1-07-879\2

(05231800230)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi B.L-i süüdistus KarS § 201 lg 2 p 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Rainer Amur Süüdistatav B.L Ik: XXX Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON

1. B.L süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.
3. KarS § 65 lg 2 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud ja ärakandmisele kuuluvale karistusele eelmise, so Tallinna Linnakohtu 21.01.2005 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 12.01.2007 määrusega täitmisele pööratud karistuse, so vangistuse 8 kuud ja 5 päeva täies ulatuses, mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 10 (kümme) kuud ja 5 (viis) päeva.
4. Ärakandmisele kuuluva liitkaristuse 10 kuud ja 5 päeva vangistust ärakandmist arvestada alates B.L-i vahistamisest, so alates 04.01.
6. B.L-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul karistuse ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, 1 märkides selgitusena „B.L, 1-07-879, sundraha“.
7. B.L-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni ja 10 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul karistuse ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „B.L, 1-07879, kaitsjatasu“.
8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: B.L süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 21.01.2005 kella 15.00 paiku üürides üürilepingu alusel L. G-le kuuluvat korterit koos sisustusega, võttis ilma omaniku loata korterist televiisori Samsung, maksumusega 3500 krooni ning viis pandimajja. Seega B.L isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, so pani toime KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav B.L seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja avaldas arvamust, et kui tema käitumine on karistatav, siis ta on ilmselt süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ja varavastase süüteo toimepanemine on tõendatud kriminaalasja materjalidega. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 21.01.2005 koostatud L. G suulise avalduse protokollist nähtuvalt andis avaldaja üürile oma tütre korteri. Tütar elab Ameerikas. 01.11.2004 andis korteri üürile B.L, kes pidi hakkama seal elama koos oma naise O-ga. 15.01.2005 kadus B.L ära. Kadus ära ka televiisor Samsung koos dokumentidega. Alguses vastas B.L telefonikõnedele ja lubas televiisori tagastada, siis kadus ära koos võtmetega. Televiisori maksumus 3500 krooni. (t/l 2-4) • 21.01.2005 koostatud kannatanu L. G ülekuulamisprotokollist nähtuvalt andis kannatanu 01.11.2004 B.L-ile üürile korteri. Ettemaks oli 3500 krooni. Kuna B.L ei maksnud kommunaalteenuste eest ja jaanuari üüri eest ning jäi võlgu detsembri üürist 500 krooni, siis ettemaks kattis need kulud. B.L-i palvel ostis sinna televiisori Samsung hinnaga 3500 krooni. Televiisor kadus korterist 15.01.
9. B.L lubas tagastada televiisori ja võla, kuid sellest ajast saadik on ta kadunud. Varaline kahju 3500 krooni. (t/l 5-7) 2 • • • • • • • • Koopia 01.11.2004 sõlmitud eluruumi üürilepingust, millest nähtuvalt on L. G andnud B.L-ile üürile korteri ning lepingu kehtivus on kuni 01.11.
10. Üürnik on kohustatud tasuma igakuiselt üüri 3500 krooni. (t/l 8) 08.03.2005 koostatud kannatanu L. G ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tagastas B.L kannatanule televiisori ja kannatanul pretensioone ei ole. B.L jäi üüri eest võlgu detsembris 2004 500 krooni ja jaanuaris 2005 3500 krooni. Peale selle varastas võtmed hinnaga 150 krooni, päevateki hinnaga 300 krooni. Kokku jäi võlgu 4450 krooni. (t/l 10-13) 03.01.2007 koostatud kahtlustatava B.L-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt üüris kahtlustatav ülemöödunud aastal korterit. Tal ei olnud raha ja otsustas pandimajja viia perenaise televiisori. Kui raha sai, ostis televiisori välja ja tagastas perenaisele. (t/l 1417) Koopia Tallinna Linnakohtu 21.01.2005 otsusest B.L-i süüditunnistamises KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 201 lg 2 p 1 järgi vangistusega 10 kuud, millest loeti ärakantuks vangistus 1 kuu ja 25 päeva ning ärakandmata vangistus 8 kuud ja 5 päeva jäeti B.L-i suhtes KarS § 74 alusel kohaldamata 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga. (t/l 21-25) Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et B.L sissetulek 2005 aastal puudus. (t/l 31) 18.01.2007 koostatud kahtlustatava B.L-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt viis kahtlustatav 21.01.2005 üürileandja loata pandimajja televiisori ja sai 1000 või 1500 krooni. Nelja päeva möödumisel ostis televiisori välja ja viis omanikule. Võtmed kaotas ära. Päevateki viis pesumajja №rde Centrumis ja unustas välja võtta kuna tekk oli raske ja puhastamine võttis kaua aega. On valmis hüvitama tekitatud kahju. Kahetseb toimepandut. (t/l 35-36) Koopia Harju Maakohtu 12.01.2007 määrusest B.L-i suhtes Tallinna Linnakohtu 21.01.2005 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 8 kuud ja 5 päeva vangistust tingimisi kohaldamata jätmise tühistamises ja B.L-i saatmises karistust kandma alates 04.01.
11. (t/l 37-39) Koopia Tallinna Linnakohtu 21.01.2005 kohtuistungi protokollist, millest nähtuvalt algas B.L-i kriminaalasja kohtulik arutamine kell 10.15 ja lõppes kell 10.
12. (t/l 5455) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud B.L-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu L. G ütlusi, Tallinna Linnakohtu 21.01.2005 kohtuotsust ja kohtuistungi protokolli ning Harju Maakohtu 12.01.2007 määrust karistuse täitmisele pööramise kohta, asub seisukohale, et süüdistatava B.L-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 201 lg 2 p 1 järgi, so valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisena, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatavat 21.01.2005, so inkrimineeritava kuriteo toimepanemise päeval karistatud 23.11.2003 toimepandud varguse eest ja 2002 aasta aprillist kuni 11.11.2002 toimepandud kahekümne nelja omastamise eest. Kriminaaltoimikust nähtuvalt puudus süüdistataval vallasasja omaniku luba seda vallasasja käsutada ning see vallasasi oli antud tema kasutusse. Raha puudusel otsustas süüdistatav tema kasutuses olnud, seega tema valduses olnud tema jaoks võõra vallasasja omastada, andes selle pandimajja ja saadud raha kulutada oma vajadusteks. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatav oli temale inkrimineeritava teo toimepanemisel isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise ja tema valdusesse antud võõra vallasasja oma kasuks pööramine oli 3 ebaseaduslik. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteona. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30 päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 3 aastani. Karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava süü suurusest, süüdistatava isikust ja karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude olemasolust. Kohtuliku uurimise käigus ei ole kohus tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid, küll peab kohus võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna tekitatud varalise kahju hüvitamist KarS § 57 lg 1 p 2 mõttes, kuivõrd kohtueelse menetluse käigus tagastas süüdistatav kannatanule ebaseaduslikult enda kasuks pööratud vara. Samuti arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus ning hindab seda karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Arvestades inkrimineeritava teo iseloomu ja eesmärki ning karistust kergendava asjaolu olemasolu, mis on tinginud ka selle, et kannatanul puuduvad süüdistatava vastu varalised nõudmised, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ja süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et eelmise kohtuotsusega mõisteti süüdistatavalt välja kannatanute kasuks tsiviilhagid ja riigi kasuks menetluskulud, mis tekitasid süüdistatavale suured rahalised kohustused. Inkrimineeritava teo pani ta aga toime just rahaliste vahendite puudumise tõttu. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on aga süüdistataval puudunud pikemat aega alaline ja legaalne sissetulek, mida kinnitavad Maksu- ja Tolliameti andmed. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad reaalsed võimalused selle tasumiseks. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimikust nähtuvalt pani süüdistatav temale inkrimineeritava teo toime 21.01.2005, so kohtuotsuse kuulutamise päeval pärast kohtuotsuse kuulutamist ja temale mõistetud vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist. Vastavalt KarS § 78 p 1 sätetele algab katseaeg kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest saab seega teha järelduse, et süüdistatav pani uue teo toime temale kohtu poolt määratud katseajal. Vastavalt KarS § 74 lg 5 ja 65 lg 2 sätetele kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega kuna uue kuriteo toimepanemise ajaks oli süüdistataval ära kandmata eelmise otsusega mõistetud karistusest 8 kuud ja 5 päeva, siis tuleb käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liita uue kuriteo toimepanemise ajaks eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses, lugedes liitkaristuse ärakandmise algust alates süüdistatava vahistamisest seoses eelmise otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramisega. Märt Toming kohtunik 4