1-05-887 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2007 a Tallinn Kriminaalasja number 1-05-887 (00231000017) Kohtunik Katrin Puhkason Sekretär The

§ 386

) järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav J.K Eesti Vabariigi kodanik, haridus 11 klassi, ametlikult ei tööta, tõkend: elukohast lahkumise keeld, varem kohtulikult karistatud: 1) 27.05.2003.a. Viljandi Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2, 74 7 ja

§ 74alusel tingimisi vangistusega 5 kuud katseaeg 2 aastat; 2) 18.01.2001.a. Viljandi Maakohtu poolt Kr

K § 143 lg 2 järgi vabadusekaotusega 1 aasta 3 kuud, KrK § 204 lg 3 järgi vabadusekaotusega 6 kuud, lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 1 alusel vabadusekaotus 1 aasta 3 kuud, KrK § 27 lg 3 alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks; 3) 11.01.2001.a. Tartu Maakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 1,2 järgi vabadusekaotusega 1 aasta 2 kuud; 4) 27.05.1999.a. Viljandi Maakohtu poolt KrK § 203 lg 1 järgi rahatrahviga 2050.- EEK; Kaitsja vandeadvokaat Margo №rmann Kannatanu esindaja Jane Soe RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 4 Kohus o t s u s t a s: 1 1. Tunnistada süüdi J.K KrK § 148 lg.1, 2 ja 10 (

§ 386

lg 1 ja 390 lg.1) järgi ja mõista temale karistuseks vangistus 1 /üks/ aasta.

§ 69

lg 1,3,4 asendada mõistetud vangistus 1 aasta üldkasuliku tööga 730 tundi, mille tuleb teha 20 kuu vältel. Üldkasuliku töö ajal allutada J.K käitumiskontrollile, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama oma alalises elukohas, 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks

§ 49

alusel kolmeks aastaks ära õigus töötada juhtivatel ja materiaalselt vastutavatel ametikohtadel äri- ning mittetulundusühingutes.

1. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistub kohtuotsuse jõustumisel.
2. Välja mõista menetluskuludena J.K-lt riigituludesse: sundraha 5400 krooni /viis tuhat nelisada krooni ja 00 senti/ Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber 2800049777 või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas kood 767 viitenumber 2800049777 Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, kohtuasja number (1-05-887), süüdistatava nimi ja nõude sisu (sundraha). Menetluskulud tuleb tasuda hiljemalt
3. juuniks 2007.a
4. Asitõendeid ei ole.
5. Mõista J.K-lt Eesti Vabariigi kasuks tsiviilhagi 1 028 784.- krooni /üks miljon kakskümmend kaheksa tuhat seitsesada kaheksakümmend neli krooni/ Maksu- ja Tolliameti arvele 10552010959003 Ühispangas või arve nr 221013267747 Hansapangas. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioon vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 4 vaid kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Harju Maakoht Liivalaia kohtumaja kaudu. Apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamist kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule (hiljemalt 20.02.2007.a). Menetluskulude osas on õigus eraldi kohtuotsusest esitada määruskaebus 10 päeva jooksul peale kohtotsuse kuulutamist otsuse teinud kohtule. Kokkuleppes tuvastatud kuriteo asjaolud, süüdistus määra kohta: ja ettepanek karistuse liigi ja J.K on üldmenetluse korras kohtu alla antud. Kohtuliku uurimise algul on sõlmitud kokkulepe kriminaalasjas. J.K süüdistatakse selles, et tema, olles OÜ M. T juhatuse liige ning olles seega isikuks, kellel olid OÜ-s M. T haldamis-, järelevalve-, juhtimis-, operatiivsed, organisatsioonilised ja materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded ning olles seega vastavalt kuni 01.09.2002.a. kehtinud maksukorralduse seaduse § 12 järgi kohustatud pidama OÜ M. T tegevuse arvestust ning säilitama dokumente ja esitama maksuhaldurile maksudeklaratsioone ning andma maksuhaldurile teavet vastavalt maksuseadustele ning muudele õigusaktidele – jättis täitmata kuni 01.10.2002.a. kehtinud käibemaksuseaduse §-s 10 p-des 1, 2, 3, § 12 lg 1, § 13 lg 1 ning §-s 17 lg 1, 3 ja § 18 lg 1 ettenähtud kohustused, s.o. ei esitanud OÜ M. T kohta esitatud käibedeklaratsioonides maksustatava käibe kohta maksuhaldurile, s.o. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametile, tõeseid andmeid ja samuti jättis ta esitamata rahandusministri poolt kehtestatud vormis käibedeklaratsioone maksustamisperioodile järgneva kuu 20 kuupäevaks, ega arvestanud ettevõtluse tulemusena tekkivalt maksustatavalt käibelt käibemaksu. Ajavahemiku 1997 november ja detsember kohta Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametile esitatud käibedeklaratsioonides esitas tahtlikult valeandmeid ning jättis näitamata maksustatavat käivet 1 467 946 krooni summas Nimelt: novembris 1997.a. deklareeris OÜ M. T 18% maksustavat käivet 781454,00 krooni ning tasumisele kuuluvat käibemaksu 140662,00 krooni, kuid tegelikult käive oli 1 565 428,00 krooni, millest tuli deklareerida maksta käibemaksu 281 775,00 krooni. detsembris 1997.a. deklareeris OÜ M. T 18% maksustavat käivet 965820,00 krooni ning tasumisele kuuluvat käibemaksu 173847,00 krooni, kuid tegelikult käive oli 1 649792,00 krooni, millest tuli deklareerida ning maksta käibemaksu 296 962,00 krooni. Järelejäänud kuudes ajavahemiku 1997.a. oktoober ning 1998.a. jaanuar kuni august kohta jättis Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametile esitamata OÜ M. T käibedeklaratsioonid, mille tulemusel jättis deklareerimata maksustatavat käivet 4 247 539 krooni summas. Kokku jättis J.K deklareerimata maksustatavat käivet 5 715 485 krooni summas, mille tulemusel jäi riigieelarvesse maksudena laekumata 1 028 784.00 EEK. Samal ajal teostas OÜ M. T majanduslikku tegevust ning väljastas kolmandatele isikutele käibemaksuga arveid summas kokku :7462755.85 krooni , millest käibemaks moodustas 1343295.80 krooni. 1 Süüteo toimepanemise ajal oli J.K poolt toime pandud teid kvalifitseeritavad KrK § 148 lg 1,2 ja 7 järgi, Kuid 200.a. jõustunud KrK § 1481 lg.10 sätestas sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ette nähtud tegevuse eest vastutuse, kui maksudena jäi laekumata kuni 1 000000 krooni või enam, ning tulenevalt Riigikohtu 25.03.2004.a kohtuotsuses nr. 3-1-1-136-03 kuuluvad KrK § 14811481 lg 1,2 ja 7 sätestatud teod kvalifitseerimisele KrK § 1481 lg.10 järgi. mis Seega J.K, esitades tahtlikult maksuhaldurile maksudeklaratsioonides valeandmeid ja jättes maksuhaldurile esitamata seaduses sätestatud käibedeklaratsioonid, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 1 028 784, 00 krooni, pani toime KrK § 1481 lg 1, 2 ja lg 10 (

§ 390lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sama tegu on jätkuvalt kriminaalkorras karistatav

§ 3891

l lg.1 järgi kui maksude maksmisest kõrvalehoidumine suures ulatuses alates 15.03.2007.a. Vastavalt 13. veebruaril 2007.a ringkonnaprokurör Andrei Voronin, süüdistatav J.K, tema kaitsja vandeadvokaat Margo №rmann ja Maksu ja Tolliameti esindaja Jane Soe vahel sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus süüdistatav J.K karistamist KrK § 1481 lg 10 (

§ 386

lg.1 ) järgi karistuseks 1 /üks/ aasta vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud karistus üldkasuliku tööga ning arvestada see tundideks arvestusega 1 aasta- 365 päeva X 2 tundi , kokku on 730 tundi üldkasulikku tööd

§ 69

lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise ajaks määratakse 20 (kakskümmend) kuud.

§ 69

lg 4 ja 75 alusel peab J.K järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Nimelt: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 49

alusel võetakse J.K-lt kolmeks aastaks ära õigus töötada juhtivatel ja materiaalselt vastutavatel ametikohtadel äri- ning mittetulundusühingutes. J.K-le selgitati otsuse jõustumisel sundraha tasumise kohustust. Kohtuotsuse põhjendus: Süüdistatav kinnitab, et jääb kokkuleppe juurde, see on sõlmitud tema soovil ja see on tema tõeline tahe.. Tunnistab oma süüd kokkuleppes toodud süüdistuses. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppe sätteid. Prokurör, kaitsja ja kannatanu esindaja jäävad kokkuleppe juurde, kinnitades vabatahtlikku kokkuleppe sõlmimist. Kohtuliku arutelu tulemusena on kohus teinud järelduse, et J.K enda 1 süüditunnistamine KrK § 148 lg.1,2, ja .10 ( millised teod vastavad

§ 386

lg 1ja 390 lg 1 sätestatule) järgi ning kokkuleppe sõlmimine karistuse osas on tema tõelise tahte avaldus. Kriminaaltoimiku materjalide kohaselt on tõendamiseseme asjaolud selged, faktilised asjaolud on tuvastatud esitatud tõenditega: tunnistajate ütluste, OÜ M. maksurevisjoni aruande ja arvete, ostu-müügilepingu, käibedeklaratsioonide sularaha väljavõtu tšekkidega teiste firmade kontolt ja J.K enda ütlustega. ekspertarvamusega, süüdistatav tunnistab oma süüd. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Süüdistatava tegevusele on antud õige karistusõiguslik hinnang KrK § 1481 lg.1,2, 10 (

§ 386lg 1 ja § 390 lg 1) järgi.

J.K on süüvõimelisena ja tahtlikult toime pannud teise astme kuriteo. Vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on varem kohtulikult karistatud. Kohus leiab, et ülaltoodust tulenevalt on süüdistatavat võimalik kokkuleppe kohaselt karistada. Tsiviilhagi on esitatud Eesti Vabariigi kasuks 1 028 784.- krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175 lg 1 p 3,4,9 sätestatud menetluskulud (tasu ekspertiisi eest, määratud kaitsjale makstud tasu ja sundraha) Vastavalt § 179 lg 1 p 2 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2007.a on kuupalga alammäär 3600 krooni, seega sundraha II astme kuriteos 5400 krooni. Katrin Puhkason Kohtunik