järgi 3kuulise vangistusega tingimisi katseajaga 3 aastat; süüdistuses
lg 2 p-de 4,8;
lg 2 p 4;
ja
Kohtuliku uurimisega kohus TUVASTAS: V.F süüdistatakse selles, et isikuna, kes on varem toime pannud KrK § 140 lg 2 p-de 1,2,3 järgi ettenähtud kuriteo, ajavahemikul 20.juunist kuni 05.juulini 2004.a tungis võtme abil korterisse aadressil XXX ja varastas sealt teleri Samsung maksumusega 4700 krooni ning kolm 50kilost kotti suhkrut á 465 krooni summas 1395 krooni, tekitas sellega kannatanule N. A. materiaalse kahju kogusummas 6095 krooni. V.F-i teod on kvalifitseeritud kui võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, sissetungimisega, s.o kui
Samuti tema, V.F, isikuna, keda on varem karistatud väljapressimise eest, 31.10.2004.a ajavahemikul kella 02.00 kuni 03.00 Võidu 6a maja juures võõra vallasasja omastamise eesmärgil, palus helistamise eesmärgil J. V. ja O. V. mobiiltelefoni №kia 3310 maksumusega 1090 krooni ja saanud telefoni, hakkas sellega ära jooksma. Kui O. V. tegi katse oma telefoni tagasisaamiseks, siis V.F osutas jooksupanemise ja telefoni endale 2 hoidmise eesmärgil kannatanule vägivallaga avalikku vastupanu ja lõi teda käega vastu nägu, tekitas talle füüsilist valu. V.F-i tahtlikud teod on kvalifitseeritud kui röövimine – võõra vallasasja avalik äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise, s.o kui
Samuti tema, V.F, 04.04.2005.a hommikul kella 7.30 paiku lõi XXX korteris tekkinud tüli käigus N. A. käte ja jalgadega vastu keha, tekitas talle ülemiste jäsemete ja rindkere vigastusi ning verevalumeid. Samuti tema, 05.09.2005.a hommikul XXX korteris läks kallale N. A. ja alaealisele V. A., lõi neid kätega vastu nägu ja jalgadega vastu keha, tekitas V A pea ja näo verevalumid, aga N A valu. V.F-i teod on kvalifitseeritud kui teise inimese tervise kahjustamine ja valu tekitamine löömise teel, s.o kui
Peale selle süüdistatakse V.F selles, et ajavahemikul 2002.a kuni 05.09.2005.a peksis süstemaatiliselt oma naist M A, tekitas talle tervisekahjustusi ja valu. Nii 24.11.2002.a oma korteris XXX V.F lõi tüli käigus oma naist M A rusikaga vastu nägu, tekitas talle silma all verevalumi ja seoses sellega kannatanu pöördus 25.11.2002.a arstiabi saamiseks. 31.01.2004.a oma korteris XXX V.F peksis jälle tüli käigus oma naist M A rusikatega ja jalgadega, tekitas talle ajupõrutuse, samuti verevalumid näol, seoses millega kannatanu oli alates 06.02.2004.a kuni 18.02.2004.a haiglaravil. 2004.a aprillis oma korteris XXX V.F peksis jälle tüli käigus oma naist M A, lõi tugevasti hoobi vastu pead, tekitas ajupõrutuse, seoses millega kannatanu pöördus 12.04.2004.a arstiabi saamiseks. 06.12.2004.a oma korteris XXX peksis I N jälle tüli käigus oma naist M A, lõi kannatanut mitu korda rusikatega vastu pead, seoses millega M A oli alates 07.12.2004.a kuni 14.12.2004.a haiglaravil. 2004.a juunis oma korteris XXX I N peksis tüli käigus oma naist M A rusikatega ja jalgadega vastu nägu ja keha, seoses millega ta oli alates 25.06.2004.a kuni 07.07.2004.a valudega nimme piirkonnas haiglaravil. 05.09.2005.a hommikul XXX korteris V.F peksis tüli käigus oma naist M A vastu pead, tekitas talle kiiru ja kuklaosal verevalumid. V.F-i teod on kvalifitseeritud kui teise inimese järjepideva ja suurt valu tekitanud kehaline väärkohtlemine, s.o kui
3 Kohtuistungil süüdistatav V.F tunnistas süüd varguse toimepanemises, samuti selles, et tõukas oma ämma ja seda, et 05.09.2005.a lõi oma naist. Teistes episoodides süüd ei tunnista. Jääb oma eeluurimisel antud ütluste juurde. Asjas ütleb, et varastas kolm kotti suhkrut ja teleri. Suhkru sõi garaažis ära, teleri müüs. 04.aprillil tõukas ämma, ta ei kukkunud. Ämm provotseeris teda kogu aeg skandaalitsema. 05.09.2005.a lõi oma naist ja sattus vastu kõrva. Kedagi peale naise peksnud ei ole. Veel 24.11.2004.a ta lõi oma naist vastu silma selle eest, et ta oli purjus ja pidas end ülal sündsusetult.31.01.2004.a oma naist ei löönud, ta laimab teda. 2004.a aprillis oma naist ei peksnud. 2004.a detsembris samuti naist ei löönud. 2004.a juunis sattus naine haiglasse neeruhaiguse tõttu. Abikaasa tütar V A ei ööbi tihti kodus ja tal on aluseid öelda, et ta sai kehavigastused varem. 31.10.2004.a Võidu tänaval ei olnud, kelleltki telefoni ei küsinud ega ära ei võtnud. Kohtuistungil on üle kuulatud kannatanud: J V, kes ütles, et kohtualuste pingil on inimene, kes varastas temalt telefoni. See oli 2004.a oktoobri lõpul. Mees ajas ta öösel üles ja ütles, et läheb tänavale. Ta läks välja ja nägi, et mees sobrab maas puulehti. Kõrval seisid meesterahvas ja naisterahvas. Küsis mehelt, mida ta otsib. Mees midagi ei vastanud, aga kohtualune ütles, et ta otsib rahakotti. Kohtualune küsis temalt mobiiltelefoni. Ütles, et telefon on kodus. Siis ta palus tuua telefoni. Tema tõi telefoni №kia 3310 ja hakkas numbrit valima, aga kohtualune kogu aeg palus anda telefoni. ta andis telefoni, siis pani kohtualune jooksu. Ta hüüdis mehele – telefon varastati ära. Mees jooksis talle järele ja ta nägi, kuidas kohtualune lõi meest. Kui mees tagasi tuli, oli tal põsk paistes. Telefon tagastati talle ja pretensioone ei ole. Ta seisis kohtualuse kõrval ja katsus tema nägu meelde jätta. Tal olid tumedad prillid. Ta jättis kohtualuse hästi meelde, politseis näidati talle kolme fotot. Kohtualune andis mehele taskulambi, millega mees lehti valgustas. See lamp jäi nende kätte. Kui kohtualune jooksu pani, siis temaga koos olnud naisterahvas lahkus samuti. N A, kes ütles, et 04.04.2005.a tema tütar elas tema juures, kuna kartis V.F. Ta oli pidevalt läbi pekstud, sattus haiglasse. 04.04.2005.a V.F lõhkus ukse, tõukas ta kööki aj hakkas peksma. Samal ajal oli kodus tütar. Ta jooksis V.F-i juurde ja peatas ta. Isiklikult pöördus haiglasse samal päeval. 05.09.2005.a V.F loopis akendesse kive. Hommikul avasid ukse ja V.F hakkas neid peksma. Hommikul kui ukse avasid, tormas sisse V.F ja hakkas neid peksma. Naabrid kutsusid politsei. Tütrel oli terve pea sinine, tal oli kõrvanibu katki rebitud. Tütar ja lapselaps sõitsid haiglasse ja seal osutati neile arstiabi. Lapselapsel olid ka kehavigastused. Tema nägi, et V.F peksis tütart, ainult kaks korda. Iga kord tütar rääkis, et peksis V.F. Peksma hakkas pärast abielu registreerimist. V.F ei ole kunagi töötanud. Ukse ja aknaklaaside lõhkumise kohta ütleb, et klaasid pandi ette. Kindlustus maksis kinni 2000 krooni. Naabrid kartsid V.F. Korterist oli varastatud kolm kotti suhkrut ja televiisor. Sissetungimise jälgi ei olnud. Naabrid rääkisid, et nägid, kui V.F laadis kotte taksosse. VA, kes ütles, et 05.09.2005.a tungis korterisse V.F. Ta tõukas teda, ta kukkus ja lõi pea ära. Samuti ta hakkas peksma vanaema. Tal oli näo hematoom, pea põrutus. ta jooksis kööki, O V (tl 6-13) tema jooksis välja ja hakkas karjuma. Keegi naabritest kutsus politsei. Kui V.F oli purjus, siis peksis ema. Peksis mõne tühja asja pärast. 4 Varguse kohta võib öelda, et V.F tuli vanaema korterisse ja ütles, et ta ära läheks. Ta läks koju, aga V.F jäi ust kinni panema. Hiljem V.F andis võtme emale. Hiljem tuli vanaema korterisse ja märkas, et seal ei ole televiisorit. Mingil ajal V.F andis talle kasutada mobiiltelefoni №kia
lg 2 p-de 4,8,
,
ja
Kohus leiab, et süüdistatava süü vägivallategudes kannatanute M A, N A ja V A suhtes on tõendatud. V.F pani vägivalla teoime oma abikaasa suhtes, kannatanu kaitseks astusid välja V ja N A. Antud juhul tunnistavad süüdistatava vastu kolm kannatanut. Kohus leiab, et nende ütlused on kaalukad, usaldusväärsed ja need ütlused ühtivad kriminaalasja teiste materjalidega, s.h arstitõenditega ja tunnistajate ütlustega. N A ütles, et pärast abielu registreerimist V.F-i ja tema tütre vahel V.F hakkas tütart peksma. Kui A tuli koju, siis sai teada, et tütar oli läbi pekstud ja on kas kodus või haiglas. 6 V A kui M A tütar ütles, et iga kord kui V.F pruukis alkoholi, peksis ema ilma põhjuseta. Tunnistajad O.Š ja Š kinnitasid tülide fakti peres V.F-i ja Ma A vahel. Tunnistaja Š iseloomustab V.F kui ohjeldamatut ja agressiivset inimest. Kohus tuvastas usaldusväärselt V.F-i poolt endisele abikaasale M A kehavigastuste tekitamise 5 juhust. Need korrad on tõendatud arstitõenditega. Nii episood, kui V.F lõi M A 31.01.2004.a rusikaga vastu pead, kinnitatud sellega, et M A oli haiglas. Tõendatud on ka perearsti tõendiga kehavigastuste tekitamise episood kannatanule 2004.a aprillis. 2004.a juunis M A oli ravil haiglas. Vägivalla kasutamise viimane episood on 06.12.2004.a, mis on tõendatud M A ütlustega ja arstlike dokumentidega. Pika aja jooksul V.F peksis oma naist M A, tekitas talle valu ja hingelisi kannatusi. Need teod on täielikult tõendatud kriminaalasja materjalidega, kannatanute ja tunnistajate ütlustega ja vastavad
Mis puudutab V.F-i poolt vägivalla kasutamist N A suhtes, siis kohus leiab, et see episood on täielikult tõendatud. Seda episoodi ei eita ka V.F ise. 05.09.2005.a episoodi V.F aga ei tunnista. Kohus leiab, et see episood on tõendatud kannatanute ja tunnistajate ütlustega, meditsiinidokumentidega. Vägivalla episoodid, V.F-i poolt toime pandud N A aj V A suhtes, on kohtuliku uurimise käigus täielikult tõendatud ja V.F-i teod on kvalifitseeritud
V.F-i teod
Esitatud süüdistuses süüdistatav tunnistas süüd ise. V.F-i ütlusi kinnitavad V A ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll. Andmeid ukseluku lõhkumisest ei ole. A kinnitas, et kadus 3 kotti suhkrut ja televiisor. Naabris kinnitasid korterist suhkru varastamise fakti. Tõendite kogum paljastab V.F-i nimetatud kuriteo toimepanemises. V.F ei tunnistanud süüd Vassiljevitele röövkallaletungis ja telefoni varastamises. Ütles, et nimetatud ajal Võidu tänaval ei olnud, kannatanuid ei tunne ja telefoni ei varastanud. Kohus toetub kannatanute J V, O V ütlustele. J Va ütles üksikasjalikult kohtus temalt telefoni varastamisest. Kohus tugineb samuti V poolt V.F-i äratundmisele, samuti M A ja V A ütlused kinnitavad V.F-i poolt telefoni varastamist. Antud juhul V.F, saanud V käest telefoni, jooksis minema. Oma vara kättesaamise eesmärgil O V jooksis talle järele. Süüdistatav eesmärgil hoida võõras vara kinni ja viia lõpule võõra asja omastamine, lõi kannatanule Vassiljevile rusikaga näkku, s.o antud juhul vägivalda saab vaadata kui võõra vallasasja ülemineku vahendit seadusliku omaniku valdusest V.F-i ebaseaduslikku valdusesse. V.F-i teod on
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud seoses eelmise Nikovi karistusega kui väljapressimine. Kannatanute V ütlused lükkavad süüdistatava V.F-i ja tunnistaja N ütlused ümber. Kohus leiab tõendatuks V telefoni omandamise episoodi, kuna 31.oktoobril oli registreeritud vaid üks kuritegu baari „Imbis“ piirkonnas. Kohtuistungil tunnistaja N ei suutnud vastata reale küsimustele, kuna kuulis kuriteo toimepanemise asjaoludest V.F-ilt üldjoontes. Kohus arvab, et N kuulis sellest V.F-i kuriteost arestimajas, kus oli V.F. Seoses sellega, et N astub kohtu ette raskemate kuritegude toimepanemises, siis karistus mobiiltelefoni varguse eest ei ole tema jaoks nii oluline. Puuduvad alused mitte uskuda kannatanute Vassiljevite ütlusi. Kohtu 7 poolt uuritud tõendid tõendavad üheselt V.F-i süüd nimetatud kuriteo toimepanemises. N valeütlused näitavad süüdistatava katset hoiduda karistusest selle raske kuriteo eest. Kvalifikatsioon
lg 2 p 4 järgi on õige, ajaliselt ühtib vägivald kannatanu V vastu kannatanu V telefoni vargusega. Vägivalla fakt kannatanu V vastu on tõendatud J V ütlustega, kes ütles, et nägi punetust abikaasa näol ja ta kaebas valu. Toimikus olevate materjalidega on tõendatud, et V.F on varem mitu korda kohtulikult karistatud, pani toime esimese ja teise astme kuriteod. Korduvalt on võetud väärteovastutusele. Pika aja jooksul elab parasiitlikult, millegagi ei tegele. V.F-i karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. V.F-ile karistuse määramisel, juhindudes
järgi, kohus võtab arvesse süüdistatava poolt toimepandud tegude raskust, tema suhtumist toimepandud tegudesse, tema isikuomadusi. Seoses eeltooduga peab kohus otstarbekakas mõista V.F-ile vangistusena. karistus reaalse Kohtu poolt tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS §-de 311-313 järgi, kohus OTSUSTAS: Tunnistada V.F süüdi
lg 2 p-de 4,8,
lg 2 p 4,
ja
järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja karistada: -
lg 2 p-de 4,8 järgi 2-aastase vangistusega; -
lg 2 p 4 järgi 3-aastase vangistusega; -
järgi 1-aastase vangistusega; -
Vastavalt
lg 1 alusel mõista V.F-ile liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 (neli) aastat vangistust. Kohaldada
lg 2 ja liita mõistetud karistusele kandmata karistuse osa Narva Linnakohtu 10.08.2004.a kohtuotsuse järgi 3 kuud vangistust ja lõplikuks karistuseks mõista V.F-ile 4 (neli) aastat 3 kuud vangistust. Tõkend – vangistus – jätta muutmata. Karistusaega arvestada alates 05.09.2005.a Nadežda Annenkova tsiviilhagi (Narva, tallinna mnt 6a-22) rahuldada ja mõista süüdistatavalt V.F-ilt välja raha 2000 krooni. Mõista V.F-ilt (isikukood XXX, Narva, Mõisa 12-47) välja sundraha 9000 krooni ja menetluskulud: - eeluurimisel kaitsja poolt osutatud õigusabi eest summas 4088.70 krooni ; - kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest summas 203.40 krooni; - kohtulikul uurimisel kaitsja Tatjana Massalina poolt osutatud õigusabi eest summas 1180 krooni. 8 Väljamõistetud menetluskulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või pangakontole 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049900. Vabatahtliku täitmise korral võib kohtukulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, märkides maksekorralduses, et tasutakse kohtukulusid või sundraha, samuti kriminaalasja number ja kohtukulusid ning sundraha tasuva isiku nimi, või isiku nimi, kelle eest neid tasutakse. Kviitung riiginõuete tasumisest esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Viru Ringkonnakohtule 15-päevase tähtaja jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, kohustusega teatada kaebuse esitamisest 7päevase tähtaja jooksul kohtuotsuse teatavakstegemise päevast. Eesistuja. Aleksei Lavrovski Rahvakohtunikud: Velda Palm Nadežda Gritsenko Tõlge õige Aili Hirt Tõlk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.