← Eesti

1-06-14238\5

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-06-14238

(06231401312)Otsuse tegemise aeg ja koht
  1. veebruaril 2007.a. Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaat Helen Kiviloo Eva Rivis Süüdistatav Kuriteo kvalifikatsioon H.B, EV kodakondsus, keskharidusega, emakeel – eesti keel, varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, väärteokorras karistatud 2 korral, tõkend –ei kohaldatud. KarS § 424 Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Edasikaebamise kord RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 237; 238, 311, 313, 318 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada H.B KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 2 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid:
  2. elama kohtu määratud alalises elukohas;
  3. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  4. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata H.B katseajal Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda 13.02.2007.a. § 50 lg 1 alusel lisakaristusena ära võtta H.B-lt juhtimisõigust 6 kuuks. mootorsõiduki Tõkend –pole kohaldatud. Välja mõista H.B-lt riigituludesse sundraha 5400,- krooni. H.B tasuda sundraha Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
  7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse: „H.B, 1-06-14238, sundraha“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Välja mõisa H.B-lt riigituludesse kaitsjatasud summas 1368,80 krooni. H.B tasuda kaitsjatasu Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
  8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „H.B, 1-06-14238, kaitsjatasud“. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK H.B on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema olles 07.04.2005.a. karistatud LS § 74-19 alusel rahatrahviga summas 10200,-krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust, taas juhtis 15.07.2006.a. kell 18.32 Tallinnas, Tööstuse tänaval Paljassaare sadama juures autopesula ees mootorsõidukit Volvo 460, olles joobeseisundis. Seega H.B pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so. Mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. H.B on esitanud taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 13.02.2007.a. toimunud kohtuistungil kinnitas H.B, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, midagi lisada ei soovinud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning H.B poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava H.B süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (t.l. 17), mille käigus ta tunnistas end süüdi ja seletas, et juhtis 15.07.2006.a. kella 18.32 ajal Tallinnas Tööstuse tn-l Paljassaare sadama juures autopesula ees mootorsõidukit Volvo 460, olles alkoholijoobes, omamata vastava kategooria juhtimise õigust. Minule 07.04.2005.a. määratud rahatrahv on tasumata. Minu arvelduskontolt võetakse pidevalt mingi summa maha, kuid millise asja eest ei oska öelda. Kohtutäituritel on menetluses üheksa toimikut. ka: väärteoasja nr 2590,05,001449 otsuse koopiaga, mis oli avaldatud kohtuistungil (tl. 2), millest nähtub, et H.B-le on alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest määratud LS § 74 ´19 alusel rahatrahv 10 200,- krooni. väärteoprotokolli nr AB 665945 koopiaga, mis on avaldatud kohtuistungil (tl. 3), millest nähtub, et H.B juhtis 11.03.2005.a. kell 23.00 Rakvere – Luige maanteel mootorsõidukit Audi 100 , olles alkoholijoobes. Alkoholijoobe tuvastamise protokolli koopiaga, mis oli avaldatud kohtuistungil (tl. 4), millest nähtub, et H.B tuvastati 0,78 mg/l joove. Väärteoasja nr 2314,06,018468 otsuse koopiaga, mis oli avaldatud kohtuistungil (tl. 5), millest nähtub, et H.B-le määrati 14.09.2006.a. LS § 74 ´17 alusel rahatrahv 6000,- krooni ja § 74 ´31 alusel rahatrahv 9000,- krooni. Väärteoprotokolli nr AB 811796, mis oli avaldatud kohtuistungil (tl. 6), millest nähtub, et H.B 15.07.2006.a. kell 18.32 Tööstuse tänaval liikudes kopli suunas juhtis mootorsõidukit Volvo 460, olles alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta. Alkoholijoobe tuvastamise protokolliga, mis oli avaldatud kohtuistungil (tl. 7), millest nähtub, et H.B tuvastati alkoholijoove. Kohtunik asub seisukohale, et H.B on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning H.B süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi, kuna H.B, olles isikuks, kes on varem toime pannud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, omades kehtivat karistatust, taas juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik H.B isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. H.B on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, kuid väärtegude toimepanemise eest teda on korduvalt karistatud, talle varem määratud rahatrahvid on käesoleva ajani osaliselt tasumata, oma süüd ta tunnistab, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et H.B-le pole otstarbekas karistuseks määrata järjekordse rahalise karistuse, vaid tuleb seekord karistuseks mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna H.B on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, tal on kindel elukoht olemas, ta töötab, tema ülalpidamisel on perekond, kaks last, on otstarbekas tema suhtes kohaldada KarS § 74, 75 sätteid ning allutada ta katseajal käitumiskontrollile. Samuti arvestades seda, et H.B on korduvalt juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes, saanud selle eest karistusena rahatrahve, kuid need pole avaldanud mingit mõju, tuleb seekord määrata talle ka lisakaristus. Arvestades H.B isikut iseloomustavaid andmeid võib järeldada seda, et ta rikub LE nõudeid tahtlikult, antud juhul ei ole tegemist üksiku eksimusega, kuivõrd ta on ka varem täpselt samalaadsete rikkumiste eest juba korduvalt karistatud. Varem talle määratud rahatrahvid ei ole suutnud H.B sundida edaspidi hoiduma samalaadsete tegude toimepanemisest. Kohtunik on veendunud, et H.B eemaldamine liiklusest peaks suurendama kaasliiklejate turvatunnet. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole . Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.