← Eesti

1-07-4918\7

1-07-4918 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juunil 2007.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-07-4918 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Ivi Kesküla, Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Alina Koop Tõlk Marina Lepiksoo Kriminaalasi S.E süüdistuses KarS § 25 lg.2 ja § 199 lg.2 p.4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  2. aprilli 2007.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav S.E Prokurör Silja Seeder Süüdistatav S.E ik. xxx, töötab ehitustel õpilasena, eluk. Tallinn, XX tn.xx-xx, varem viiel korral kohtulikult karistatud, neist viimati 19.septembril 2006.a. harju Maakohtu poolt lühimenetluses KarS § 199 lg.2 p.4,5 järgi 8 kuu vangistusega vabanes karistuse kandmiselt 9.veebruaril 2007.a., alates 20.aprillist 2007.a. viibib vahi all Kaitsja vandeadvokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON Lõpetada apellatsioonimenetlus S.E apellatsioonist loobumise tõttu, millega jõustub Harju Maakohtu
  3. aprilli 2007.a. otsus ning selle peale ei saa esitada kassatsiooni Riigikohtule. Edasikaebamise kord Kohtumäärus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
  4. juunil 2007.a., kuid selle peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu 21.aprilli 2007.a. otsusega tunnistati S.E süüdi KarS § 25 lg.2 ja § 199 lg.2 p.4 järgi ning KrMS § 238 lg.2 kohaselt karistati 2 kuu vangistusega S.E tunnistati süüdi selles, et tema, 20.aprillil 2007.a. Tallinnas, kesklinnast Koplisse suunduvas trammis, ebaseadusliku omastamise eesmärgi, püüdis kannatanult Marek Randmalt taskust ära võtta 4000 kr. väärtusega fotoaparaati Olympus Mju-
  5. Kui kannatanu püüdis süüdistatavat S.E kinni pidada, visaks ta fotoaparaadi kannatanule märkamatult prügikasti. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsiooni ei vaidlusta süüdistatav S.E kuriteo toimepanemist ega sellele teole antud õigusliku hinnangut, vaid taotleb tähtajalise vangistuse asendamist üldkasuliku tööga tänavate korrastamisel või mõistetud karistuse tingimisi täitmata jätmist. Apellandi põhjenduste kohaselt vajab tema ema rahalist abi pangalaenude ja postimüügikaupade eest tasumiseks. Ühel kohalt töötades ei ole ema suuteline võetud rahalisi kohustusi täitma. Juhul kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks apellandi taotluse rahuldamist, soovib ta enda Tallinna Vanglasse paigutamist, sest apellandi organism ei talu arestimajas antavat toitu. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav S.E teatas, et soovib loobuda esittaud apellatsioonist ning taotleb apellatsioonimenetluse lõpetamist. Kaitsja, vandeadvokaat R. Lumiste, toetas süüdistatava taotlust apellatsioonimenetluse lõpetamiseks. Prokurör S. Seeder ei vaielnud vastu apellatsioonimenetluse lõpetamisele süüdistatava S.E poolt apellatsioonist loobumise tõttu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on veendunud, et kriminaalasja lühimenetluse korras arutamisel ei ole esimese astme kohus rikkunud kriminaalmenetluse õigust ega vääralt kohaldanud materiaalõigust. Karistuse mõistmisel, on esimese astme kohtus võtnud arvesse süüdistatava S.E süüd, tema karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja karistust raskendavate asjaolude puudumist. Tähtajalise vangistusega karistamist on põhjendatud asjaoluga, et uue kuriteo pani süüdistatava toime lühikese aja jooksul pärast eelmise kuriteo eest karistusena mõistetud vangistusest vabanemise järel. Samuti on süüdistatav alates 2000a. aastast kohtu poolt viiel korral karistatud võõra vara vastu toimepandud kuritegude eest. Ükski kohaldatud erinevatest karistustest pole mõjutanud süüdistatavat S.E hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ega taganud õiguskorra kaitset. Süüdistataval S.E on vabaduses viibides olnud võimalus ehitustel õpilasena töötades kutseoskuste omandamiseks ja enda legaalsest sissetulekust elatamiseks. Ema rahalise toetamise vajadus pole süüdistatavale S.E-le ootamatult selgunud tõsiasjaks, vaid oli süüdistatavale teada ja arvestatav enne kuriteo toimepanemisele asumist. Süüdistatavale on karistus mõistetud karistusseadustikus kehtestatud sanktsiooni piires. Neil asjaoludel on süüdistatava S.E poolt apellatsioonist loobumine, mille vastu ei vaidle prokurör ega kaitsja, ringkonnakohtule siduv ning apellatsioonimenetlus kuulub lõpetamisele. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 333 ringkonnakohus lõpetab apellatsioonimenetluse ning sellega jõustub Harju Maakohtu
  6. aprilli 2007.a. otsus S.E suhtes. I. AMANN I. KESKÜLA J. PAAP

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.