1-06-16125\4

Kriminaalasi nr. 1 – 06 - 16125 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 28. märtsil 2007 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Natalja Senkevitš juuresolekul prokuröri: Raivo Kala kaitsjate: Sergei Ratnikov ja Marina Leis osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas K.P ik. xxx, süüdistusasja KarS § 423 lg. 1 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: K.P on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta 26.01.2006 a. kella 20.27 ajal juhtis ta sõiduautot BMW 316 reg. nr. XXX XXX, millega liikus Tallinnas mööda Paldiski mnt-d kol-mandas sõidureas Õismäe suunas. Ilm oli pilvine, sõidutee märg ja pimeda aja tõttu teevalgustus põles. Sõidukiiruse valikul K.P ei arvestanud teeolusid, tee seisundit, ilmastikutingimisi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Lähenedes Paldiski mnt. 104 juures asuvale reguleerimata ülekäigurajale, ta ei ilmutanud piisavalt tähelepanu ja ei vähendanud vajalikul määral kiirust ega ei peatunud enne ülekäigurada, et anda teed jalakäijale ning sõitis otsa jalakäi-jale S. L-le, kes ületas sõiduteed paremalt vasakule sõiduauto liikumissuunas. Oma tegevusega K.P rikkus ettevaatamatusest Vabariigi Valitsuse 02.02.2001 a. määruses nr. 48 „Liikluseeskiri“ toodud järgmisi liiklusnõudeid: § 44 / juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat … / § 45 / lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale… jalakäijale / § 123 / juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab… teeolusid, tee … seisundit, ilmastikutingimusi… ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees /. Liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest K.P põhjustas jalakäijale S. L-le teiste tervisekahjustuste seas vasaku reieluu keskosa lahtise murru, mis oli tekitamise ajal eluohtlik s.o. raske tervisekahjustuse. Seega K.P pani toime sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest kui sellega tekitati inimesele raske tervisekahjustus. s.o. KarS § 423 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav K.P tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine süüdistatava poolt tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab eeluurimisel antud ütlusi selles, et ta juhtis sõiduautot ja Paldiski mnt. 104 maja juures lähenes reguleerimata jalakäijate ülekäigurajale. Ta pööras tähelepanu, et paremal pool liikunud auto pidurdas ja ülekäigurajale ilmus jalakäija. Ta vajutas järsult pidurit, kuid jalakäijale otsasõitu vältida ei suutnud. Kahetseb siiralt juhtunut. Lisab, et ei vaidlusta kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi nõuet. Enne kohtuistungit on tasunud kannatanule 3000 krooni. Ta töötab varustajana ja pidevalt on vaja sõita objektide vahet, seega temal vajalik omada juhilubasid. Vastasel juhul kannatab tema majanduslik olukord ja raske tasuda kannatanule tekitatud kahju. Kannatanu poolt eeluurimisel antud ütlusest nähtub, et ta ületas reguleerimata ülekäigurada. Esimeses reas autot ei olnud, teises reas liikunud auto pidurdas ja peatus. Ta jätkas tee ületamist, kuid olles peaaegu tee ületanud, sai vasakult poolt löögi autolt. Kohus, kuulanud ära süüdistatava ja kannatanu selgitused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas liiklusõnnetuse aktis ja skeemil kirjeldatut, sündmuskoha vaatlusprotokolli, fototabelit, liiklusvahendi vaatlusprotokolli, kannatanu S. L suhtes vormistatud kohtuarstliku ekspertiisi akti, millest nähtuvalt terviserikked võisid olla tekitatud liiklusõnnetuse käigus ja olid tekitamise momendil eluohtlikud ( vasaku reieluu keskosa lahtine murd ) / t.l. 2 – 25 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid ja süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, puhtsüdamlikku kahetsust, kannatanule tekitatud kahju osalist hüvitamist, viimase kahe aasta jooksul üheksal korral liikluseeskirja rikkumiste tuvastamist ja mõistetud rahatrahvide täielikku tasumist, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega tingimisi katseajaga. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada K.P KarS § 423 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 1 ( üks ) aasta 3 ( kolm ) kuud vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 10 ( kümme ) kuud vangistust KarS § 73 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui K.P 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast. 2 Välja mõista K.P-lt sundraha 5400 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista K.P-lt kohtukuludena ekspertiisitasu 2875 krooni Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 2800049777 4 Välja mõista K.P-lt tsiviilhagi kannatanu S. L kasuks summas18531 krooni 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik / allkiri /