1-06-14083\15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2007.a Tallinn, avalik kohtuistung Kriminaalasja number 1-06-14083 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Julia Katskovskaja ja Paavo Randmaa Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi K.I süüdistus KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 4 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav K.I Prokurör Annika Vanatoa Süüdistatav K.I sünd 19.01.1975.a. kodakondsuseta, elukoht XX xx-xx Tallinnas, varem korduvalt karistatud, viimati 15.03.2006.a Harju maakohtu poolt KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 4 järgi 2 kuu ja 20 päeva vangistusega, kinni peetud 07.04.2006.a. Kaitsja Adv. Leelo Viil RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu
4. jaanuari 2007.a otsus osaliselt K.I süüditunnistamises ja karistamises. Teha uus otsus: Mõista K.I
5. ja
6. mail 2006.a toimepandud kuriteoepisoodides õigeks. Mõista K.I-le KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 4 järgi karistuseks 1 aasta vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud vangistust. Lugeda karistus kantuks. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon rahuldada Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK K.I tunnistati süüdi KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 4 järgi ja karistati 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja karistuseks mõisteti 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrati, et koheselt kuulub kandmisele kaheksa kuud vangistust ning ülejäänud 1 aasta jäeti tingimisi kohaldamata katseajaga 3 aastat. Katseaja alguseks loeti päev, mil K.I vabaneb koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmiselt. Vangistuse alguseks loeti 07.04.2006.a. K.I tunnistati süüdi neljas varguse katses: 02.05.2006.a püüdis Tallinnas Lasnamäe X X varastada 550 krooni maksvat arvutihiirt; 07.05.2006.a X materjalide kauplusest AS-le E kuuluvaid kaupu 747 krooni väärtuses; 27.05.2006.a XX maanteel asuvast kauplusest X 56 metalli lõikeketast 1624 krooni väärtuses ja 07.06.2006.a Peterburi teel asuvast kauplusest Ehitus Service kaupu kokku 1225 krooni väärtuses. APELLATSIOONI SISU K.I vaidlustab talle mõistetud karistuse, palub maakohtu otsuse tühistamist ja leebema karistuse mõistmist, lähtudes prokuröri taotletud karistusest. K.I viitab veel sellele, et kahes varguse katse episoodis, milles ta süüdi tunnistati, jäi vara väärtus alla 1000 krooni. Käesolevaks ajaks on talle mõistetud 8-kuuline vangistus kantud ning ta on asunud tööle OÜsse H. K.I on seisukohal, et karistus peaks piirduma kaheksa kuu vangistusega. POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS Prokurör leidis, et kahes kuriteoepisoodis tuleb K.I õigeks mõista, kuivõrd need on käsitatavad väärtegudena, kuid maakohtu poolt mõistetud karistus tuleb muutmata jätta. Kaitsja taotles apellatsiooni rahuldamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon on põhjendatud. 2 Alates
7. märtsist 2007.a kehtiva KarS § 218 kohaselt ei ole korduv võõra väheväärtusliku vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kuriteona karistatav, vaid käsitatav väärteona. Kuivõrd KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, tagasiulatuv jõud, siis tuleb
8. märtsist 2007.a kehtima hakanud KarS § 218 lg 1 sätteid kohaldada ka K.I suhtes ning ta
9. ja
10. mail 2006.a toimepandud väheväärtusliku kauba varguse katsetes õigeks mõista. Kohtukolleegium leiab, et kuivõrd KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise esmaseks aluseks isiku süü, siis süüdistuse mahu oluline vähenemine, seega ka süü suuruse vähenemine tingib K.I-le mõistetud karistuse leevendamise. Arvestades kujunenud kohtupraktikat analoogsetes süüdistusasjades, on kohtukolleegium seisukohal, et K.I-le inkrimineeritud kuritegude (kaks varguse katset, millistes kuriteo objektiks olnud vara väärtus jäi alla 2000 krooni) eest mõistetav karistus võib jääda KarS §-i 199 lg 2 sanktsiooni keskmisest määrast allapoole. Maakohus on mõistnud K.I-le kahe varguse katse toimepanemise eest kandmiseks 1 aasta ja 8 kuulise vangistuse ning vabastanud ta osaliselt tingimisi karistusest, määrates koheselt kandmiseks 8 kuud vangistust. K.I poolt on 8 kuud vangistust kantud. Seega, leevendades süüdistatavale mõistetud karistust ja pidades silmas nn „šokivangistuse“ mõistmise põhimõtteid, leiab kohtukolleegium, et käesoleval juhul ei ole süüdistatava suhtes KarS § 74 kohaldamine võimalik, talle mõistetav karistus võib piirduda vangistusega selles määras, mille K.I on juba ära kandnud. Apellatsiooni väliselt peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et maakohus, määrates oma otsuses katseaja alguseks aja, millal K.I vabaneb mõistetud reaalsele ärakandmisele kuuluva kaheksa kuu pikkuse vangistuse kandmiselt, kohaldas ebaõigesti karistuseseadust. KarS § 78 lg 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema KarS §-des 74 ja 74 sätestatud juhtudel kohtulahendi kuulutamisest. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 4, 340 lg 2 p 2 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 18.01.2007.a otsuse osaliselt K.I süüditunnistamises ja karistamises ning rahuldab apellatsiooni. Malle Preimer Julia Katškovskaja 3 Paavo Randmaa