järgi lühimenetluse korras kohtusse Tegi kindlaks: 13.09.2006 saabus kohtusse kriminaalasi süüdistuses G.
MS § 235-1 lg. 1 p. 1 kohaselt kohtu alla anda, ei saa nõustuda lühimenetluse kohaldamisega, sest lühimenetluse kohaldamiseks puudub seaduslik alus ning kriminaalasi kuulub tagastamisele Viru Ringkonnaprokuratuurile KrMS §-s 235-1 lg. 1 p. 2, 3 näidatud alusel. Kohus märgib, et kriminaalasja kohtueelsel menetlemisel on rikutud kahtlustatava kaitseõigusi. Kaitsja Irina Žurina tutvus toimikuga 07.09.2006 ( toimikus on kaitsja order ja avaldus lk.28,29). Vastavalt KrMS §-le 225 lg. 1, menetlusosalised võivad kriminaaltoimiku tutvustamisest alates 10 päeva jooksul esitada prokuratuurile taotlusi. Järelikult, kaitsjal on aega kuni 16.09.2006 ( kaasa arvates) taotluste esitamiseks KrMS § 225 lg. 1 korras. Prokurör rikkus KrMS §-st 225 tulenevat 10-päevast taotluste esitamise tähtaega ja koostas süüdistusakti juba 08.09.2006, ehk järgmisel päeval peale toimiku tutvustamist kaitsja poolt. Kohus leiab, et tegemist on kaitseõiguse jämeda rikkumisega, sest kaitsja ja kahtlustatav olid asetatud fakti eest, et nendevaheline suhtlemine ja kaitse positsiooni kujundamine on välistatud ja mõttetu, sest asjas on juba tehtud süüdistusakt ja kriminaalmenetlus on kohtusse saadetud. Kohtunik märgib jätkuvalt, et 10-päevase tähtaja pikendamine on võimalik KrMS § 225 lg 1 alusel, kuid selle tähtaja omavoliline lühendamine on seaduse rikkumine. KrMS § 234 lg. 2 sätestab, et taotlus lühimenetluse kohaldamiseks esitatakse süüdistatava poolt KrMS § 225 ettenähtud korras. KrMS § 225 lg. 5, mis reguleerib taotluste esitamist pärast seda, kui menetlusosalised on toimikuga tutvunud, sätestab, et kahtlustatava või süüdistatava taotlus lühimenetluse kohaldamiseks vaadatakse läbi KrMS §ga 235 ettenähtud korras. KrMS § 235 sätestab, et kui prokuratuur nõustub esitatud lühimenetluse kohaldamise taotlusega, koostatakse KrMS § 154 kohaselt süüdistusakt. Nende normide süstemaatilisel analüüsimisel tuleb kohus järeldusele, et lühimenetluse taotlus peab olema esitatud KrMS §-s 225 korras, ehk peale seda, kui osalised on toimikuga tutvunud ja oma positsiooni kujundanud. See tundub loogiline olevat, sest kahtlustatav peab olema teadvustatud sellest, et lühimenetluses ei kutsuta kohtuistungile tunnistajaid, süüdistataval ja kaitsjal puudub võimalus neid küsitleda ja kohtuotsus langetatakse kriminaalasja kirjalike tõendite põhjal, karistust vähendatakse 1/3 võrra – see ongi lühimenetluse kohaldamise sisuline alus KrMS § 233 lg. 1 kohaselt. Just peale toimiku tutvustamist KrMS §-s 225 lg. 1 korras võivad kahtlustatav ja kaitsja täisväärtuslikult hinnata asjas kogutud tõendeid ja kujundada oma kaitsepositsiooni. Sellega püütakse tagada aus ja õiglane menetlemine. Lühimenetluse kohaldamine on kõigepealt kaitsja ja tema kaitsealuse läbirääkimiste ese, mitte prokuröri ( seda enam uurija) ja kahtlustatava salajaste suuliste läbirääkimiste punkt. G.G ei ole esitanud taotlust lühimenetluse kohaldamiseks KrMS §-s 225 ettenähtud korras. Toimikus ( lk.17) on küll G.G allkirjastatud ja kohtueelse uurimise staadiumil 19.05.2006 esitatud taotlus. Taotlus on kirjutatud eesti keeles, mida isik vist ei valda ( sest ülekuulamisprotokollis märgib ta, et protokoll on talle tõlgitud, kuigi tõlk kaasatud ei olnud lk.15) ja tõlk selle taotluse esitamisele kaasatud ei olnud. Nimetatud taotlused on esitatud peaaegu 4 kuud enne, kui kaitsjad said toimikuga tutvuda ja oma kaitsealustega ühendust võtta ning vajalikku nõu anda. Kohus leiab, et seega on rikutud isiku kaitseõigus ausale menetlemisele. Kuna kohus ei käsitle lk. 17 olevat taotlust KrMS § 225 ettenähtud korras esitatud lühimenetluse kohaldamise taotlusteks, puudub KrMS §-s 233 lg. 1 nõutav lühimenetluse kohaldamise alus. Kohus ei saa jätta tähelepanuta kriminaalasjaga tutvumisel avastatud menetlusõiguse, kõigepealt kaitseõiguse, rikkumisi, mis võiksid kahjustada menetlust niivõrd, et kohtul võib tekkida kahtlus menetlemise aususes. Seetõttu ei saa kohus nõustuda lühimenetluse kohaldamisega. Juhindudes KrMS 235-1 lg. 1 p. 2,3 kohus M Ä Ä R A S: Tagastada kriminaalasi 1-06-11561
järgi Viru Ringkonnaprokuratuurile lühimenetluse kohaldamise aluse puudumise ja kohtu lühimenetlusega mittenõustumise tõttu. Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Määruse ärakirjad saata süüdistatav G.G-le ning kaitsja Irina Žurinale. Kohtunik Inna Kirsipuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.