1-06-14947\1

(06231400891)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi Z.V süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Egon Oja Süüdistatav Z.V Ik: XXX Varasem karistatus: Põhja Politseiprefektuuri 21.10.2005 otsusega LS § 7419 järgi rahatrahv 8220 krooni. Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON

1. Z.V süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 300 (kolmsada) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni, so 15 000 (viisteist tuhat) krooni.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 200 (kakssada) miinimumpäevamäära, päevamäära arvestusega 50 krooni, so 10 000 (kümme tuhat) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „ Z.V, rahaline karistus 1-06-14947“.
3. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 10 kuu jooksul 1 000 krooni kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 15ndast kuupäevast.
4. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada Z.V suhtes lisakaristust, võttes Z.V-lt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse tähtajaga 4 (neli) kuud.
5. Z.V suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
6. Z.V-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Z.V, sundraha 1-0614947“.
7. Z.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1221 (üks tuhat kakssada kakskümmend üks) krooni ja 30 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Z.V, kaitsjatasu 1-06-14947“.
8. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
9. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Z.V süüdistatakse selles, et tema, olles 21.10.2005 karistatud LS § 74`19 alusel rahatrahviga summas 8220 krooni 29.09.2005 mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis taas 11.07.2006 kell 19.15 Tallinnas, Keskuse tänaval maja nr 4 juures mootorsõidukit Daewoo Damas Coach, olles joobeseisundis. Seega Z.V pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav Z.V seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • Koopia 21.10.2006 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2230,05,002468, millest nähtuvalt 19 karistati Z.V 28.09.2005 toimepandud väärteo eest Liiklusseaduse § 74 alusel rahatrahviga 8220 krooni. ( (t/l 5) • 11.07.2006 koostatud väärteoprotokollist nr AB 813744 nähtuvalt samal päeval kella 19.15 ajal peatati Keskuse 4 maja juures mootorsõiduk Daewoo Damas Coach, mida juhtis Z.V, kellel tuvastati alkoholijoove. (t/l 8) • 11.07.2006 kell 19.40 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtuvalt tuvastati Z.V alkoholijoove 0,94 mg/l väljahingatavas õhus, millise tulemusega Z.V nõustus ega taotlenud ei joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ega alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 9) • • • • • • 11.07.2006 koostatud menetlusaluse isiku Z.V ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on menetlusalune isik seletanud, et jõi pudeli õlut ja sõitis poodi veel ühe järele. Politsei peatas. (t/l 10) 11.07.2006 koostatud tunnistaja R. L ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 11.07.2006 autopatrullis nr 408 koos konstaabli M. V-ga ja kella 19.15 ajal peatatisõiduk Daewoo, mida juhtis Z.V. Sõidukil ei põlenud tuled ja sõidukijuhi kontrollimisel selgus, et juht on joobes. Sõiduk liikus Mustamäe tee 187 poolt Keskuse 4 maja poole majadevahelisel alal. (t/l 11-12) 25.09.2006 koostatud kahtlustatava Z.V ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt kahtlustatav seletas, et ta tunnistab oma süüd. 21.10.2005 otsusega määratud trahv on tasutud08.05.
10. 11.07.2006 jõi 0,5 liitrise pudeli õlut. Pärast seda otsustas sõita kauplusse veel ühe pudeli järele. Hakkas liikuma Mustamäe tee 195 juurest Vilde teel asuva kaupluse Maxima poole. Sõitis autoga Daewoo kaupluseni, ostis õlut ja alustas liikumist maja hoovi suunas. Sõitis mõne meetri ja märkas politseiautot. Jätkas liikumist, kuid mõne aja pärast nägi, et politseiauto järgneb talle sisselülitatud vilkuritega. Tal tuvastati alkoholijoove ja ta nõustus tuvastamise tulemusega. (t/l 14-17) OÜ N. teatis Z.V töötamise kohta osaühingus alates 01.08.
11. (t/l 19) Elektronkiri Justiitsministeeriumi kohtute osakonnast, millisest nähtuvalt ei ole Z.V kohta menetluses ühtegi täiteasja. (t/l 22) Politsei andmebaasi andmed Z.V sissetulekute kohta 2005 aastal R. OÜst. (t/l 23-24) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel Z.V menetlusaluse isikuna üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi ja kahtlustatavana üle kuulatud ning süüd tunnistavaid ütlusi, protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta ja otsust väärteoasjas, tunnistaja R. L ütlusi, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. 19 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Z.V varem karistatud LS § 74 ettenähtud väärteo toimepanemises ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on Z.V käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest, milline tegu on süüdistatavale inkrimineeritava süüteo koosseisuliseks tunnuseks. Kriminaaltoimiku andmetel on süüdistataval olnud 2005 aastal alaline sissetulek ning kohtueelsele menetlejale esitatud tõendist nähtuvalt on süüdistataval ka käesoleval ajal alaline töökoht ja seega sissetulek olemas. Kriminaaltoimikust nähtuvalt ei ole süüdistatava sissetulek küll kuigi suur. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest ka seda, et süüdistataval ei ole rahalisi kohustusi ning tema suhtes ei ole menetluses ühtegi täitemenetlust. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd süüdistatav on varem karistamata ja tal on alaline töökoht ning seetõttu ka sissetulek, siis on süüdistatava suhtes võimalik kohaldada alternatiivset karistust, so rahalist karistust. Rahalise karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et kuriteo toimepanemise eest mõistetav karistus ei saa olla võrdne või väiksem samalaadse väärteo toimepanemise eest mõistetud karistusega, vaid peab seda ületama, kuivõrd kuriteo toimepanemine on oluliselt ohtlikum väärteo toimepanemisest. Kriminaaltoimikus süüdistatava sissetuleku kohta kogutud andmed annavad kohtule aluse võtta rahalise karistuse arvestamisel aluseks rahalise karistuse miinimumpäevamäär, so 50 krooni päevamäär. Kohus leiab, et rahaline karistus tuleb määrata ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana, kuivõrd vaatamata eelnevale karistustele pani süüdistatav uue teo toime vaid kahe kuu möödudes eelmise rahatrahvi tasumisest, millest saab järeldada, et süüdistataval ununes uue teo toimepanemise eest määratava karistuse võimalus ja ta pani tahtlikult toime uue süüteo, olles samal ajal teadlik sellest, et uuele teole võib järgneda karistus, mis ei ole enam nii leebe. Vaatamata sellele, et süüdistataval võib juhtimisõigust seoses tööalaste ülesannete täitmisega vaja minna, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et kriminaaltoimiku materjalidest võib järeldada, et süüdistatav ei ole süstemaatiline liikluseeskirja rikkuja ja sellistel asjaoludel peab kohus võimalikuks mõista lisakaristuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Märt Toming kohtunik