1-07-1492\2

(06231401464)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Eveli Kallion Kriminaalasi P.V süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Martin Tuulik Süüdistatav P.V - isikukood xxx, Eesti kodanik; keskharidusega; elukoht:XXXXXXXX; invaliidsuspensionil (töövõime kaotus 100 %); varem kriminaalkorras karistatud 24.08.2005.a Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 424 järgi – 6 kuud vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuud; korduvalt karistatud väärtegude eest rahatrahvidega; tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada P.V KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (1 kuu ja 10 päeva) võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud ja 20 päeva vangistust . Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta P.V-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) aastaks. 2 KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat põhikaristust (2 kuud ja 20 päeva vangistust) eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (6 kuud vangistust) ning liitkaristuseks mõista 8 (kaheksa) kuud ja 20 päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. Vangistuse alguseks lugeda päev, mil P.V kohtuteatise alusel on ilmunud vangistuse kandmiseks Tallinna Vanglasse või karistuse kandmiselt kõrvalehoidumise korral ta vahi alla võetakse.
2. Välja mõista P.V-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse, s.o. joobe tuvastamisega tekkinud kulu 220 (kakssada kakskümmend) krooni; määratud kaitsjale makstud tasu 1 292,10 kr (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks krooni ja 10 senti) ning sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on
3. Kui rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. P.V isikuna, keda mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest on Tallinna Linnakohtu 24.08.2005.a otsusega KarS § 424 järgi karistatud 6-kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuud, karistatus kustumata, uuesti
4. augustil 2006.a. kella 04.15 ajal Harju maakonnas Harku vallas Tabasalus Klooga maantee
5. kilomeetril, liikudes Ranna tee suunas, juhtis mootorsõidukit Opel Omega registrimärgiga 363AXH, olles joobeseisundis. Samuti tema, omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis uuesti 12.10.2006.a kella 05.20 ajal Tallinnas Rohu tn 10, liikudes Telliskivi tänava suunas, mootorsõidukit Opel Omega (363AXH), olles joobeseisundis. Sellega pani P.V toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav P.V tunnistas end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja E. Rivis pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et P.V süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: 3 - väärteoprotokollidega 12.10.2006.a ja 17.08.2006.a (tl.8, 17); - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga (tl.9), millest nähtuvalt tuvastati P.V Wismari Haiglas 12.10.2006.a keskmine alkoholijoove; - alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (tl. 18), kus 17.08.2006.a on P.V alkoholijoobeks indikaatorvahendiga mõõdetud 0,86 mg/l; joobe tuvastamisega mõõteriista abil P.V nõustus; joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest ta loobus; - ärakirjaga Tallinna Linnakohtu otsusest 24.08.2005.a (tl.4 - 5); - õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.21 - 22) ja teatisega karistusregistrist (tl.23), millest nähtub, et Liiklusseadust on P.V rikkunud korduvalt; teda on karistatud nii väärteo- kui kriminaalmenetluses; - samuti P.V enda ütlustega eeluurimisel (tl.28 - 30), kus ta oma süüd tunnistas ja toimepandut puhtsüdamlikult kahetses. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et P.V süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning P.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid pole tuvastatud. Karistuse mõistmisel lähtub kohus P.V süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et P.V, kes on invaliidsuspensionär ning kes ajutiselt teeb vaid juhutöid, kellel on maksmata viimane mõistetud trahv Põhja PP 16.01.07.a. otsuse alusel (15 000 krooni), ei ole võimalik karistada rahalise karistusega. Liiklusalaste süütegude eest mõistetud arvukad rahatrahvid pole suutnud teda mõjutada uusi samaliigilisi tegusid toime panemast. Kohus peab põhjendatuks prokuröri taotlust karistada P.V vangistusega neli kuud. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. Õiguskorra kaitsmise huvides peab kohus põhjendatuks kohaldada ka lisakaristust, s.o. mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ja seda sanktsiooni ülemmääras, s.o. kolmeks aastaks. Korduv joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine on raskeim liikluseeskirja rikkumine ning kujutab endast suurt ohtu kõigile liiklejatele. Kuna uued kuriteoepisoodid on toime pandud katseaja kestel, tuleb P.V-le mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel ning täitmisele tuleb pöörata eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus – 6 kuud vangistust. Kohus ei pea võimalikuks ega põhjendatuks vangistuse täitmisele pööramisel selle asendamist üldkasuliku tööga. Kohus lähtub siin nii P.V süü suurusest kui ka tema kui töövõimetu isiku seisundist. 4 KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. kulud joobe tuvastamisega, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311-
6. Kohtunik