1-07-11929\1

(07231502161)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi J.I süüdistus KarS § 121 järgi lühimenetluses Prokurör Nona Barbo Süüdistatav J.I Ik: XXX, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: OÜ , elukoht: XXX, kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: Tallinna Linnakohtu 17.05.2005 otsusega KarS § 215 lg 1 järgi vangistus 6 kuud tingimisi 2 aasta ja 3 kuulise katseajaga. Kaitsja Advokaat Eva Tibar RESOLUTSIOON

1. J.I süüdi tunnistada KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 60 miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni, so 3000 (kolm tuhat) krooni.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks rahalise karistuse 40 miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni, so 2000 (kaks tuhat) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „J.I, 1-07-11929, rahaline karistus“.
3. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 4 kuu jooksul 500 (viissada) krooni kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumisele järgneva
7. kuu 15ndast kuupäevast. J.I suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. J.I-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1440 (üks tuhat nelisada nelikümmend) krooni ja 80 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „J.I, 1-07-11929, kaitsjatasu“. J.I-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena: „J.I, 1-07-11929, sundraha“. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: J.I süüdistatakse selles, et tema 26.07.2007 ajavahemikul kella 20.00st kuni kella 21.00ni XXX kasiino juures peksis rusikate ja jalgadega VS näkku ja kehasse, tekitades tervisekahjustusi ja füüsilist valu. Seega J.I pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tervise kahjustamise, peksmise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Kohtuistungil süüdistatav J.I seletas, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus lahendamisega lühimenetluses. kriminaalasja Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo toimepanemine on tõendamist leidnud ning temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemine õigesti kvalifitseeritud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:  26.07.2007 koostatud konstaabli Vjatseslav Šatala ettekandest nähtuvalt sai politseiametnik väljakutse XXX kus on mees, kes sai peksa. Isiku õde J P andis teada, et tema vend V S on trepikojas ja talle osutatakse abi. Lasnamäe turu juures olevat vennale ligi tulnud 3 noormeest ja teda oli hakatud näkku peksma. Isik toimetati keskhaiglasse. (t/l 2)  27.07.2007 koostatud kannatanu V S ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks kannatanu 26.07.2007 kella 20 ajal turult XXX sigarette ostma. Seejärel sisenes kasiinosse parkla lähedal ja ostis konjakit ning limonaadi. Juurde istusid kaks isikut, üks neist karkudega. Teine, kes oli karkudeta, nõudis, et kannatanu talle alkoholi ostaks. Keeldus sellest ning oli kasiinos 15 minutit ja lahkus. Eemaldus ja kasiinost 20 meetrit ja need kaks jõudsid       talle järele. Nendega koos oli veel kaks. Keegi koputas õlale, pöördus ja sai kohe löögi näkku. Siis peksid kõik koos, siis kukkus maha, löödi jalgadega kehasse. Kaks isikut on võimeline ära tundma. (t/l 6-10) 30.07.2007 koostatud kannatanu VS ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks kannatanu 26.07.2007 kella 20 paiku City kasiinosse, kus jõi konjakit. Enne seda oli tarvitanud alkoholi, mistõttu kõike täpselt ei mäleta. Rääkis kasiinos karkudega noormehega. Siis istus nende juurde teine noormees, kes rääkis ülbelt. Mida ta rääkis, seda ei mäleta. Tundub, et läks kasiinost välja ja siis mäletab seda, et teda peksab see noormees, kuid peksmise põhjust ei mäleta. Tundub, et peksjaid oli mitu ja järeldab seda sellest, et lööke oli palju ja neid tuli igalt poolt. Siis tundis, et rahakott võetakse püksitaskust ära kui ta pärast järjekordset lööki näoli kukkus. Tundub, et teda peksti vaid kasiino ees. Bussipeatuses peksmisest ei tea midagi. Rahakotti nägi viimast korda siis kui tasus kasiinos arve ja pani rahakoti pükste tagataskusse. (t/l 11-16) Patsiendikaardist nähtuvalt tuvastati VS hulgalised põrutushaavad näol, põsel, paremal silmal lateraalselt, vasemal kulmul, suust alkoholi lõhn. (t/l 17) Patsiendi arvest nr XXX nähtuvalt tasus VS arstiabi eest 926 krooni. (t/l 18) Ida-Tallinna Keskhaigla teatisest nähtuvalt viibis VS AS Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna valvetraumatoloogi vastuvõtul 26.07.2007 kell 22.56 ja temal diagnoositi pea lahtised hulgihaavad. (t/l 20) 27.07.2007 koostatud tunnistaja DK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks tunnistaja 26.07.2007 kella 20 paiku XXX kasiinosse. Tundmatu meesterahvas kutsus enda lauda istuma. Mees rääkis, et tuli Eestisse puhkusele ja kavatseb naisest lahku minna. Mõne aja pärasttuli kasiinosse tuttav A , kes istus tunnistaja juurde. Samal ajal oli teine mees läinud baarileti juurde ja tuli tagasi. A rääkis, et mõned tunnid tagasi suri tal isa, kuid see mees suhtus A agressiivselt ja hakkas A isa solvama. A hüppas püsti, kuid siis tuli sinna administraator M ja palus lahkuda. Üks neist kahest tegi ettepaneku välja rääkima minna. Mehed läksid välja ja tema läks järele. Kuivõrd liigub karkudega, jäi teistest maha. Välja jõudes nägi, et mehed juba kaklevad. Mees istus maas, A seisis tema kõrval. Siis tõusis mees üles, kaklesid edasi ning A heitis mehe maha ja lõi meest korra või kaks jalaga. Siis tõusis mees jälle üles ja nad kaklesid edasi. Niimoodi mitu korda. Hoope jagasid mõlemad. Siis nad eemaldusid kasiinost ja kaklesid jälle. Siis läks mees eemale ja A tuli kasiino poole et käsi verest puhtaks pesta. Mees jäi teisele poole teed seisma. A tuli kasiinost ja läks mehe juurde küsima kas ta sai aru miks peksa sai. Mees ütles, et sai aru ja palus end rahule jätta. Tunnistaja arvas, et asi on sellega lõppenud ja suundus kasiino poole. Kui ümber pööras nägi, et kaklevad jälle,. Siis peatus seal punast värvi auto ja selle juht käskis A lõpetada. Hakkas juhile seletama kakluse põhjust ja ei näinud mehi sel ajal ning kui uuesti vaatas, siis kaklesid nad jälle ja liikusid bussipeatuse poole. Siis eemaldus mees bussipeatuse juurde ja A läks järele. Mõlemad jäid bussipeatuse taha ja tunnistaja ei näinud mis seal toimus. Siis tuli A peatuse tagant välja ja tunnistaja ei näinud, et tal midagi käes oleks olnud. Tunnistaja läks peatuseni ja nägi meest istuma peatuse pingil, pea langetatud. Peale A meest keegi teine ei peksnud. Mis mehest sai, seda ei tea, samuti ei tea kuhu läks A . (t/l 22-27) 31.07.2007 koostatud tunnistaja MO ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 26.07.2007 tööl kasiinos XXX asukohaga XXX. Kella 20 paiku tuli kasiinosse tundmatu meesterahvas, kes oli kõvasti joobunud. Mees istus laua taha, kus istus karkudega noormees. Lühikese aja pärast istus nende juurde kolmas mees. Kaks viimast on kasiino alalised kliendid ja käituvad alati korrektselt. Esimene mees oli niivõrd palju joonud, et talle keelduti alkoholi müümast. Kui mees joogi eest tasus siis võttis ta taskust sularaha, rahakotti mehel ei näinud. Pärast hakkas mees ühe noormehe suhtes agressiivselt käituma. Tunnistaja kuulis, et sel noormehel suri isa ära. Sai aru, et kaklus on möödapääsmatu kuna mees ajas end püsti ja tegi noormehele ettepaneku välja minna. Karkudega noormees rahustas teda ja palus lahkuda. Tunnistaja palus neil lahkuda. Kui tunnistaja välja jõudis, siis nägi meest maas lamamas ja seda, et noormees, kellel oli isa surnud, andis jalaga mõned hoobid kehasse. Karkudega noormees seisis kõrval. Tunnistaja läks kasiinosse tagasi. 10 minuti pärast tuli noormees, kellel oli isa surnud, kasiinosse ja tema särk oli      lõhki, ning käed verised. Näol verd ei olnud. Ta pesi end puhtaks ja väljus kasiinost. (t/l 28-32) Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku Tatjana Harkina teatisest nähtuvalt on pärast kahte katseaja pikendamist J.I katseaeg möödunud rahuldavalt, ta käib registreerimas kokkulepitud ajal, täidab kontrollnõudeid, elab seaduskuulekalt, töötab. Mingeid probleeme tekkinud ei ole. (t/l 43) Maksu- ja Tolliametil andmed J.I sissetulekute kohta 2006 aastal puuduvad. (t/l 45) Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et J.I keskmiseks päevasissetulekuks 2006 aastal oli 0 krooni. (t/l 46) 27.07.2007 koostatud kahtlustatava J.I ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli kahtlustatav 26.07.2007 kasiinos XXX, kus oli tuttav D . Enne seda oli joonud õlut. Nende juurde istus võõras mees. Kahtlustatav hakkas D rääkima, et tal suri isa ära, kuid see mees andis mõista, et kahtlustatav segab teda, sest neil oli enne D jutt pooleli. D püüdis meest rahustada ja seletas, et kahtlustataval suri isa ära. Mees hakkas kahtlustatava isa igasuguste sõnadega solvama. Kahtlustatav hüppas püsti et meest lüüa. Administraator tuli liga ja käskis väljuda. Tegi mehele ettepaneku välja minna ja selgeks teha kes ta isa oli. Mees tuli tema kannul välja. Kahtlustatav lõi lahtise käega meest, mees hakkas kukkuma ja haaras tema särgist. Kukkusid koos maha. Kaklesid omavahel, jagasid hoope käte ja jalgadega ning liikusid bussipeatuse poole. D viibis läheduses, kuid ei sekkunud. Kaklesid vaid kahekesi. Peatuses andis tugeva hoobi mehele näkku ja mees kukkus. Läks seejärel kasiinosse ennast pesema ja ütles D , et karistas meest, kes tema isa solvas. Pärast seda läks koju. Mehelt mingeid asju ei võtnud. Ise arsti poole ei pöördunud. (t/l 47-54) 02.08.2007 koostatud kahtlustatava J.I ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et kahetseb toimepandut ja kahetseb seda, et ei suutnud end tagasi hoida ja peksis kannatanut sellepärast, et mees solvas tema surnud isa. Saab aru, et tekitas tervisekahjustuse ja seetõttu tahab vabatahtlikult hüvitada ravikulud. (t/l 61-65) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud J.I süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu VS ütlusi, tunnistajate D K ja MO ütlusi, patsiendikaarti ja Ida-Tallinna Keskhaigla teatist diagnoositud tervisekahjustuste kohta, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 121 järgi, so teise inimese kehalise väärkohtlemisena, mis on teise inimese tervise kahjustamine, so peksmine ja valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. Kriminaaltoimikus kogutud tõendite pinnalt saab järeldada, et süüdistatav lõi kannatanut korduvalt nii käte kui jalgadega kehasse ja pähe, mida on kinnitanud nii kannatanu kui ka tunnistajad, samuti süüdistatav ning nimetatud ütlusi kinnitab ka patsiendikaardil ja haigla teatisel olev diagnoos. Seetõttu leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub, kuivõrd vastavalt KarS § 121 sätetele on väärkohtlemisena hinnatav nii löömine, peksmine kui ka muu valu tekitanud kehaline väärkohtlemine. Käesolevas kriminaalasjas on mõlemal juhul kannatanut korduvalt ja pikema aja vältel löödud, mistõttu on see hinnatav peksmisena ja sellega on tekitatud valu. Kuivõrd väärkohtlemise tulemusena tekitati hulgihaavad peas, siis on tegemist tervise kahjustamisega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik mõista karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toime seoses kannatanu poolse ebaväärika käitumisega, solvates sellega leinavat süüdistatavat, millega traumeeris süüdistatavat hingeliselt. Vaatamata sellele, et süüdistatav oli oma sõnade kohaselt alkoholijoobes, leiab kohus, et tegemist oli kannatanupoolse käitumisega, mis tingis süüdistataval ebaadekvaatse reageeringu. Kohus arvestab taolist olukorda süüdistatavale karistuse mõistmisel. Peale selle nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatav kahetseb toimepandut ning kohus arvestab kahetsust karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatav on temale inkrimineeritud kuriteo toime pannud temale kohtuotsusega määratud katseaja kestel. Kriminaaltoimikus leiduvatest andmetest nähtuvalt on süüdistatavat pärast viimast kohtuotsust karistatud väärteokorras vaid üks kord ja seda 16.08.
8. Inkrimineeritav kuritegu on toime pandud aga 26.07.
9. Seega on ta enam kui kahe aasta jooksul toime pannud vaid ühe väärteo ning kriminaalhooldaja andmetel oli viimasel ajal süüdistatava poolt kontrollnõuete täitmine olnud rahuldav ning ta on asunud tööle. Käesolevaks ajaks on katseaeg möödunud ning kohus leiab, et kuna süüdistataval on alaline töökoht, siis on tal ka alaline sissetulek, mistõttu võib tema suhtes kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust, vältimaks isiku vabadust piirava karistuse kohaldamist ja sellest tulenevat pikemaajalise reaalsele ärakandmisele kuuluva kohtuotsuste kogumis liitkaristuse mõistmist. Süüdistatava isikuandmetest nähtuvalt on süüdistatavat kohtu poolt karistatud vaid ühel korral ja seda teiseliigilise kuriteo toimepanemise eest, mistõttu ei saa järeldada, et süüdistatav oleks jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et kriminaalmenetluses on tuvastatud karistust kergendav asjaolu ning karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seetõttu võib süüdistatavale mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Karistuse määra valikul lähtub kohus ka kannatanu ebaväärikast käitumisest süüdistatava suhtes, hinnates sellist asjaolu süüdistatavale karistuse määramisel süüdistatava kasuks. Märt Toming kohtunik