Kriminaalasi nr. 1-06-10129 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 03.jaanuaril 2007.a. Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Helve Särgava sekretäri Ülle Karna, tõlgi Imbi Kangur- Popova juuresolekul, prokuröri Kadi Ruus ja kaitsja Gennadi Pashkurlatov´i osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinna linnas lühimenetluses kriminaalasja S.Z tõkend- ei ole valitud süüdistuses KarS § 422 lg 1, § 424 järgi. Kohus tegi kindlaks: S.Z, olles joobeseisundis, 30.05.04.a. kella 01.20 ajal juhtis sõiduautot BMW 525 reg.nr. XXX XXX Harjumaal, Saku vallas, Kiisa-Hageri teel Kiisalt suunaga Hageri poole. Ületades lubatud sõidu kiirust ja liikudes kiirusega suurusjärgus 82 km/h ning Kiisa-Hageri teel maja 106 lähedal laugest kurvist läbisõidu ajal ei tulnud ta juhtimisega toime, sõitis paremale poole teelt välja ja põrkas vastu puud. Liiklusnõuete rikkumise põhjustas ettevaatamatusest sõiduauto BMW 525 kaasreisijatele, V. I-le eluohtlikud tervisekahjustused ning O. T-le pikaajalise tervisekahjustuse- raske kehalise haiguse kestvusega mitte vähem kui 4 kuud ja A. Vle tervisekahjustused, mis ei olnud eluohtlikud ega põhjusta kehalist haigust. Samuti tema, 24.02.05.a. kella 10.55 olles joobeseisundis ning kinnitamata turvavööga, juhtis ta sõiduautot Mercedes Benz reg.nr. XXX XXX, millega liikus Tallinnas, Peterburi teel Kesklinna poolt Maardu suunas. Ta ületas lubatud sõidukiirust ja liikus kiirusega suurusjärgus 130 km/h, mis oli suurem kui kahekordne piirkiirus. Lähenedes Peterburi tee ja Betooni tn ristmikule, liikus teises sõidureas ning ristmikul põrkas kokku sõiduautoga Audi 100 reg.nr. XXX XXX, mida juhtis V. Ž, kes liikudes mööda Betooni tn-t Betooni tn ja Peterburi tee ristmikul sooritas vasakpööret ning enne manöövri sooritamist veendus, et mööda peateed liikunud sõiduk asub vajaliku ulatuse kaugusel. Liiklusnõuete rikkumise põhjustas ettevaatamatusest Audi 100 juhile V. Ž-le tervisekahjustused, mis ei olnud ohtlikud, kuid ravi kestis 6 kuud ja tõi kaasa töövõimetuskaotuse 60 % ulatuses. Seega S.Z rikkus mootorsõiduki juhina liiklusnõudeid ja ettevaatamatusest tekitades inimesele raske tervisekahjustuse s.o pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 422 lg 1 järgi. Samuti tema, olles, 24.01.03.a. karistatud LS § 74´19 järgi rahatrahviga 12000.- krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, uuesti kehtiva karistuse ajal, 30.05.04.a. kella 01.20 ajal olles joobeseisundis juhtis Harjumaa, Saku vallas, Kiisa-Hageri teel sõiduautot 525 reg.nr. XXX XXX. Samuti tema, uuesti kehtiva karistuse ajal 06.01.05.a. kella 18.30 ajal olles joobeseisundis juhtis Tallinnas, Mahtra tn-l sõiduautot VAZ 2103 reg.nr. XXX XXX. Samuti tema, uuesti kehtiva karistuse ajal, 24.02.05.a. kella 10.55 ajal olles joobeseisundis juhtis Tallinnas, Peterburi teel, sõiduautot Mercedes Benz reg.nr XXX XXX. Samuti tema, uuesti kehtiva karistuse ajal, 24.10.05.a. kella 08.00 ajal olles joobeseisundis juhtis Tallinnas, Soo tn-l sõiduautot BMW 525 reg.nr. XXX XXX. Seega S.Z juhtides mootorsõidukit, olles joobeseisundis ja omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 järgi. Kohtuistungil jäi süüdistatav S.Z oma nõusoleku juurde lahendada kriminaalasi lühimenetluses. Süüdistatav S.Z enda ülekuulamist ei taotlenud ja jäi oma kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde ning kinnitas nende tõele vastavust. Kohtueelsel uurimisel on S.Z tunnistajana tunnistanud, et tema puhkas 29.05.2004.a. suvilas, kus käis saunas ja jõi ära ühe pudeli õlut. Koju Tallinnasse üksi sõites võttis kaasreisijateks peale kaks hääletanud tüdrukut ja sõites edasi veel 2 meesreisijat. S.Z sõitis autoga BMW nelja reisijaga, põles lähituli, kiirus oli 70 km/h. Tundes, et auto hakkab kõrvale paiskama (tee oli libe), vähendas ta kiirust, püüdis autot tasandada, kuid see ei õnnestunud ja auto sõitis vastu puud (t.l 54-57). 06.01.05 toimunud õnnetuse kohta on menetlusalune isik S.Z kohtueelsel uurimisel seletanud, et liikus sõiduautoga mööda Mahtra 66 ja 64 maja hoovis, ei arvestanud ilmastikutingimusi, sõitis kellegi auto otsa ja tunnistades ennast süüdi, sündmuskohalt ei põgenenud, ootas autoomaniku ära. Kell 11.20 jõi ta ära pudeli õlut. (t.l 82). Tunnistajana on A. B kohtueelsel uurimisel seletanud, et 24.02.2005.a. kella 10.00 paiku sõitis ta V. R-le kuuluva Mercedes Benz 300 r/n XXX XXX, et viia tütarlaps nimega K. korterivõtmete järgi. Tagasiteel märkas S.Z politseid ning kuna oli eelmisel õhtul tarbinud alkoholi ning puudus juhiluba ta ehmus ning lisas kiirust. Sõites mööda Peterburi teed linnast välja vaatas ta tagasi, et näha kas politsei teda jälitab ning järgmisel hetkel oli tema ette paremalt sõitnud Audi. Kokkupõrget ei olnud võimalik vältida. Kahetseb väga juhtunut (t.l 141-142). 24.10.2005.a. toimunu kohta on kohtueelsel uurimisel menetlusalune isik S.Z tunnistanud, et tema sõitis autoga BMW reg. nr XXX XXX mööda linna tööle, Soo tänaval peatas teda liikluspatrull ja andis alkoholi kontrolliks toru, mõõteriist näitas 0,
- Pühapäeval oli olnud sõbra sünnipäev ning S.Z-i sõnade kohaselt oli tal alkoholijoove jääknähtus (t.l 173). Kahtlustatavana on S.Z kohtueelsel uurimisel oma süüd täielikult tunnistanud ning tema ütluste kohaselt (t.l 184-188) 30.05.2004.a. kell 01.20 olles alkoholijoobes juhtis ta sõiduautot BMW 525 reg.nr. XXX XXX, millega liikus Kiisa-Hageri teed mööda. Kiiruse ületamise tõttu sõiduauto kaotas juhitavuse, põrkas vastu puud. Liiklusõnnetuse tagajärjel said kannatada autos olnud reisijad. Liiklusõnnetust kirjeldada täpselt ei oska, kuna ei mäleta midagi. 24.02.2005.a. kell 10.55, olles alkoholijoobes, juhtis ta sõiduautot Mercedes Benz reg.nr XXX XXX, millega liikus Tallinnas Peterburi mnt-d mööda Maardu suunas, ei olnud turvavööga kinnitatud. Sõiduki kiirust ei oska öelda, kui kiirus oli ületatud. Liiklusõnnetust kirjeldada ei oska, kuna sai raske trauma ja ei mäleta midagi. 06.01.2005.a. kell 18.30, olles alkoholijoobes, juhtis sõiduautot VAZ 2103 reg.nr XXX XXX, millega liikus Tallinnas mööda Mahtra tn, kus teda peatas politsei ja kontrolli käigus tuvastas alkoholijoobe. 24.10.2005.a. kella 8 paiku juhtis sõiduautot BMW 520 reg.nr XXX XXX, millega liikus Tallinnas mööda Soo tn, kus teda peatas politsei ja kontrolli käigus tuvastas alkoholijoobe. Süüdistatava kaitsja Gennadi Pashkurlatov andis arvamuse, et süüdistus on põhjendatud ja toimiku materjalidega tõendatud, kuid tsiviilhagi ei tunnista. S.Z on andnud kannatanule 15000 krooni kahjutasu, ta kahetseb, ei tarvita alkoholi ja maksab makse. Seetõttu palus kaitsja karistada süüdistatavat mitte reaalse vangistusega. Kohtuliku uurimise käigus kohus tegi kindlaks, et kriminaaltoimiku materjalidega on süüdistatava süü talle süüdistusaktis inkrimineeritud kuritegude toimepanemises tõendatud. Lisaks süüdistatava poolt süü omaksvõtule ja kohtueelsel uurimisel antud ütlustele tõendavad S.Z-i süüd kriminaaltoimikus olevad kirjalikud tõendid: - - - - - liiklusõnnetuse akt ja skeem (t.l 3-4)- tõendab, et 30.05.2004.a. kell 01.20 Harjumaal, Saku vallas, Kiisal kaotas sõiduk BMW 525 reg. nr XXX XXX juhitavuse ja sõitis vastu puud. Sõidukit juhtis S.Z. sündmuskoha vaatluse protokoll (t.l 5-6)- vaatluse all oli Kiisa-Hageri tee, Kiisa maja 106 juures vaatlussuunaga Hageri poole on sõiduteelõik kaetud asfaltkattega, mis sündmuskohal on vihmamärg, ilma kõrgemate kohtade ja aukudeta. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. Kokkupõrge puuga on toimunud kurvilisel teelõigul. Hageri poolsest teeservast pikendussirgete abil mõõdetuna 15,1 meetri kaugusel ja Kiisa-Hageri sõidutee parempoolsest äärest 4,2 meetri kaugusel mõõdetuna algab vasakpoolne pidurdusjälg, mis on parempoolsest pidurdusjäljest 6,5 meetri võrra lühem. Parempoolne pidurdusjälg algab Kiisa-Hageri tee parempoolsest sõidutee äärest 2,9 meetri kaugusel ning on 22,9 meetri pikkune ja lõpeb vastu parempool tee ääres kasvavat puud. Puust, mille vastas on lõppenud parempoolne pidurdusjälg 5,7 meetri kaugusel Hageri suunas edasi liikudes ja 1,2 m kaugusel sõidutee parempoolsest äärest asub teine puu, millest sõiduauto BMW 525 I r/n XXX XXX vasak esinurk on 1,1 m kaugusel. BMW vasak taganurk on sõidutee parempoolsest äärest mõõdetuna 2,0 m kaugusel ja sõiduauto parem taganurk on samast teeäärest mõõdetuna 2,5 m kaugusel. Sõiduauto BMW all olev sõidutee on kuiv. fototabel (t.l 7-12)- näitab liiklusõnnetuses osalenud sõiduautot BMW 525 I r/n XXX XXX. analüüs alkoholi sisaldusele nr 1875 30.05.04.a. (t.l 19)- tõendab, et 30.05.2004.a. oli S.Z alkoholisisaldus veres 1,52 promilli. kannatanu- A. V kohtuarstlik ekspertiisi akt nr 1295 29.10.04.a. (t.l 34-35)- tõendab, et meditsiinilise teatise andmetel diagnoositi A. V-l seoses autoavariiga 30.05.2004.a. selja põrutust. Nimetatud tervisekahjustus võib olla tekitatud kõva tömbi eseme toimel; tervisekahjustus ei ole eluohtlik ega põhjusta rasket kehalist haigust; tervisekahjustuse kestus on alla 4 nädala. kannatanu- V. I kohtuarstlik ekspertiisi akt nr 1516 26.11.04.a. (t.l 38-40)- SA PõhjaEesti Regionaalhaigla haigusloo nr 41230 andmetel tuvastati V. I-l järgmised tervisekahjustused: vasema reieluukaela pöörlit läbiv luumurd; peaaju põrutus; otsmikuluu sisserõhumismurd mitmete luukildudega, mõlemapoolsed otsmikuluu joonmurrud silmakoobaste ülemises seinas; põrutuskolded paremas ja vasemas otsmikusagaras, koljusisene õhk-koljuluu lahtine murd. Peatrauma oli elule ohtlik tervisekahjustus. Vasema reieluukaela murd elule ohtu ei põhjustanud, samas sellest tervisekahjustusest paranemise kestvus on vähemalt 4 kuud. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses märgitud ajal 30.05.2004.a. ja asjaoludel kõva tömbi vägivalla toimel- liiklusõnnetuse momendil saadud raskest põrutusest. kannatanu- O. T kohtuarstlik ekspertiisi akt nr 467 14.12.04.a. (t.l 49-52)- O. T-l esinesid ravidokumentide andmetel parema õlavarreluu kinnine killustunud murd ja vaagnaluude kinnine murd vaagnarõnga terviklikkuse vigastustega. Nimetatud vigastused võisid tekkida ekspertiisimääruses kirjeldatud ajal ja asjaoludel, ei olnud eluohtlikud ja tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse- raske kehalise haiguse kestusega mitte vähem kui neli kuud. kannatanu O. T ütlused (t.l 60-63)- kannatanu ütluste kohaselt 2004.a. mais läks ta külla Tallinnas elava meestuttava A. V juurde, kes tegi ettepaneku sõita Kiisal asuvasse sauna. - - - Tema naistuttav J. soovis ka kaasa tulla. Kella 15 paiku tuli tumedat värvi BMW, mille autoroolis oli A. V tuttav S.Z. Suvilas olles nägi, kuidas S.Z jõi ära kaks 0,33 l pudeli alkoholivaba õlut. Kannatanul tekkis konflikt A. V-ga ja ta otsustas suvilast lahkuda, minnes mööda teed, kus mõne aja pärast jõudis talle järgi auto, millega suvilaase sõitis. Roolis oli S.Z, esiistmel V. P, tagaistmel paremalt poolt istus A. V keskel istus J ning O. T istus juhi taha. Liiklusõnnetuse põhjuseks oli kannatanu arvates suur kiirus. Kannatanu tundis, kuidas auto lendas mingi trampliini peale, seejärel auto lendas üle pea, pärast seda vastu puud. Liiklusõnnetuse ekspertiisi akt nr LL-2-06/05 10.01.06.a. (t.l 69-71)- vastavalt akti uurimuslikule osale oli sõiduauto BMW reg.märk XXX XXX arvutuslik liikumiskiirus vahetult enne esimest külglibisemisjälge suurusjärgus 82 km/h. Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta 28.12.02.a. (t.l 77)- tõendab, et 28.12.2002.a. kell 06.40 esines S.Z alkoholijoove- 0,6 promilli. Väärteoprotokoll AB555574 28.12.02.a. (t.l 78)- tõendab, et 28.12.2002.a. kell 06.35 juhtis S.Z autot BMW 735 reg. nr XXX XXX olles alkoholijoobes. Otsus väärteoasjas nr 2310,02,094016 24.01.03.a. (t.l 79)- tõendab, et S.Z juhtis 28.12.2002.a. kell 06.35 Tallinna linnas Smuuli tee tn-l mootorsõidukit alkoholijoobes, mille eest talle määrati Liiklusseaduse § 74´19 alusel karistuseks rahatrahv 12000 krooni. Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta 06.01.05.a. (t.l 80)- tõendab, et S.Z esines 06.01.2005.a. kell 18.55 alkoholijoove; mõõteriista (indikaatorvahendi) reaktsiooni näit oli punane, suust tuli alkoholi lõhna. Väärteoprotokoll AB671848 06.01.05.a. (t.l 81)- tõendab, et 06.01.2005.a. kell 18.30 juhtis S.Z mootorsõidukit VAZ 2103 reg.nr XXX XXX alkoholijoobes. Tunnistaja- E. U ütlused (t.l 83-84)- tunnistaja kuulis 06.01.05 televiisorit vaadates aadressil Mahtra 66-4 parkalas (maja ees) sõiduki kokkupõrke heli. Koheselt läks ta akna peale vaatama ja nägi, kuidas Lada VAZ 2106 ronisid välja 5 meesterahvast. Enamus püüdis autot tagasi tõugata, kuid kui see ei õnnestunud lahkusid 4 nendest sündmuskohalt. Tunnistaja helistas politseisse. Liiklusõnnetuse akt (t.l 95)- tõendab, et 24.02.2005.a. kell 10.55 Tallinnas, Lasnamäel Peterburi tee 83b lähedal sõitis kesklinna poolt Lasnamäe suunas suures kiirusel Mercedes Benz otsa Betooni tn Peterburi teele välja sõitnud sõiduautole Audi
- Skeem (t.l 96)- näitab, mis kus asus 24.02.2005.a. pärast liiklusõnnetuse toimumist. Sündmuskoha vaatluse protokoll (t.l 97-99)- Sündmuskohal on vaatluse alla võetud Peterburi tee ja Betooni tänavate ristmik, maja Peterburi tee 83 B lähedal. Betooni tänava Lasnamäe poolsest teeäärest mõõdetuna 26,4 meetri kaugusel asub sõiduauto Audi 100 reg. nr XXX XXX parempoolne tagaosa nurk, mis parempoolsest teeäärest mõõdetuna on omakorda 6,8 meetri kaugusel. Sõiduauto Audi 100 parem esinurk on samast teeäärest 6,05 meetri kaugusel. Peterburi tee ja Betooni tänava Lasnamäe poolsest teeäärest 93,1 meetri kaugusel Lasnamäe suunas vaadatuna asub sõiduauto Mercedes Benz reg. nr XXX XXX parem esinurk, mis Peterburi tee vasakpoolsest teeäärest asub 5,2 meetri kaugusel. Sõiduauto Mercedes Benz taga parem nurk asub samast sõidutee äärest mõõdetuna 2,7 meetri kaugusel. Kokkupõrke tagajärjel on Mercedes Benz esiosa kesklinna poole tagasi pöördunud. Betooni tänava Lasnamäe poolsest teeäärest mõõdetuna 23,25 meetri kaugusel ja Peterburi tee parempoolsest teeäärest mõõdetuna 5,8 m kaugusel on sõiduauto Audi 100 mootori Lasnamäe poolne osa. Betooni tänava kaugusel asub sõiduauto Audi 100 mootori Lasnamäe poolne osa. Betooni tänava Lasnamäe poolsest teeäärest kesklinna suunas mõõdetuna 4,35 meetri kauguselt Lasnamäe sõidusuunas edasi liikudes algavad sõidukite tükid ja klaasikillud, mis lõppevad sõiduauto Audi 100 esiosast 3,5 m kaugusel, kogu Lasnamäe poole suunduval sõidusuunal 32,0 m pikkuselt ja 9,5 meetri laiuselt. Betooni tänava Lasnamäe poolsest teeäärest mõõdetuna 3,65 meetri kaugusel kesklinna suunas algab sõiduauto Mercedes Benz lohisemisjälg, mille kogupikkus on 93,1 meetrit ja kulgeb S tähe kujuliselt. Jälje alguspunktist mõõdetuna 45,45 meetri pikkuselt paikneb jälg vastassuunavööndis ja kulgeb siis üle pideva joone - - - - - - pärisuunavööndisse, kus paikneb 38,35 meetrit ja seejärel läheb üle kahte sõidusuunda eraldavat joont vastassuunavööndisse, kus paikneb veel edasi 9,3 meetrit. Fototabel (t.l 100-110)- vaated sündmuskohale, liiklusõnnetuses osalenud sõiduautodele. Analüüs alkoholi sisaldusele S.Z-i veres 24.02.05.a. (t.l 117)- tõendab, et S.Z 24.
- 05.a. kell 11.45 oli alkoholi sisaldus veres 2, 28 promilli. Kannatanu- V. Ž kohtuarstlik ekspertiisi akt nr 680 09.09.05.a. (t.l 125-127)ekspertiisiks esitatud ravidokumentide ja 09.09.2005.a. kohtuarstliku läbivaatuse alusel V. Ž-l oli tuvastatud parema sääre hulgikilluline murd kolmes kohas ja pindluu murd diafüüsi keskmises osas; rindkere põrutus verevalumiga rinnaku piirkonnas ja ühe vasakpoolse roide murruga ning õhkrinnaga vasakul pool; põrutushaav vasakul otsmiku piirkonnas. Tuvastatud tervisekahjustused on tekitanud tömbi vägivalla toimel, võisid olla saadud 24.02.2005.a. löökidest kõvade tömpide esemetega autosalongis. Nimetatud tervisekahjustused ei põhjustanud ohtu elule. Tervenemine parema sääre murdude puhul on pikaajaline, mille aktiivne ravi kestis 6 kuud ja seejärel kaasneb sellega üheks aastaks määratud töövõimekaotus 60 % ulatuses. Tunnistaja- V. Ž ütlused (t.l 143-144)- tunnistaja ütluste kohaselt juhtis ta 24.02.2005.a. kella 10.55 ajal sõiduauto Audi 100 nr XXX XXX. Betooni ja Peterburi tee ristmikul ta peatus, et veenduda, et ei lähene sõidukeid ja et ta saaks keerata vasakule kesklinna poole. Peterburi teelt sooritas vasakpööret hõbedane sõiduauto Betooni tänavale. Kesklinna ega Lasnamäe poolt rohkem sõidukeid ei lähenenud. Betooni tänavalt välja sõites vaatas V. Ž vähemalt kolm korda vasakule ja paremale, et olla kindel manöövri ohutuses. Lähema 100 meetri kaugusel sõidukeid ei olnud. Vasakpööret alustades lõpetas Peterburi teelt Betooni tänavale hõbedane sõiduauto, mida juhtis naisterahvas, mille taga välja sõites toimus kokkupõrge V. Ž poolt juhitud sõiduki ja kesklinna poolt mööda Peterburi teed Lasnamäe suunas väga suurel kiirusel sõitnud sõiduautoga Mercedes Benz. Tunnistaja- S. V ütlused (t.l 145-146)- tunnistaja ütluste kohaselt 24.02.2005.a. kell 10.58 seisis ta autoga Peterburi mnt-l, et keerata Betooni tn-le. S. V ootas kuna samale tänavale soovis keerata ka suur veoauto. Kui veok oli ära keeranud, vaatas, et tee on tühi, kuid kaugel läheneb sõiduauto. Tunnistaja hindas olukorda, et jõuab Betooni tn-le ära keerata. Kui tunnistaja oli pööret alustanud ja jõudnud poole tee peale, nägi, et lähenev auto Mercedes tuleb nagu rakett ning S. V sõitis end kaubikule võimalikult taha, et Mercedes sisse ei sõidaks. Kui ta oli jõudnud Betooni tn-le nägi silmanurgast, kuidas hall sõiduauto keeras Peterburi mnt-le, pidurduse hääli ei kuulnud, käis kõva pauk ja tahavaate peeglist nägi S. V piruette tegevat autot ja õhust maha langevaid autojuppe. Tunnistaja- D. M ütlused (t.l 147-148)- tunnistaja ütluste kohaselt ajas S.Z 24.02.05.a. autot ühest kohast teisse, et koristada territooriumi lumest, kus auto oli pargitud. Auto kuulub tunnistaja naiseisale V. R-le. S.Z tõi võtmed, pärast helistati D. M-le i, et Andrei sattus avariisse. Tunnistaja- S. M ütlused (t.l 149-150)- tunnistaja ütluste kohaselt viibis ta 24.02.05.a. kell 11.10 Peterburi mnt 83B asuva maja juures, tuli mööda kõnniteed ja nägi suurel kiirusel umbes 110 km/h sõitnud sõiduautot Mercedes. Seejärel Betooni tänavalt sõitis välja Peterburi mnt keskele tumesinist värvi sõiduauto Audi ja toimus kokkupõrge. Pidurdamata suurel kiirusel ja mingit manöövrit sooritamata Mercedes põrkas Audiga kokku. Tunnistaja- S. O ütlused (t.l 151-152)- tunnistaja ütluste kohaselt sõitis ta 24.02.05.a. 10.54 ajal koos juhtivkonstaabel J. E-ga patrullautoga Peterburi teel ning olles jõudnud Peterburi tee ning Väike-Paala ristmikule nägi S. O, kuidas Tartu mnt suunast liugleb nende vastu suure kiirusega sõiduauto Mercedes Benz kiiruseks 109 km/h. Kiiruse fikseerimise hetkel kaotas Mercedes Benz reg. märgiga XXX XXX hetkeks suure kiiruse ning järsu manöövri tõttu juhitavuse (tagumised rattad libisesid). Patrullauto roolis olnud J. E lülitas sisse sinise ja punase vilkuri, kuid Mercedes Benz jätkas liikumist. Põgenevale autole järgi sõites pani Mercedes Benz kiirust veelgi juurde, 2 korral teostades möödasõitu ees liikunud sõidukitest tekitas järskude manöövritega liiklusohtlikke olukordi. Susi hotelli ees oleva ristmiku ületas Mercedes Benz foori - - - keelava punase tulega. Olles jõudnud Peterburi tee Rehvieksperdi hoone juurde, nägi S. O, kuidas põgenev Mercedes Benz hakkas jõudma Betooni ristmikule ning Betooni teelt hakkas välja pöörama Audi
- Esimesel rajal liikus Peterburi teel veel üks auto ning vahetult enne ristmikku hakkas Mercedes Benz sellest mööduma. Mercedes Benz kiiruseks pidi olema vähemalt 150 km/h ning Audi 100 juhil ei oleks olnud võimalik ette näha, et mööda esimest rida liikunud autost hakkab vasakult mööduma veel üks sõiduk, mis liigub 3 kordse kiirusega, kui antud teelõigul lubatud 50 km/h. Audi 100 juht arvestas, et jõuab oma pöörde lõpetada. Liiklustehniline ekspertiisi akt nr LL-193-05/57760 29.09.05.a. (t.l 155-159)- vastavalt akti uurimuslikus osas tehtud arvutustele ei olnud sõiduauto Mercedes Benz reg. märk XXX XXX liikumiskiirus vahetult enne kokkupõrget väiksem, kui suurusjärgus 130 km/h. Kannatanu- V. Ž ütlused (t.l 162-163)- kannatanu ütluste kohaselt juhtis ta 24.02.2005.a. kell 10.55 sõiduautot Audi 100 reg.nr XXX XXX, millega liikus Tallinnas Betooni tn Peterburi mnt suunas. Autos oli ta üksi ja oli turvavööga kinni. Betooni ja Peterburi mnt ristmikul peatas auto selleks, et läbi lasta mõlemas suunas liikunud transpordi. Pärast seda kui Peterburi mnt sõidutee oli mootorsõidukitest tühi piisava distantsi ulatuses selleks, et sõites välja Peterburi mnt-le, võis V. Ž takistamatult sooritada manöövri vasakule. Sel ajal kui V. Ž sõiduauto esiosa ületas kaks liikumissuunda Maardu suunas ja sõitis juba välja kiirendusrajale kesklinna suunas, toimus ootamatult kokkupõrge sõiduautoga Mercedes Benz, mis liikus suurel kiirusel. Sõiduauto Mercedes Benz sõitis V. Ž sõiduauto vasaku külje otsa, millest lõi välja sõiduauto mootori ja V. Ž sai raskeid kehavigastusi. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai invaliidsuse 60% töövõimetusega. Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta 24.10.05.a. (t.l 171)- tõendab, et S.Z esines 24.10.2005.a. kell 08.00 alkoholijoove 0,48 mg/l. Väärteoprotokoll AB 740950 24.10.05.a. (t.l 172)- tõendab, et 24.10.2005.a. kell 08.00 S.Z juhtis mootorsõidukit BMW 520 reg. nr XXX XXX alkoholijoobes. Kannatanu- V. I ütlused (t.l 179-180)- tunnistaja ütluste kohaselt viibis ta 30.05.2004.a. kella 01.30 ajal reisijana juhi kõrval olles kinnitatud turvavööga sõiduautos BMW 525, mida juhtis tema tuttav S.Z. Kiisa-Hageri teel kaotas sõiduauto juhitavuse, sõitis teelt välja ja põrkas vastu puud. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai V. I eluohtlikud tervisekahjustused. Kannatanu V. Ž esitas tsiviilhagi, milles palub endale tasuda kokku 13285 krooni, millest 6000 krooni on 6 kuu palk, kuna kannatanu ei saanud tööl käia pärast liiklusõnnetust; 3540 krooni hoovi renti, kuna sõlmitud oli rendileping; 150 krooni karkude eest; 210 krooni tablettide eest; 1999 krooni riiete (jope, teksad, saapad, sviiter) eest, mis seoses õnnetusega katki lõigati; 1386 krooni kannatanu poolt tasutud sotsiaalmaksu eest. Kannatanu poolt esitatud apteegi ostutšekkidest ei selgu aga seos liiklusõnnetusega. Ülemiste Keskuse Apteegi ostutšekil puudub ka kuupäev, millal seal nimetatud kaup ostetud on. Seega ei saa kohus neid tõendina arvestada ja jätab 210 kroonise nõude läbivaatamata. Kannatanu on esitanud kviitungeid selle kohta, et on maksnud renti 708 krooni kuus. Kuna esitatud ei ole aga rendilepingut ning seoses sellega ei selgu ka lepingu sisu, siis jätab kohus 3540 kroonise nõude läbivaatamata. Kohtule esitatud ravikaardi kohaselt oli patsiendi V. Ž ravi pikkus 24.02.05-24.08.2005.a. ning patsiendile oli väljastatud töövõimetusleht. Seoses sellega jäi kannatanul saamata 6 kuu palk. Kohus leiab, et kuna töövõimetus oli põhjustatud liiklusõnnetusest, siis tuleb 6000 krooni nõue rahuldada. Kuna liiklusõnnetusest põhjustatuna sai V. Ž raskeid kehavigastusi ning kuna tegemist oli ka sääreluu murruga, siis oli kargu vajadus pärast liiklusõnnetust põhjendatud. Seetõttu leiab kohus, et 150 kroonine nõue tuleb rahuldada. Kuna kannatanu riiete katki lõikamine oli otseses seoses liiklusõnnetusega, siis purunenud riiete maksumus 1999 krooni suuruses summas, kuulub süüdlaselt väljamõistmisele. Kannatanu on esitanud ka maksekorraldused sotsiaalmaksu maksmise kohta töövõimetuse perioodil. Kohus leiab, et 1386 kroonine nõue tuleb rahuldada. Seega kannatanu Ž poolt esitatud tsiviilhagi on tõendatud 9535 krooni suuruses summas. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. S.Z-i karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. S.Z-i karistust raskendavad asjaolud puuduvad. S.Z-i süüdistatakse liiklusalases süüteos. Teda on ka varem väärteokorras liiklusseaduse rikkumise eest rahatrahvidega karistatud. Kohus leiab, et joobeseisundis juhtimine ning liiklusõnnetuste põhjustamine on ühed raskemad liiklusseaduse rikkumised. Kuna S.Z on korduvalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis ning põhjustanud ka liiklusõnnetusi, siis tuleb kohtu arvates teda karistada reaalse vangistusega. Samuti tuleb S.Z-ilt kannatanu V.Ž kasuks välja mõista 9535 krooni. Eelneva alusel ja juhindudes KrMS § 238, § 310 – 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.Z KarS § 422 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 9 (üheksa) kuud. Süüdi tunnistada S.Z KarS § 424 ja mõista talle karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja S.Z-ile mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista S.Z-ile karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. Karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise aeg. KarS § 50 lg 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus (kolmeks) aastaks. S.Z-ilt 3 Välja mõista S.Z-ilt vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o. 5400 (viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ning kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajja kuriteoasjade kantseleile. Välja mõista S.Z-ilt menetluskuludena ekspertiisitasu 16 840 ( kuusteist tuhat kaheksasada nelikümmend ) krooni riigituludesse, milline tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034800017 SEB Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumbriks märkida
- Välja mõista S.Z-ilt kannatanule V. Ž 9535 (üheksa tuhat viissada kolmkümmend viis) krooni Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kirjalikult kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus kohtuotsusega tutvuda, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Helve Särgava Kohtunik