järgi, t u v a s t a s: R.L süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda on 30.01.2004. a. Tartu Maakohtu otsusega karistatud
a. kella 22.30 ajal Tartus, Riia tänaval mootorsõidukit Ford Scorpio reg. märgiga 467 AUO, olles alkoholijoobes. Sellega pani R.L toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kuriteoga materiaalset kahju tekitatud ei ole. Prokurör taotleb kohtult tunnistada R.L süüdi
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 400 päevamäära ulatuses, s.o 36 400.- krooni.
lg 1, 3 alusel määrata, et rahalise karistuse tasumine toimub ositi ühe aasta jooksul viisil, et R.L tasub talle mõistetud rahalisest karistusest üheteistkümne kuu jooksul igakuiselt 3034.- krooni ja kaheteistkümnendal kuul 3026.- krooni kuni talle määratud rahalise karistuse täieliku äramaksmiseni.
a. Tartu Maakohtu otsusega eelmise kuriteo eest mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata ja määrata, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.
Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta. R.L süü mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis on tõendatud R.L kahtlustatavana antud ütlustega (tl 10-11), väärteoprotokolliga (tl 2), väärteomenetluse lõpetamise määrusega (tl 1), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 4), joobeseisundi tuvastamise protokolliga (tl 6) ning politseikonstaablite Aivo Somelari ja Ada Konsa tunnistaja ülekuulamise protokollidega (tl 5, 7-8). R.L on varem kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, mida tõendavad Tartu Maakohtu 30.01.2004. a. kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-29/2004 (tl 9) ja R.L karistatuse õiend (tl 13). Kohus, uurinud tõendeid nende kogumis, leiab, et R.L süü
R.L oli süüteo toimepanemise ajal 20.10.2006. a. kehtiv kriminaalkaristus
järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ning seega on talle süüdistus esitatud õigesti ning ta tuleb
järgi süüdi tunnistada.
lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. R.L on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral Tartu Maakohtu 30.01.2004. a. otsusega
Väärteokorras on teda karistatud korduvalt ja määratud rahatrahvid on ta kõik tasunud. Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud teise astme kuriteo. R.L käitumises tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema puhtsüdamlikku kahetsust.
Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et R.L on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega.
lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses. R.L-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus lisaks eeltoodule asjaolu, et kuriteo pani ta toime katseajal. Samas, kuna R.L on kuriteo toimepanemist puhtsüdamlikult kahetsenud, on põhjendatud mõista talle karistuseks
§-s 424 sätestatud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus 400 päevamäära ulatuses.
lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Teatisest R.L keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et tema keskmise päevasissetuleku suuruseks on 91.64 krooni (tl 22) ja seega tuleb talle rahaliseks karistuseks mõista 36 400.- kr. Kohus leiab, et arvestades süüdistatava sissetulekuid ja rahalise karistuse suurust, tuleb R.L-ile
alusel tuleb määrata rahalise karistuse kandmine ositi.
R.L-ile tuleb välja mõista menetluskulud sundraha summas 5400.- krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 35.60 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada R.L
a. Tartu Maakohtu otsusega eelmise kuriteo eest mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata ja määrata, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.