1-07-4133\2

(06231401653)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk Silvi Hindrikson Kriminaalasi H.G süüdistuses KarS § 424 järgi. Prokuröri abi Kadi Ruus Süüdistatav - H.G isikukood: XXX Tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Urmas Simon RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada H.G KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära arvestades päevamäära suuruseks 147 krooni s.o. summas 22 050 (kakskümmend kaks tuhat viiskümmend) krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista H.G ´ile rahaline karistus 100 päevamäära, s.o. summas 14 700 ( neliteist tuhat seitsesada ) krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi. Kohustada H.G` i tasuma mõistetud rahaline karistus osade kaupa 10 kuu jooksul, s.o. igakuiselt 1 470 ( üks tuhat nelisada seitsekümmend) krooni. KarS § 50 lg.1 kohaselt ära võtta H.G ´ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Tõkend- elukohast lahkumise keeld jätta muutmata-kuni kohtuotsuse jõustumiseni Välja mõista H.G ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 5 400 ( viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse, kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 690 (üks tuhat kuussada üheksakümmend) krooni 35 senti riigituludesse ning ekspertiisitasu 120 (ükssada kakskümmend) krooni riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu ning ekspertiisitasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisitasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa H.G `it süüdistatakse selles, et tema, olles 21.09.2006.a. karistatud Põhja Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 10 200.- krooni ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistust, taas 12.11.2006.a. kell 14.20 juhtis Tallinnas Varese tn 40 maja juures mootorsõidukit BMW – 525TDS, reg nr XXX XXX, olles joobeseisundis. Seega H.G juhtis mootorsõidukit joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, s.o. pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. H.G `i süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – Otsus väärteoasjas nr 2314,06,017401 koopia, mille kohaselt 30.08.2006.a. pani H.G toime väärteo, juhtis Kivila tn. 6, Tallinn mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 alusel määrati H.G-le rahatrahv 170 trahviühiku ulatuses, s.o.10 2 200 krooni ja Liiklusseaduse § 74-19 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks ( t.lk.5 ); väärteoprotokolli nr AB 813383 koopia, et 30.08.2006.a. juhtis H.G sõidukit BMW 525 TDS, reg. märgiga XXX XXX Kivila tänav 6, olles alkoholi joobes ( t. lk. 6 ); joobeseisundi tuvastamise protokolli koopia, et 30.08.2006.a. tuvastati H.G` il alkoholijoove ( t. lk. 7 ); väärteoprotokoll nr AB 862514, et H.G juhtis mootorsõidukit BMW- 525 reg. märgiga XXX XXX Varese tänava 6 juures olles alkoholijoobes ning puudus juhtimisõigus ( t. lk. 8 ); sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsus, et 12.11.2006.a. juhtis mootorsõidukit H.G Varese tänav 40 juures ning tema kontrollimisel liiklusjärelvalve käigus selgus, et juhil puudus juhtimisõigus ning samuti tuli suust alkoholilõhna. H.G kõrvaldati sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 20-1 lg 2 p 2, 3 alusel, kuna oli alust arvata et mootorsõiduki juht oli alkoholijoobes ( t. lk. 9 ); tunnistaja T. T ütlused, et olles tööl 12.11.2006.a. koos konstaabli K. T-ga ning patrullimise käigus selgus ,et eessõitval sõiduauto BMW juhil puudus juhtimise õigus. Kinnipidamisel Varese 40 juures selgus, et sõidukit juhtis H.G, kellel oli juhtimisõigus peatatud ning isikult oli tunda alkoholilõhna ( t. lk. 10-11 ); joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 4531/153, et 12.11.2006.a. esines H.G keskmine alkoholijoove ning sõiduki juhtimine ei olnud lubatud ( t. lk. 12 ); kahtlustatava H.G ütlused, et 11.11.2006.a. jõi ta ära umbes 350 grammi viina. 12.11.2006.a. alkoholi ei tarvitanud ning otsustas mootorsõidukiga BMW 525 TDS , reg. märgiga XXX XXX Nõmme teelt suunaga Tammsaare teele, kus asus parkla. Kuid Sõpruse ja Linnu tee ristmikul peatas kinni teda politseipatrull ning tehti kindlaks alkoholijoove.. Ekspertiisi näiduga nõustus, palub määrata rahalist karistust ( t. lk. 14-18 ) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav H.G on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. H.G on varem kriminaalkorras karistamata, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötab. H.G `i karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada H.G `it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et H.G on võimalik karistada rahalise karistusega. H.G kahetsus ja töökoha olemasolu annab kohtule aluse ning on piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Kohus leiab, et temale mõistetud rahaline karistus ei saa olla mõistetud rahalise karistuse päevamäära alammääras, vaid karistus tuleb mõista rahalise karistuse keskmisemäära lähedalt. Samuti arvestades asjaolu, et H.G juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, siis asub kohus seisukohale, et H.G suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust, kuna ainult erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada, kuid H.G puhul sellised erandlikud asjaolud puuduvad. Kohtunik 3