järgi lühimenetluses Prokurör Kristi Rande Süüdistatav Kaitsja P.K Ik: XXX, kodakondsuseta, kõrgem haridus, töökoht: OÜ mehhaanik, elukoht: XXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: 1) 05.09.2001 Viljandi Maakohtu otsusega KrK § 204 lg 3 järgi rahatrahv 4770 krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks; 2) 26.01.2004 Tallinna Linnakohtu otsusega
järgi tingimisi vangistus 2 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks. Advokaat Kadi Mägi RESOLUTSIOON 1. P.K süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada P.K-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta P.K-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud P.K suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et P.K temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud 1 kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 4.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada P.K-lt järgima katseajal kontrollnõudeid: elada alalises elukohas XXX, ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.
p 1 alusel arvestada P.K-le määratud 2 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 18.10.
lg 1 p 1 alusel kohaldada P.K suhtes lisakaristust, võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 4 (neli) kuuks. Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud tähtaja möödumisel.
alusel tingimisi vangistusega 2 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistust, taas 25.06.2007 kella 07.31 paiku juhtis joobeseisundis mootorsõidukit XX, registreerimismärgiga XXX. Seega P.K pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so
2 Kohtuistungil süüdistatav P.K seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Koopia Tallinna Linnakohtu 26.01.2004 otsusest, mille kohaselt karistati P.K
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 kuud, milline karistus jäeti tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga kohaldamata. Lisakaristusena võti P.K-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. (t/l 3-4) 25.06.2007 koostatud väärteoprotokoll nr XXX, millest nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 25.06.2007 kell 07.31 juhtis P.K XXX mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. (t/l 7) 25.06.2007 koostatud protokollist joobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga nähtub, et P.K väljahingatavas õhus tuvastati 0,29 mg/l alkoholi. Isik nõustus tulemusega ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist. (t/l 8) 25.06.2007 koostatud menetlusaluse isiku P.K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas menetlusalune isik, et juhtis sõidukit XXX ning oli politseinike poolt kinni peetud. Mõõteriist näitas nõrka joovet. Alkoholi tarvitas eile. Kahetseb et nii juhtus. Arvas, et kõik on korras ja ta on kaine. On invaliid ja palub juhtimisõigus alles jätta. (t/l 9) 26.07.2007 koostatud kahtlustatava ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas P.K, et 24.06.2007 kella 15.00 kuni 18.00 jõi ära umbes 250-300 grammi viina, kella 22.00 ajal läks magama. Järgmisel hommikul sõitis kella 06.50 ajal tööle ja enesetunne oli hea. Politsei pidas kinni, indikaator näitas joovet. Politseinik ütles, et on jääknähud ja kahe tunni pärast võiks sõita. On alates 1992 invaliidsusel ja juhtimisõigus onn hädavajalik. Võimaluse korral karistada rahalise karistusega. (t/l 13-16) 01.08.2007 koostatud tunnistaja ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas Erki Radu, et 25.06.2007 oli graafikujärgselt tööl Tallinnas Soo 8 maja juures koos juhtivkonstaabel Rauno Rajasaarega. Kella 07.31 ajal kontrolliti politseioperatsiooni Kõik puhuvad raames Vana-Kalamaja tänava suunas liikuvat mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX , mida juhtis P.K. Juhil paluti puhuda indikaatorvahendisse, millel süttis punane tuli. Seejärel paluti puhuda teise indikaatorvahendisse, milline näitas alkoholijoovet 0,29 mg/l. P.K nõustus joobe tuvastamise tulemusega. Koostati väärteoprotokoll. (t/l 19) Tööandjate päringu väljatrükist nähtuvalt on P.K saanud tulu ASst , ASst . (t/l 20) Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta nähtub, et 2006 ja 2007 aasta andmetel oli P.K keskmiseks päevasissetulekuks 80 krooni. (t/l 22) Koopiad P.K pensionitunnistusest nr XXX. (t/l 26-28) Koopia arstliku ekspertiisi otsusest nr XXX, mille kohaselt on P.K töövõime kaotuse protsent 70. (t/l 29-30) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel P.K menetlusaluse isikuna ja kahtlustatavana üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistaja Erki Radu ütlusi, protokolli joobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga, kohtuotsust, väärteoprotokolli, andmeid sissetulekute kohta 2006 aastal, asub seisukohale, et süüdistatava P.K süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on P.K varem karistatud Tallinna 3 Linnakohtu 26.01.2004 otsusega
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 kuud, milline karistus jäeti tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga kohaldamata. Vastavalt Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 5 sätetele karistusandmed kustutatakse kui tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat. Seega oleks P.K karistusandmed kustutatud kolme aasta möödumisel katseaja lõppemisest. Katseaeg lõppes P.K 26.07.2005 ning karistusandmed oleks kustutatud 26.07.2008. P.K pani aga uue teo toime 25.06.2007, so ajal, mil karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on P.K käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Kriminaaltoimiku andmetest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud varem kahel korral samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. Karistusregistri andmetest nähtuvalt ei ole süüdistatavat muude õiguserikkumiste eest viimase nelja aasta jooksul karistatud, mistõttu ei saa tema karistusandmetest teha järeldusi, et ta süstemaatiliselt rikuks liikluskorda. Inkrimineeritava teo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Kriminaaltoimiku materjalidest saab järeldada, et süüdistatava sissetulek on olnud suhteliselt keskmine, kuigi ta on 70% ulatuses töövõimetu. Tema terviseseisundit arvestades aga ei pea kohus võimalikuks süüdistatavale rahalist karistust määrata, kuivõrd ootamatu tervise halvenemine võib viia olukorrani, kus süüdistatav ei ole võimeline lisaks temalt välja mõistetavatele menetluskuludele tasuma rahalist karistust. Seetõttu peab kohus vajalikuks lähtuda karistuse mõistmise põhimõtetest, mille kohaselt, valides sanktsioonis ettenähtud alternatiivsete karistuste vahel, tuleb vangistust kohaldada juhul, kui rahalise karistuse kohaldamine kas ei anna karistuse eesmärkide saavutamisel oodatavat tulemust või kui süüdlase majanduslik olukord välistab rahalise karistuse tasumise. Sellist järeldust saab teha kas süüdlase majanduslikku olukorda analüüsides või arvestades süüdlase varasemat käitumist ja karistusi. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatavat samalaadsete kuritegude toimepanemise eest karistatud 6 aastat tagasi ja peaaegu 4 aastat tagasi ning viimase nelja aasta jooksul ei ole teda karistatud ka väärtegude toimepanemise eest. Seetõttu ei saa kohus olukorras, kus isikut iseloomustavad andmed ei anna alust lugeda süüdistatavat süstemaatiliseks õiguskorra rikkujaks, teha järeldusi, et süüdistatavat saaks mõjutada eranditult vangistusega. Samas aga peab kindlasti arvestama süüdistatava rahaliste võimalustega, mistõttu ei saa kohus kohaldada rahalist karistust ning kohaldada tuleb süüdistatava suhtes vangistust. Arvestades asjaoluga, et süüdistatav on varem kohtu poolt karistatud nii rahalise karistuse kui ka vangistusega, milline jäeti tingimisi kohaldamata ja katseaeg möödus positiivselt, leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd süüdistatav on oma süütegu kahetsenud, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna ja süüdistatava isikuandmed annavad aluse arvata, et süüdistatav ei ole süstemaatiline õiguskorra rikkuja, peab kohus võimalikuks jätta mõistetava karistuse süüdistatava suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata. Kuivõrd aga süüdistatav läbis eelmise otsusega määratud katseaja edukalt, siis loodab kohus, et pikemaajalise katseaja määramine on süüdistatavale toeks vältimaks uute süütegude toimepanemist, kuivõrd järelevalve tingimustes on tal võimalik leida tuge ka kriminaalhooldajalt. Kuigi süüdistataval on soov säilitada mootorsõiduki juhtimise õigus ja oma igapäevastes toimetustes seda õigust oma puude tõttu ka kasutada, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb
ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada
lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, eriti selliste isikute suhtes, keda on varem samalaadsete süütegude eest korduvalt 4 karistatud, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Kuigi süüdistatav on 70% osas töövõimetu ja tema põhiliseks liikumisvahendiks ongi sõiduk, mille kasutamine on oluliselt mugavam kui ühistranspordi kasutamine, siis ei pea kohus selles ulatuses töövõimetust selliseks erandlikuks asjaoluks, mis välistaks lisakaristuse kohaldamise, kuivõrd see puue ei ole takistanud süüdistatavat korduvalt samalaadset tegu toime panemast ja olemast ohtlik kaasliiklejatele. Lisakaristuse määra valikul aga lähtub kohus asjaoludest, et süüdistatava puhul ei ole tegemist süstemaatilise liikluseeskirja nõuete rikkujaga, talle on seoses töövõimetusega juhtimisõiguse olemasolu oluliselt vajalikum kui teistele isikutele ja peale selle tuvastati süüdistataval joove, mis ei ole suur, mistõttu ei pea kohus vajalikuks määrata lisakaristust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, vaid piirdub lühemaajalise tähtajaga, lootuses, et vähemalt lisakaristuse kandmise ajal süüdistatav ei ohusta teisi liiklejaid. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.