1-06-758\4

1-06-758 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. juunil 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kriminaalasja nr 1-06-758 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kriminaalasi Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna käitumiskontrolli II talituse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne G.L-i suhtes Kriminaalhooldusalune G.L (isikukood xxx; elukoht vastavalt esitatud erakorralisele ettekandele XXXXXXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Pikendada G.L-ile Harju Maakohtu 15.03.2006.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-758 kohaldatud katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 14.12.2007.a. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused G.L on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 15.03.2006.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-758 KarS § 121 järgi ja karistatud 3-kuulise vangistusega. Kohaldades KarS § 74 lg 1 ja lg 3 sätteid määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.L ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Katseajaks määrati G.L Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud 2 kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseajaks kohaldati G.L-ile KarS § 75 lg 1 alusel ettenähtud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldusametnik A. Lebedeva on kohtule esitanud erakorralise ettekande, milles taotleb G.L-ile kohaldatud katseaja pikendamist kolme kuu võrra. Taotlusest nähtuvalt ei allu G.L kohustusele mitte tarvitada alkoholi ning teda on karistusregistri andmetel 13.05.2007.a karistatud alkoholiseaduse järgi rahatrahviga 600 krooni. Hooldusalune on selgitanud lisakohustuse rikkumist sellega, et elas rasket elu – töö juures olid probleemid ja ta kirjutas isegi lahkumisavalduse, kuid ülemus kutsus ta tagasi tööle; samuti võttis hooldusaluse elukaaslane lapsed endaga kaasa ning ei öelnud talle, kuhu lapsed viib. Psühholoogi sõnul on hooldusalusel depressioon ning sellest ka joomine ning psühholoog soovitas hooldusalusel minna psühhiaatri juurde. Samas on kriminaalhooldaja katseaja kulgu hinnanud rahuldavaks, registeerimiskohustust järgib G.L korrektselt. On alust arvata, et kui kriminaalhooldusalune käib psühholoogi konsultatsioonidel ja hakkab käima ka psühhiaatri vastuvõtul, et siis hakkavad probleemid alkoholitarbimisega leevenduma. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt sama seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et karistuse täitmisele pööramine käesoleval ajal ei ole otstarbekas ning G.L-ile võib anda täiendava võimaluse näidata, et ta suudab edaspidi hoiduda alkoholi tarvitamisest. G.L peab alkoholiprobleemi tõsiselt suhtuma ning vastavalt kriminaalhooldaja poolt kirjutatule käima probleemist vabanemiseks ka psühholoogi konsultatsioonidel ja psühhiaatri vastuvõtul. Arvestades, et G.L on katseajal alkoholi tarvitanud ning et hinnata tema edaspidiseid püüdlusi kontrollnõuete ja lisakohustuse järgimisel, on põhjendatud pikendada G.L-ile kohaldatud katseaega kolme kuu võrra. Kohtunik