kaitsjale makstud tasu ja sundraha) Vastavalt § 179 lg 1 p 2 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2007. a on kuupalga alammäär 3600 krooni, seega sundraha II astme kuriteos 5400 krooni. Katrin Puhkason Kohtunik