(6)kuud vangistust. Süüdi tunnistada B.

(2)kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista B.S-ile liitkaristuseks kuus

(6)kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 kohaselt jätta vangistus B.S suhtes tingimisi kohaldamata ning täitmisele mitte pöörata, kui B.S kahe

(2)aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas – 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. Samuti tuleb B.S määrata katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 alusel võtta B.S-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks

(1)aastaks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld jõustumisel. B.S suhtes tühistada kohtuotsuse Välja mõista süüdistatavalt B.S-ilt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049968) kohtukulu – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas neli tuhat viissada

(4500)krooni. Välja mõista süüdistatavalt B.S-ilt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049968) ekspertiisitasu summas kakssada seitsekümmend

(270)krooni. Välja mõista süüdistatavalt B.S-ilt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049968) kohtukulu - advokaat Kalju Kutsar osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas kaks tuhat 2

(4)kuussada üheksakümmend kaks ( 2692.- ) krooni 17 senti (s.h käibemaks 410,67 krooni). Sundraha ja kaitsjatasu tasuda 30 päeva jooksul ja kviitung tasumise kohta esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kantseleile. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summa sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (15.06.2006.a.). Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda (15.06.2006.a.). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. ASJAOLUD Kohus tuvastas: B.S-i süüdistatakse selles, et tema

2. 2006.a. kella
3. 45 paiku Kuressaare linnas juhtis alkoholijoobes sõiduautot, milline kuulub Ü.K., isikuna, keda varem on karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest
4. 05.2003.a. Tartu Politseiprefektuuri poolt väärteokorras Liiklusseaduse § 74`19 alusel rahatrahviga 12 000.krooni, mis on tasumata. …selles, et tema 15.04.2006.a kella 18.08 ajal Harjumaal suunaga Mustamäe tee suunas juhtis mootorsõidukit, mis kuulub OÜ–le X , isikuna, keda varem on karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest 05.05.2003.a Tartu Politseiprefektuuri poolt väärteokorras Liiklusseaduse § 74´19 alusel rahatrahviga 12000 krooni, mis on tasumata. … selles, et tema juhtis 06.05.2006.a kella 04.00 ajal Valga linnas suunaga Kuperjanovi tänava poole , mis kuulub OÜ–le X , isikuna, keda varem on karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest 05.05.2003.a Tartu Politseiprefektuuri poolt väärteokorras Liiklusseaduse § 74´19 alusel rahatrahviga 12000 krooni, mis on tasumata. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani B.S toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. … selles, et tema solvas ebatsensuursete sõnadega 06.05.2006.a kella
5. paiku Valga linnas ametikohustusi täitvaid politseiametnikke vanemkonstaabel J.T. , konstaabel K.K., vanemkonstaabel M.M. ja konstaabel I.S.. Oma tegevusega tekitas politseiametnikele moraalse kahju. 3

(4)Võimuesindaja solvamisega seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani B.S toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga varalist kahju ei tekitatud, tsiviilhagi puudub. Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr : Prokurör nõuab kohtus: Süüdi mõista B.

(6)kuud vangistust. KarS § 74 lg. 1 kohaselt jätta vangistus B.S-i suhtes tingimisi kohaldamata ning mitte pöörata täitmisele, kui ta 2 - aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: ilmub registreerimiseks kriminaalhooldaja poolt määratud ajal ja kohta, ei lahku oma elukohast kauemaks kui 15 päevaks ilma kriminaalhooldaja loata, ei vaheta oma elukohta ilma kriminaalhooldaja loata, esitab kriminaalhooldajale dokumente talle määratud kohustuste täitmise kohta. Tulenevalt KarS § 50 lg. 1 võtta B.S-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks

(1)aastaks. Välja mõista B.S-ilt 270.- krooni ekspertiisitasu riigi tuludesse. Välja mõista B.S-ilt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 4500.- krooni. Menetluse käik : B.S on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS §239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav B.S ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS § 244 ja § 245 nõuetest lähtuvalt sõlmis vanemprokurör 06.06.2006.a. lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav B.S kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde. Aivar Pellja Kohtunik 14.06.2006.a. 4