1-06-10592\2

(06231801185)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi K.J-i süüdistus KarS § 121 järgi lühimenetluses Prokurör Egon Oja Süüdistatav K.J Kaitsja Uido Truija RESOLUTSIOON

1. K.J süüdi tunnistada KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.
3. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel määrata, et koheselt kuulub ärakandmisele pool mõistetud vangistusest, so 2 (kaks) kuud vangistust ning ülejäänud ja ärakandmata vangistus tähtajaga 2 (kaks) kuud jäetakse K.J-i suhtes kohaldamata tingimusel, et ta temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758).
4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 alusel kohustada K.J täitma järgmisi kontrollnõudeid: • elada kohtu poolt määratud alalises elukohas; • ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; • saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha
9. vahetamiseks KarS § 78 p 1 alusel arvestada K.J-ile määratud 2 (kaks) aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 24.10.
10. K.J-i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld muuta kohtuotsusega KarS § 74 lg 2 alusel määratud koheselt ärakandmisele kuuluva 2 kuulise vangistuse täitmise tagamiseks tõkendiks vahistamine. K.J-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
11. K.J-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1646 (üks tuhat kuussada nelikümmend kuus) krooni ja 10 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
12. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
13. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: K.J süüdistatakse selles, et tema 30.04.2006 kella 19.00 ajal maja lähedal lõi kolm korda käega T. K-t näo piirkonda, tekitades T. K-le füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Samuti tema 04.06.2006 maja juures lõi T. K-t ühe korra rusikaga rinna piirkonda ja jalaga korduvalt vastu jalga, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Samuti tema 20.08.2006 kella 23.00 ajal, olles alkoholijoobes, viibides korteris, korteris aset leidnud tüli käigus lõi tahtlikult T. K-t mitu korda pea piirkonda, seejärel peopesaga mitu korda vastu põski, seejärel kõhu piirkonda ning kui kannatanu oli kukkunud põrandale, lõi jalaga T. K-t vastu vasakut jalga, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Seega K.J pani toime teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamise löömisega, so kehalise väärkohtlemise, so KarS § 121 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav K.J seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises osaliselt süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 12.05.2006 koostatud kannatanu T. K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 30.04.2006 kella 19.00 ajal sõitis kannatanu koos emaga Mustamäe Haiglasse ja kohviku juures Magistraali peatuse lähedal kohtusid K.J, kes lõi kolm korda kannatanut näkku. Kannatanul hakkas ninast verd jooksma. 01.05.2006 pöördus Mustamäe Haiglasse seoses kehavigastuse tekitamisega. (t/l 2-7 kr asi 1-06-10592) • • • • • • • • • • AS Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatisest ja patsiendikaardist nähtuvalt diagnoositi T. K-l pea põrutus. (t/l 5-6 kr asi 1-06-10592) 02.05.2006 koostatud tunnistaja A. F ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et 30.04.2006 õhtul sõitis koos tütrega T. K-ga haiglasse. Trollipeatuse lähedal said kokku K.J, kes lõi tütart mõned korrad käega näkku. Nad jooksid ära ja sõitsid trolliga koju. (t/l 8-11 kr asi 1-06-10592) 06.06.2006 koostatud kannatanu T. K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt lõi K.J kannatanut 04.06.2006 Sõle 58 maja juures kannatanut rusikaga rindu ja jalaga vastu jalga. Tunnistaja V. Õ tegi pärast peksmist kompresse. (t/l 19-22 kr asi 1-06-10592) SA PER Mustamäe korpuse erakorralise meditsiini üksuses koostatud patsiendikaardist nähtuvalt tuvastati 06.06.2006 haiglasse pöördunud T. K-l randme valulikkus, mõlemal reiel nahaalused verevalumid ja nimme piirkonnas valu. Põhihaigusena tuvastati mõlema reie põrutus nahaaluste verevalumitega, randme põrutus. (t/l 23 kr asi 1-06-10592) 09.06.2006 koostatud kahtlustatava K.J-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ei tunnista kahtlustatav kannatanu peksmist 30.04.2006 ja seletas, et tegelikult tuli kannatanu ema kannatanule külla ja nad läksid, kus kannatanu jõi kolm päeva, kolmandal päeval läks kuhugi parki ja kukkus ning lõi näo ära. Kahtlustatav ise oli kogu aeg tööl. Pärast kukkumist korraldas kannatanu kahtlustatava vanemate juures korteris joomingu. Pärast rääkis, et kirjutas avalduse tema peale politseis. Käskis minna kannatanul politseisse ja tõtt rääkida ja kannatanu lubas seda teha. 04.06.2006 kannatanut löönud ei ole. Kannatanul tekivad alati sinikad kui ta joob, sest ta kukub alati. Viis T.K posti üles korterisse, seal oli ka politseist kutse, kuid kannatanu sinna ei läinud, sest oli purjus. (t/l 27-31 kr asi 1-06-10592) 24.08.2006 koostatud kannatanu T. K ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt 20.08.2006 kella 23.00 ajal tungis kannatanu korterisse võtmeid kasutades K.J selleks, et kannatanule peksa anda, kuivõrd kannatanu oli juunikuus kirjutanud politseile avalduse kannatanu peksmise kohta ega võtnud avaldust tagasi. Esimesena sattus K.J kannatanu ema peale ja kui kannatanu läks emale appi, siis lõi K.J kannatanut kuklasse ja oimupiirkonda ning lahtise käega vastu põski, seejärel jalaga vastu jalga. Pärast seda tiris juustest. Kannatanul õnnestus põgeneda naabri E. T juurde, kust kutsus välja politsei. Järgmisel hommikul tuli K.J tagasi ja sõimas ning ähvardas, kuid kuna võtmeid tal enam ei olnud, siis ta korterisse ei pääsenud. (t/l 2-5 kr asi 1-0611511) 23.08.2006 koostatud patsiendikaardist nähtuvalt tuvastati T. K-l vasaku silma ümbruse ja sarnapiirkonna nahaalune verevalum, vasaku reie nahaalune verevalum. (t/l 6 kr asi 1-0611511) 24.08.2006 koostatud tunnistaja A. F ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 20.08.2006 kella 23.00 ajal tuli korterisse võtmeid kasutades purjus K.J, kes tõukas ta eemale ja sõimas ning läks tütre tuppa, kus hakkas tütart T. K-t metoodiliselt peksma, tiris juustest, lõi rusikatega pähe, peopesaga vastu põski, paiskas põrandale ja lõi jalaga jalgadesse. Mingil hetkel õnnestus tütrel K.J eemale tõugata ja nad jooksid naabri juurde, kust kutsusid välja politsei. Järgmisel hommikul tuli K.J uuesti ukse taha ja ähvardas tütart. (t/l 7-9 kr asi 1-06-11511) 31.08.2006 koostatud kannatanu T. K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt pöördus kannatanu arstiabi saamiseks alles 23.08.2006 haiglasse seetõttu, et pärast peksmist ei saanud tugeva valu, pearingluse ja oksendamise tõttu tõusta. (t/l 10-13 kr asi 1-06-11511) 30.08.2006 koostatud kahtlustatava ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas K.J, et kuni 20.08.2006 elas T. K-ga koos, kuid siis tuli külla T.K ema A. F ja ta pidi tagasi minema oma korterisse. Ema tuleku päeval oli T.K tugevalt purjus, mistõttu otsustas teda vaatama minna. Enne sinna minekut jõi viina ja läks olukorda kontrollima. T. ja tema ema lamasid vooditel. A.F hakkas teda korterist välja ajama, püüdis selgitada tuleku põhjust, kuid T. K läks välja koridori ja kutsus politsei. (t/l 16-18 kr asi 1-0611511) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd eitavad ütlused, kannatanu seletused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas tunnistaja A. F ütlusi, patsiendikaarte tervisekahjustuste fikseerimise kohta, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et 30.04.2006 ta ei saanud kannatanut rünnata, kuivõrd sel päeval käis kannatanu oma emaga tema ema juures ja ta jäi ema juurde ööbima pärast seda kui kannatanu oma emaga oli ära läinud. Teiste episoodide kohta võib öelda, et jalaga löönud ei ole, on andnud vaid kõrvakiilu ning viimane kord ka enesekaitseks pärast seda, kui kannatanu oli tema suhtes vägivalda kasutanud. Kõik väärteokorras määratud karistused on määratud seetõttu, et kannatanu helistab kohe politsei välja kui ta sinna läheb. Kannatanu seletas, et süüdistatava ema juures käimine oli hoopis teisel päeval, mitte 30.04.
14. Pealegi ei julge ta üksinda väljas käia ning alati on keegi kaasas. 30.04.2006 süüdistatava väljailmumine oli ootamatu. Süüdistatava selgitused selle kohta, et kannatanu on kogu aeg purjus ja kukub, ei vasta tõele. Kukkudes ei ole võimalik juukseid välja tõmmata ega sinikaid silma alla saada. Need on tingitud kasutatud vägivallast. Süüdistatav on senini jätkanud ähvardamist ja ta on 10.10.2006 kuni 17.10.2006 juba neljal korral kutsunud välja politsei, sest K.J käib teda ähvardamas. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et süüdistatav eitab kuriteo toimepanemist 30.04.2006, on teo toimepanemine kohtuistungil antud kannatanu seletustega tõendamist leidnud. Kõigis episoodides on tervisekahjustuste olemasolu kinnitust leidnud ka patsiendikaardil fikseeritud diagnoosidega. Seejuures on osa vigastusi selliseid, millised ei saa tekkida kukkumisest, mistõttu ei pea kohus usaldusväärseks süüdistatava versiooni sellest, et kannatanu on kogu aeg alkoholijoobes ja kukub ning vigastab ennast seetõttu. Seejuures on ka süüdistatav ise tunnistanud kahel korral kannatanu löömist näkku. Kuigi süüdistatav seletab, et ta ei taha kannatanule halba, siis ometigi pöördub kannatanu pidevalt politseisse ja seejärel arsti vastuvõtule tervisekahjustuste tekitamise tõttu. Sellest saab järeldada, et süüdistatava sõnad ja teod ei riimu omavahel. Vastasel juhul ei läheks süüdistatav kannatanut tülitama ja kannatanu ei peaks teatama külaskäigust politseile. Seega ei hoidu süüdistatav kannatanu tülitamisest. Seetõttu saab järeldada, et konfliktid toimuvad süüdistatava initsiatiivil, vaatamata sellele, et kannatanu ei soovi süüdistatava juuresolekut. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüteo toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 121 järgi teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamisena löömisega, so kehalise väärkohtlemisena. Kohus asub seisukohale, et taoline karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ja alus selle muutmiseks puudub, kuivõrd ka patsiendikaartidest nähtuvalt on tegemist nahaaluste verevalumitega näos ja jäsemetel, millised saavad tekkida vaid löömise tagajärjel. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud, kuid teda on korduvalt karistatud väärteokorras ja seejuures korduvalt AS § 70 järgi. Kuigi süüdistatav seletas, et teda on karistatud seetõttu, et kannatanu on politsei välja kutsunud, siis AS § 70 järgi saab karistada isikut vaid siis, kui alkoholijoove on tuvastatud. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatav trahvid tasunud, seega nõustunud joobe tuvastamisega. Kannatanu ja ka süüdistatava sõnade kohaselt on süüdistatava teod toime pandud alkoholijoobes. Karistuse liigi määramisel lähtub kohus sellest, et senised määratud rahatrahvid väärtegude toimepanemise eest ei ole oma eesmärki saavutanud ega sundinud süüdistatavat loobuma edaspidi süütegude toimepanemisest. Seega vaatamata väidetava alalise sissetuleku olemasolule ei pea kohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada rahalist karistust ning leiab, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Arvestades inkrimineeritud tegude toimepanemisel üles näidatud järjekindlust ja jõhkrust ning seda, et vaatamata korduvatele kinnipidamistele ja kriminaalmenetluste alustamisele jätkab süüdistatav samalaadsete tegude toimepanemist, siis leiab kohus, et süüdistatavale tuleb määrata reaalsele ärakandmisele kuuluv vangistus. Kuivõrd süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud, siis peab kohus võimalikuks määrata karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ning leiab, et süüdistatava poolt kogu määratava karistuse ärakandmine ei ole otstarbekas ning osa karistusest võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata. Kuivõrd aga süüdistatava isikuandmetest võib teha järeldusi süüdistatava alkoholilembuse kohta, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile. Märt Toming kohtunik