1-07-3871\2

(05231704687)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Marek Litnevski Kriminaalasi B.E süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi Lühimenetlus Prokurör Külli Aas Süüdistatav B.E Ik: XXX Kaitsja Advokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON

1. B.E süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 5 (viis) kuud.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada B.E-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva.
3. KarS § 65 lg 1 alusel, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks Harju Maakohtu 21.09.2006 otsusega mõistetud ja ärakandmisele kuulunud raskema karistusega, so vangistusega 1 aasta ja 4 kuud, mõista B.E-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud, millise ärakandmist arvestada alates 17.07.
5. B.E-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1938 (üks tuhat üheksasada kolmkümmend kaheksa) krooni ja 15 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul karistuse ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „B.E, 1-07-3871, kaitsjatasu“. 1
6. M. S esitatud tsiviilhagi 2597 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning B.E-lt välja mõista M. S kasuks 2597 (kaks tuhat viissada üheksakümmend seitse) krooni, mis tuleb tasuda M. S arvelduskontole Hansapangas, märkides selgitusena „B.E, 1-07-3871, tsiviilhagi“.
7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui kriminaalmenetluse kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: B.E süüdistatakse selles, et tema varem varguse toime pannud isikuna 13.11.2005 kella 13.00 paiku, sõites trollibussiga nr 3 marsruudil Mustamäe-Kaubamaja, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis M. S-i jope taskust E. M-le kuuluva ja M. S-i kasutuses oleva mobiiltelefoni Siemens MC 60, maksumusega 2 197 krooni ning väljus trollibussist. Seejärel B.E 13.11.2005 ajavahemikus kell 14.07-14.10 teostas neli ülekannet 400 krooni ulatuses (4x100 krooni) varguse hetkel telefonis asunud EMT Delta kõnekaardi arvelt oma kõnekaardi Simpel arvele kõneaja laadimiseks, tekitades sellise tegevusega kokku materiaalset kahju kogusummas 2 597 krooni. Seega B.E pani toime isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav B.E seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritavate kuritegude toimepanemine tõendatud. Kannatanu M. S seletas, et seniajani ei ole temale varalist kahju hüvitatud ning ta jääb kohtueelsel menetlusel esitatud varaliste nõudmiste juurde. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 18.11.2005 koostatud M. S suulise kuriteoteate protokollist ja tunnistajana ülekuulamisprotokollist nähtuvalt helistas 14.11.2005 kella 14 ajal avaldajale tema alaealine õde M. S ja teatas, et temalt on varastatud mobiiltelefon Siemens MC60 maksumusega 2197 krooni. Helistas EMT liini ja pani kõnekaardi kinni. Kasutatud numbrilt oli kantud üle raha summas 400 krooni Simpeli numbrile. (t/l 2-3, 4-5) • EMT kõnede eristus, milliselt nähtub, et mobiili numbrilt on 13.11.2005 kell 14.07 kuni 14.10 neljal korral laetud kõnekaarti teisele kõnekaardile. (t/l 8) 2 • • • • • • • • M OÜ arve, millest nähtuvalt on klient E. M 01.06.2004 ostnud mobiiltelefoni Siemens MC 60 Titanium hinnaga 2197 krooni. (t/l 9) R E AS liitumislepingust on E. M 01.04.2004 sõlminud mobiiltelefoni Siemens MC 60 ostu-müügi lepingu järelmaksuga 18 kuuks alates 18.06.2004 kuni 18.12.
8. (t/l 10) 30.11.2005 koostatud kannatanu M. S ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks kannatanu 13.11.2005 oma kodust välja ja pani mobiiltelefoni Siemens oma jope taskusse. 14.11.2005 koolis olles avastas, et mobiiltelefoni ei ole. Arvas, et on telefoni koju unustanud, kuid ka kodust ei leidnud telefoni. Helistas vennale M. S-le, kes sulges telefonis olnud EMT kaardi. Hiljem internetist telefoni arvet vaadates avastas, et tema telefonilt on 400 krooni eest kõneaega kantud Simpeli numbrile. Arvab, et mobiiltelefon varastati. 13.11.2005 sõitis kella 13 ajal trollis nr 3, millega sõitis Kaubamajja. Varguse momenti tähele ei pannud. (t/l 11-12) 12.04.2006 koostatud tunnistaja A. P ütlustest nähtuvalt on tunnistaja kasutanud Simpel kõnekaarti. Ostis kõnekaardi 2005 juunis ja kasutas seda kuni 2005 juulini oma mobiiltelefonis №kia
9. Kuna juulis oli vaja raha, siis pantis telefoni koos kõnekaardiga oma tuttavale O. R-le. Pärast seda O. R-ga kohtunud ei ole. (t/l 19-20) 12.04.2006 koostatud fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis B.E fotol nr 2 kujutatud O. R-s ära isiku, keda teab O. R-na. (t/l 22-23) 02.06.2006 koostatud tunnistaja O. R ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et 2005 aasta novembris helistas talle B.E ja kutsus õue. Hoovis kohtudes küsis B.E raha laenuks 200 krooni. Teades, et B.E on narkomaan ja ilmselt raha ei tagasta, keeldus. Siis ütles B.E, et võib kanda tema kõnekaardile raha ja küsis kõnekaardi kohta. Ütles, et ta kasutab ZEN kaarti. B.E selgitas, et ülekannet saab teha vaid EMT võrgus ning on vaja osta Simpel kaart. Ostis Simpel kaardi ning Andrei valis oma telefonil mingi numbrikombinatsiooni ja andis telefoni kuulata. Kuulis, et tema ostetud Simpel kaardile on laekunud 100 krooni. Seejärel tegi B.E veel mitu ülekannet ja kaardile laekus 400 krooni. Pärast seda andis B.E-le laenu 200 krooni. Seda Simpel kaarti kasutas ainult elektronmängude mängimiseks ja helistas vaid mõned korrad. Senini kasutab ZEN kaarti. B.E küsis enne seda juhtumit temalt samuti laenu 200 või 300 krooni ning andis pandiks oma mobiiltelefoni №kia
10. (t/l 24-27) 08.12.2006 koostatud kahtlustatava B.E ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et kuna kuritegu on toime pandud novembris 2005, siis ei mäleta enam kõiki asjaolusid. Tunnistas juba üles rea mobiiltelefonide vargusi ja teiste asjade vargusi, mille eest teda kohtu poolt karistati. Mõned neist olid toime pandud ka 2005 aasta novembris. Kuna sel ajal kasutas tõesti mobiiltelefoni №kia 3100 kõnekaardiga Simpel ja tegi sellele kõnekaardile ülekandeid arvetelt, mis kuulusid tema poolt varastatud telefonide omanikele, siis antud vargus on samuti tema poolt toime pandud kuna oma mobiiltelefoni koos kõnekaardiga ta kellelegi sel ajal ei andnud. Eelmisel ülekuulamisel andis ütlusi selle kohta, et sel ajal tal seda telefoni ei olnud, kuid ei rääkinud tõtt, lootes, et vargust ei avastata. (t/l 35-39) 22.12.2006 koostatud kannatanu E. M esindaja M. S ülekuulamisprotokollist nähtuvalt varastati tema õelt M. S-lt jope taskust 13.11.2005 kella 13 ajal trollis nr 3 mobiiltelefon Siemens MC 60 maksumusega 2197 krooni. Arvet kontrollides avastas, et õe telefoninumbri arvelt on tehtud ülekandeid 400 krooni ulatuses. Pöördus avaldusega EMT esindusse, kuid avaldust ei aktsepteeritud. Mobiiltelefoni varguse ja kõnekaardilt raha ülekandmisega on tekitatud varaline kahju 2 597 krooni, millises summas esitab ka tsiviilhagi. (t/l 42-43) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud B.E süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu M. S, tunnistajate M. S ja O. R ütlusi, samuti mobiiltelefoni ostmist ja liitumislepingu sõlmimist kinnitavaid dokumente ning kõnede eristust, asub kohus seisukohale, et süüdistatava B.E süü temale 3 inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Süüdistatavat süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest ning inkrimineeritava teo toimepanemise ajaks ei olnud karistused kustunud. Seega oli süüdistatav inkrimineeritava varguse toimepanemise ajal isikuks, kes on varem toime pannud varguse. Käesoleval juhul varastas ta võõra telefoni ning kasutas ära ka telefonis olnud kõnekaardi, laadides sellelt ümber kõneaega, mis rahalises väärtuses moodustas 400 krooni. Kohus asub seisukohale, et ka selline elektroonilise võimaluse ärakasutamine ühelt kaardilt teisele kaardile tasulise kõneaja ümberlaadimise näol on vaadeldav võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kuivõrd nimetatud kõneaeg oli rahaliselt hinnatav ning süüdistatav pööras selle enda kasuks. Seetõttu leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel on B.E käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem varguse toime pannud. Kohtueelsel menetlusel on M. S esitanud tsiviilhagi 2597 krooni nõudes. Kohus asub seisukohale, et esitatud varaline nõue süüdistatava vastu on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju tekkis süüdistatava kuritegeliku käitumise tulemusena ja süüdistatav varastas nii telefoni kui ka kõnekaardi, kandes kaardilt üle kõneaega 400 krooni ulatuses. Seega selleks, et ennistada kannatanu varaline olukord sellisena nagu see oli enne süüdistatava poolt kuriteo toimepanemist, tuleb see varaline olukord ennistada süüdistatava, so kahju tekitaja arvelt, mõistes esitatud tsiviilhagi süüdistatavalt täies ulatuses kannatanu kasuks välja. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatava kohtueelsel menetlusel avaldatud kahetsust ei pea kohus tõsiseltvõetavaks, kuivõrd inkrimineeritava kuriteo toimepanemisele eelnenud ja sellele järgnenud ajal pani süüdistatav toime rea samalaadseid varavastaseid kuritegusid, mis näitab tema käitumise süstemaatilisust ja järjekindlust kuritegude toimepanemisel, millise eesmärgiks oli elatusvahendite saamine. Süüdistatavat on varem korduvalt kohtu poolt karistatud ning teda on korduvalt karistatud ka väärtegude toimepanemise eest. Arvestades aga asjaolu, et kriminaalasjas on süüdistatavale inkrimineeritud vaid üks kuriteoepisood, millisega tekitatud varaline kahju ei ole suur, mistõttu ei ole süüdistatava süü eriti suur, leiab kohus, et vaatamata süüdistatava isikuandmetele võib süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd aga süüdistatav kannab käesoleval hetkel kohtu poolt mõistetud karistust ning tal puudus varem ja puudub ka käesoleval ajal legaalne sissetulek, mida näitas ka temale inkrimineeritud kuritegude iseloom, siis ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes alternatiivset karistust, so rahalist karistust ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimikus leiduva 21.09.2006 kuulutatud otsuse kohaselt on varasemas kriminaalasjas süüdistatavale inkrimineeritud teod toime pandud 2005 aasta septembris, detsembris, 2006 aasta aprillis, mais, juunis ja juulis, seega enne ja pärast käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud tegu. Seega pidanuks neid kuritegusid menetletama ühises menetluses ning ka karistuse pidanuks mõistma kõigi kuritegude kogumis. Arvestades taolist asjaolu leiab kohus, et liitkaristuse mõistmisel kohtuotsuste kogumis tuleb kohaldada KarS § 65 lg 1 sätteid. Kuivõrd eelmise kohtuotsusega on süüdistatavale mõistetud suhteliselt pikaajaline vangistus, siis võrreldes käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süü suurust leiab kohus, et inkrimineeritava teo eest mõistetava 4 oluliselt lühemaajalise vangistuse võib lugeda kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega, lugedes liitkaristuse kandmise aja algust alates eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmisest. Märt Toming kohtunik 5