← Eesti

1-07-5335\1

Obsah (12)§ 239§ 248§ 189§ 175§ 179§ 43§ 45§ 180§ 408§ 412§ 423§ 414

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2007 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-07-5335 (kohtueelses menetluses nr

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises Tunnistada V.H süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi ja karistuseksmäärata vangistus 11 ( üksteist ) kuud. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.-26.02.2007.a, s.o 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 10 kuud ja 27 päeva. Vangistuse alguseks lugeda V.H vanglasse karistust kandma ilmumise päev. Tõkend elukohast lahkumise keeld V.H suhtes tühistada vanglasse karistust kandma ilmumise päevast. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

  1. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 tsiviilhagi esitatud ei ole 2.2 välja mõista V.H-lt riigieelarve tuludesse sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2324.05 ( kaks tuhat kolmsada kakskümmend neli kr ja 05 s ) ja muu kriminaalmenetluse kulu kaitsjale koopia tegemise eest 64.80 ( kuuskümmend neli kr ja 80 s ) krooni; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 1035.45 ( üks tuhat kolmkümmend viis kr ja 45 s ) krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
  2. Selgitada: 3.1 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; 3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (kohtukulude ja sundraha puhul viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

  1. Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on V.H-le mõistetavaks karistuseks KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistus 11 kuud. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.-26.02.2007.a, s.o 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 10 kuud ja 27 päeva.
  2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel motiveeringud 2.
  3. V.H-le esitatud süüdistused kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud V.H on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema
  4. veebruaril
  5. a kella 21:45 paiku tungis xxxxxxxxxxxx korteris kallale Milvi V.H, lõi rusikaga vastu õlga, sikutas kätega riietest ja kätest, lõi rusikaga kolmel korral vastu pead, tekitades füüsilist valu. Seejärel tungis kallale alaealisele 12-aastasele Tanel V.H, kellele lõi rusikaga pähe, millega tekitas füüsilist valu. Veel süüdistatakse V.H selles, et tema
  6. märtsil
  7. a kella 18:30 paiku tungis kallale xxxxxxxxxxxxxx korteris Milvi V.H, võttis käega kinni Milvi V.H vasakust käest ning sikutas seda, seejärel lõi käes olnud mobiiltelefoniga Milvi V.H-le vastu pead, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Veel süüdistatakse V.H sellest, et tema
  8. märtsil
  9. a kella 20:30 paiku tungis xxxxxxxxxxx korteris alaealisele 14-aastasele Janek V.H, kellele lõi jalaga vastu jalga, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. V.H teod on talle kvalifitseeritud KarS § 121 järgi . 2.1.
  10. Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
  11. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Vastavalt

§ 239

lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võima2 likuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning V.H tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 121 järgi. 2.1.

  1. Tsiviilhagide otsustamine Tsiviilhagi esitatud ei ole.
  2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistusega või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid V.H karistamise kokkuleppemenetluses. V.H karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
  3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 5400 krooni. esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 9000 krooni.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1288.60 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu kaitsjale toimiku koopia eest 64.80 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1035.45 krooni. 3 Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

§ 180

lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb V.H-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5400 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2324.05 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 64.80 krooni riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 5. Muud põhjendused . V.H viibinud eelvangistuses 24- 26 02 2007 s.o. 3 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. V.H lugeda kandmata karistuseks 10 kuud ja 27 päeva.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

§ 414

kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Helle V.H Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.