← Eesti

1-06-8201\10

Obsah (7)§ 121§ 120§ 64§ 199§ 263§ 266§ 275

1-06-8201 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.jaanuaril 2007.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-06-8201 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann,

§ 121

; § 199 lg.2 p.4,8; § 263 p.3; § 266 lg.1; § 275 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu

  1. novembri 2006.a. otsus Apellatsiooni esitaja vandeadvokaat Avo Pärmann Prokurör Kristine Tamm Süüdistatav A.H ik. 345112124222, pensionär , eluk. Pärnu maakond, x vald, x küla, varem kohtulikult karistatud
  2. oktoobril 2005.a. Pärnu Maakohtu poolt

§ 120

; § 121; §199 lg.2 p.4, 8 ja § 263 p.3; § 274 lg.1 järgi 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega, mille kandmiselt vabanes

  1. märtsil 2006.a., vahi all viibis 18.-
  2. märtsini 2006.a. ja viibi vahi all alates
  3. märtsist 2006.a. Kaitsja vandeadvokaat Avo Pärmann RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu
  4. novembri 2006.a. otsus A.H suhtes jätta muutmata ja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
  5. jaanuaril 2007.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Üldmenetluse korras tehtud Pärnu Maakohtu
  6. novembri 2006.a. otsusega tunnistati süüdistatav A.H süüdi:

§ 121

järgi ja karistati 3 kuu vangistusega; § 199 lg.2 p.4,8 järgi ja karistati 6 kuu vangistusega; § 263 p.3 järgi ja karistati 8 kuu vangistusega; § 266 lg.1 järgi ja karistati 3 kuu vangistusega; § 275 järgi ja karistati 4 kuu vangistusega.

§ 64lg.1 kohaselt mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 a.

vangistust, millest kohtuotsuse kuulutamise päevast alates kuulub ärakandmisele 4 kuud ja 5 päeva. Süüdistatava A.H tunnistati süüdi:

§ 121

järgi selles, et tema ,28.märtsil 2006.a., Pärnumaal, x külas, väärkohtles kehaliselt kannatanut P. K – haaras seljatagant kinni ja pigistas, põhjustades kannatanule valu;

§ 199lg.2 p.4,8 järgi selles, et tema, 30 märtsil 2006.a.

Pärnumaal, x külas, tungis lukustamata ukse kaudu sisse kannatanu E. V elamusse, kus ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära mitmesuguseid vallasasju, koguväärtusega 1330 kr.;

§ 263p.3 järgi selles, et tema ,28.

märtsil 2006.a., Pärnumaal, x külas, x asunud ehitusobjekti juures, vehkis kannatanu F. S suunas kirvega, seades ohtu kannatanu elu ja põhjustades hirmu, millega raskelt rikkus avalikku korda;

§ 266lg.1 järgin selles, et tema, 18.

märtsil 2006.a., Pärnumaal, x külas, x tungis kannatanu G. K loata ja tahte vastaselt kannatanu elamusse;

§ 275järgi selles, et ta 30.

märtsil 2006.a. Pärnumaal, x külas, solvas teenistusülesannete täitmisel olevat politseikonstaablit M. B, väljendudes korduvalt ametikohustusi täitnud võimuesindaja aadressil ebatsensuurselt ja ähvardas teda mahalöömisega. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Vandeadvokaadi A. Pärmanni apellatsiooni kohaselt väärivad tähelepanu süüdistatava A.H väited selles, et kannatanu G. K elamusse sisenes ta sigaretile tule saamise eesmärgil, mida ei saa lugeda sissetungimiseks karistusõiguslikus tähenduses. Süüdistatav ei tunnista kannatanu F. S kirvega ähvardamist ja tunnistab kannatanu P. K tõukamist, milline tegu aga pole

§ 121tunnustega.

Politseinike aadressil kasutatud väljendid olid öeldud ägedushoos ja süüdistatava vanust ning psüühikat arvestades ei saanud olla tõsiselt võetavad. Süüdistatav A.H on tagasihoidlike võimetega, kergesti ärrituv isik, kel on raskusi igapäevaelus toimetulekuga. Apellant ei vaidlust A.H süüditunnistamist ja karistamist

§ 199lg.

2p.4,8 järgi, kuid leiab et süüditunnistamine

§ 121; § 263 p.3; § 266 lg.1 ja § 275 järgi ei ole põhjendatud.

Seetõttu taotletakse. kohtuotsuse tühistamist süüdistatava A.H süüditunnistamises ja karistamises

§ 121

; § 263 p.3; § 266 lg.1 ja § 275 järgi ning

§ 199

lg.2 p.4,8 järgi mõistetud karistuse tähtaja lühendamist tähtajani, mis võrduks ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks vahi all viibitud ajaga. Ringkonnakohtu istungil kaitsja ja süüdistatav toetasid apellatsiooni täies ulatuses. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning taotles esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et kaitsja apellatsioonis korratakse sisult samu väiteid, millised oli süüdistatava poolt kaitseversioonina esitatud esimese astme kohtus ning olid täielikult ümber lükatud maakohtu otsuse põhiosas esitatud tõenditega. Kannatanu G. K ütluste kohaselt väljus ta elamust

  1. märtsi 2006.a. hommikul kui lapsed veel magasid, jättes ukse lukustamata. Tagasi tulles nägi köögis istumas süüdistatavat, kes jõi kohvi. Kannatanu ütluste kohaselt polnud ta süüdistatavale andnud luba elamusse siseneda ning kutsus kohale politsei. Kannatanu ütluste õigsust kinnitab joobes isiku kainenemisele toimetamise protokoll, mille kohaselt toimetas politsei süüdistatava A.H
  2. märtsil 2006.a. kannatanu G. K elukohta ebaseadusliku sissetungi järel politseiasutusse kainenema. Ringkonnakohtu seisukohalt ei tõenda süüdistatava A.H tegu - võõra elumaja köögis omavoliliselt kohvi jooma asumine - mitte mingil viisil apellatsioonis väidetud suitsu peale tule hankimist. Süüdistatava väite, et ta ei kasutanud kirvest x ehitatava elamu juures avaliku korra jämeda rikkumise toimepanemisel on kummutatud kannatanu F. S ühetaoliste ütluste kui ka asitõendiks tunnistatud puulõhkumise kirve leidmisega kuriteo toimepanemise kohast. Apellatsiooni väide kannatanu P. K tõukamisest, mitte aga tema kehalisest väärkohtlemisest on ümber lükatud kannatanu P. K ütlustele lisaks veel kuriteo toimepanemist pealt näinud tunnistaja M. M ja süüdistatava A.H kannatanu kallalt eemale rebinud tunnistaja R. L kattuvate ütlustega. Tunnistajate hinnangul ei andnud kannatanu põhjus kallaletungimiseks. Toimus tõsine kähmlus ja süüdistatava A.H kannatanu kallalt tõrjumiseks tuli jõudu kasutada. Kannatanu E. V väljakutsel ametiülesandeid täitma saabunud politseinikele vastupanu osutamine, solvamine ja ähvardamine süüdistatava A.H poolt on tõendatud kannatanu M. B ja tunnistaja S. S kattuvate ütlustega. Ainetu on süüdistatava väide, nagu riivanuks teda ametiülesandeid täitnud politseiniku toimingud. Kannatanu E. V kutsus politsei välja, kuna oli tabanud süüdistatava A.H teel, koos temale kuuluvate käru ja muude vallasasjadega. Toimunu asjaolude selgitamiseks oli politseikonstaabel M. B õigus isik, kellele kannatanu kuriteos kahtlustatavana osundab, politseiasutusse toimetada. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel pole selgunud ega apellatsioonis esitatud ütegi asjaolu, mis seaks kahtluse alla ametiülesannete täitmise kannatanu M. B poolt. Samuti pole vaidlust süüdistatava A.H poolt vastupanu osutamises ja solvavate väljendite kasutamises ametiülesandeid täitnud politseikonstaabli aadressil. Ringkonnakohtu seisukohalt ei saa süüdistatava tegu õigustada ägedushoo või mitte tõsiselt võetavusega. Neil asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et kõikki tõendeid kogumis hinnates on maakohus täielikult tuvastanud süüdistatava A.H poolt talle süüdistusaktis inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ja andnud neile süütegudele õiged juriidilised kvalifikatsiooni. Ringkonnakohus nõustub täies ulatuses esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja kasutades KrMS § 342 lg.3 p.1 antud õigust, ei pea nende kordamist vajalikuks. Karistuse mõistmisel on maakohus võtnud arvesse süüdistatava A.H süü suurust ja esitanud põhjendused vangistusega karistamise ning vangistuse tähtaja pikkuse valiku kohta. Karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist pole kindlaks tehtud. Karistused on mõistetud karistusseadustikus kehtestatud sanktsioonide piires ning liitkaristus moodustatud õigesti. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Pärnu Maakohtu
  3. novembri 2006.a. otsuse A.H suhtes muutmata ja vandeadvokaadi Avo Pärmanni apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN M. AAVA J. KATŠKOVSKAJA

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.