1-06-5082\12

1-06-5082 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2007.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-06-5082 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Ene Randmäe, Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Alina Koop Tõlk Svetlana Talli Kriminaalasi F.G süüdistuses KarS § 199 lg.2 p.4,6,8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 21.märtsi 2007.a. otsus Apellatsiooni esitajad süüdistatav F.G ja kaitsja Sergei Porutško Prokurör Triin Bergmann Süüdistatav F.G ik. xxx, ei tööta, eluk. x, varem kolmel korral kohtulikult karistatud, neist viimati 22.novembril 2004.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg.2 ja § 215 lg.2 p. 1,3 järgi 1 a. 9 kuu vangistusega tingimisi 1 a. ja 6 kuu pikkuse katseajaga; alates 24.oktoobrist 2005.a. viibib vahi all Tallinna Vanglas Kaitsja Sergei Porutško RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 21.märtsi 2007.a. otsus F.G suhtes jätta muutmata ja tema ning kaitsja Sergei Porutško apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringknnakohtu kantselei kaudu
2. juunil 2007.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Üldmenetluse korras tehtud Harju Maakohtu 21.märtsi 2007.a. otsusega tunnistati F.G süüdi KarS § 199 lg.2 p.4, 6, 8 järgi ja karistati 3 a. vangistusega. KarS § 65 lg.2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse - ühe aasta ja üheksa kuu vangistuse - võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus tähtajaga 4 a. ja 9 kuud. Süüdistatavalt F.G-lt mõisteti välja kuriteoga tekitatud kahju heastamiseks kannatanute A. K kasuks 12 200 kr. ja OÜ H kasuks 218 460 kr. F.G tunnistati süüdi selles, et tema,
3. mai öösel vastu
4. maid 2005.a., Tallinnas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungis x elumaja all asuvasse garaaži ning võttis ära suures ulatuses võõraid vallasasju - kannatanu A. K kasutuses olnud sõiduauto BMW X5 koos selles olnud esemetega - koguväärtuses 1 468 600 kr. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Süüdistatava F.G apellatsiooni väidete kohaselt pole ta kannatanu A. K kasutuses olnud sõiduautot varastanud. Esimese astme kohtus antud ütlustes püüdis apellant selgitada, miks pole ta auto varastamises süüdi. Kuna ta on varem varguste eest karistatud isikuks, siis on tema ütlused kohtus jäätud tähelepanuta. Sõltumata sellest, kas apellandile viitavaid jälgi kuriteopaigal leiti või mitte, pole ta sõiduautot BMW X5 varastanud. Apellant taotleb süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja uue õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Samuti soovib apellant ringkonnakohtu istungist osa võtta ning taotleb kaitsjaks Sergei Porutško määramist. Kaitsja S. Porutško apellatsioonis vaidlustatakse esimese astme kohtu otsust täies ulatuses põhjusel, et süüdistatava F.G süü sõiduauto varguses ei saa olla vaieldamatult tõendatud ainuüksi tema DNA-d sisaldava bioloogilise materjali leidmisega sõiduauto luku südamiku osalt. Usaldusväärselt pole tõendatud, et ekspertiisidel uuritud lukusüdamiku detailid pärinevad varastatud sõiduautolt BMW X5 Kriminaaltoimikus puuduvad andmed nende lukudetailide päritolu kohta. Sündmuskoha vaatluse protokoll ei kajasta leitud ja äravõetud esemete nimetusi ega kirjelda lukuosi, milliseid hilisemate ekspertiiside käigus uuriti. Uurimisasutus on lukudetaile vaadelnud erinevatel aegadel. Kuritegu pandi toime kella 22.00 ja 8.50 vahelisel ajal. Sündmuskoha vaatlust alustati kell 12.
5. Kuna sündmuskohta ei valvatud, siis pole välistatud teiste isikute viibimine kuriteopaigal enne sündmuskoha vaatluse läbiviimist. Kriminaalmenetluse käigus pole saadud tõendeid süüdistatava D. Stjopniki viibimisest kuriteopaigas. Sõiduautost BMW X5 pole leitud süüdistatavale F.G-le osundavaid jälgi ega tema juurest auto detaile või selles olnud asju. Tõendatud pole, et süüdistatava F.G DNA-d sisaldav bioloogiline materjal sattus lukudetailidele sõiduauto varguse toimepanemisel. Seetõttu on luku purustamist võimalik hinnata muu süüteona kui sõiduauto BMW X 5 vargusena. Esimese astme kohus on lubamatult käsitlenud süüdistatava F.G süüd tõendava asjaoluna tema varasemat karistatust varguste toimepanemise eest. Ekspertiisi aktis nr.GE- 3076-05/7308 antud arvamus ( tl.64-65 ) seab kahtluse alla eksperdi Kadri Sinivee ( varasema perekonnanimega L ) arvamuse ( ekspertiisiaktis nr. GE-1263-05/3059 punkt 2 ; tl. 29-30 ), mille järgi politsei andmebaasis asuv süüdistatava F.G DNA profiil ei kattu kuriteopaigalt leitud DNA profiiliga. Esimese astme kohus ei ole kohtuotsuses sellele vastuolule hinnangut andnud. Apellant taotleb esimese astme kohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja süüdistatava F.G suhtes uue õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, ei nõustu süüdistatava F.G apellatsiooni väitega, nagu jätnuks esimese astme kohus tema ütlused, milles ta vaidles esitatud süüdistusele vastu, tähelepanuta. Harju Maakohtu 21.märtsi 2007.a. otsuse põhiosas ( tl. 204 ja 205 pöördel ) on kohus esitanud nii süüdistatava F.G ütlused kui kohtu põhjendused, mille tõttu ei pea maakohus usaldusväärseks süüdistatava selgitusi tema DNA –d sisalduva bioloogilise materjali ülekandumise kohta eksperdi poolt uuritud lukusüdamiku detailile Õismäel, Järveotsa piirkonnas, seisnud sõiduauto BMW X5 ukse korterivõtmega avamise katsel. Kannatanu A. K ütlustega on tõendatud, et tema kasutuses olnud sõiduautot BMW X5 selle vargusele eelnenud päevadel Õismäel, Järveotsa piirkonnas ei pargitud. Kannatanu vanemate elukoht, keda ta Õismäel külastas, ei asu Järveotsa piirkonnas. Kaitsja S. Porutško apellatsiooni väide, nagu ei saaks süüdistatava F.G süü kuriteo toimepanemises olla tõendatud ekspertiisi arvamusega süüdistatava F.G DNA avastamise kohta sündmuskohalt leitud sõiduauto ukseluku detailil, on vastuolus Riigikohtu otsuses nr.3-1-1-94-04 väljendatud seisukohaga, mille kohaselt saab kohtuotsust lugeda motiveerituks ka siis, kui kohtuotsus tugineb vaid ühele tõendile. Samuti on Riigikohus otsuses nr.3-1-1-16-04 selgitanud, et kohtualuse käitumisaktid, mis jäävad väljapoole süüdistuse ajalisi piire ei saa süüdistust sisustada, kuid neil võib olla tähendus süüdistuse tõendatuse hindamise seisukohalt. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb need andmed paigutada kuriteole eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu, arvestades isikule inkrimineeritud süüteo liiki ja vastava kuritegeliku käitumise kriminoloogilist eripära. Riigikohtu viimati nimetatud seisukoht lükkab ümber kaitsja apellatsiooni väite, nagu oleks esimese astme kohus lubamatult hinnanud süüdistatava F.G varasema kuritegeliku käitumise eripära koos käesoleva kriminaalasja tõenduseseme asjaoludega. Kriminaaltoimikus olevast Harju Maakohtu
6. novembri 2004.a. otsusest nähtub, et süüdistatav F.G on Tallinnas, öisel ajal, teise isikuga grupis, varem püüdnud tungida BMW tüüpi sõiduautosse, selle omavolilise kastusse võtmise eesmärgil. Süüdistatava F.G kuritegeliku käitumise eripärale viitab tema poolt esimese astme kohtus esitatud väide selles, et ta on enne inkrimineeritud kuritegu Tallinnas, Õismäe elamurajoonis, püüdnud murda ( väidetavalt avada autoukse lukku korteriukse võtmega ) võõra sõiduauto BMW X5 ukselukustust. Ringkonnakohtu seisukohalt vastavad süüdistatava F.G eelnimetatud varasemad teod käesolevas kriminaalasjas kindlakstehtud kuritegeliku käitumise eripäraga kuriteo toimepanemise aja, sõiduauto tüübi ja mootorsõidukisse tungimise viiside osas. Tegelikele asjaoludele ei vasta kaitsja apellatsiooni väited, nagu poleks tõendatud ekspertiisidel uuritud lukusüdamike detailide kuuluvus kannatanu A. K kasutuses olnud sõiduauto BMW X5 juurde ning ebaselge nende lukudetailide päritolu. Kriminaaltoimikus oleva sündmuskoha vaatluse protokolli ( tl.7-8 ) ja lisatud fototabelite ( tl. 11 pöördel ja 12 ) kohaselt on sündmuskohal - x elamu aluse garaaži IV parkimiskohal - leitud ja fikseeritud ( fototabelil tähis nr.1 ) lukusüdamiku tükid ( fototabeli tähis nr. 1 ) ja üks lukusüdamiku tükk ( fototabeli tähis nr.2). Fototabelitel näidatud tähistuste 1 ja 2 juures on kokkuloetavad 10 üksikosa. Samast leiti sõiduauto BMW X5 juurde kuulunud plastikdetaile. Sündmuskoha vaatluse protokoll kajastab KrMS § 87 p-de 3 ja 6 nõude kohaselt vaatlusel leitud esemete tunnuseid või nimetusi - sõiduauto juhiukse luku tükid, lukusüdamiku metalltükike, plastpaneel, esiklaasi ja kapoti vaheline kaitsmebloki kaan - ning nende objektide tähiseid numbritega 1,2,
7. Samuti märgitakse sündmuskoha vaatluse protokollis leitud objektide fotografeerimist, garaažiuksel avastatud käejälgede fragmentidelt DNA proovi võtmist ning käe- ja jalatsijälgede fikseerimist mikrosiilil. Kannatanu A. K ja tunnistaja K.K ütlustega on tõendatud, et sõiduauto BMW X5 oli asunud ja ära viidud paigast, kus sündmuskoha vaatluse käigus leiti sõiduautolt pärit plastikdetaile ja lukusüdamiku osasid. Nimetatud asjad olid sündmuspaigal kannatanu ja tunnistaja poolt sõiduauto BMW X5 parkimiskohalt äraviimise avastamisel
8. mail 2005.a. kell 8.50 kui samal päeval sündmuskoha vaatluse alustamisel kell 12.
9. Trassoloogia ekspertiisi aktis nr. TR-285-05/8618 ( tl.79-80) ja trassoloogia täiendava ekspertiisi aktis nr. TR-294-05/9041 antud arvamuste kohaselt x elamu garaažis sündmuskoha vaatlusel leitud lukusüdamiku tükid on ühe ja sama lukusüdamiku osad, mis võivad olla pärit sõiduautolt BMW X
10. Ringkonnakohtu hinnangul saab eelnimetatud faktiliste asjaolude kogumi põhjal tõsikindlalt järeldada, et sündmuskoha vaatlusel leitud lukusüdamiku osad asusid x elamu aluse garaaži põrandal, kohas kus oli seisnud sõiduauto BMW X5 ning ajal kui kannatanu A. K avastas sõiduauto BMW X5 äraviimise IV –lt parkimiskohalt. Samuti pole kahtlust selles, et sündmuskoha vaatlusel leitud lukusüdamiku osad ja muud detailid olid eemaldatud sõiduauto BMW X5 küljest. Ringkonnakohus nõustub kaitsja S. Porutško apellatsiooniga selles, et sündmuskoha vaatlusel leitud sõiduauto BMW X5 ukseluku südamiku osade ja muude sündmuskohalt leitud plastikdetailide vaatlused asitõendina on läbi viidud kahel erineval ajal - 26.oktoobril 2005.a. ning
11. veebruaril 2006.a. ( tl. 18; 32-34; 93-94 ). Kriminaalmenetluse seadustik ei sea kriminaalasja kohtueelsel menetlusel asitõendi vaatluse läbiviimiseks tähtaega. Asitõendi vaatluse teostamise aja otsustab kriminaalmenetlust läbiviiva uurimisasutuse pädev ametnik. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et
12. mail 2005.a. teostatud sündmuskoha vaatluse järel on politseivaneminspektor Tiina Küün määranud
13. mail 2005.a. ekspertiisi (tl. 27 ) sündmuskohalt võetud esemetel DNA-d sisaldava bioloogilise materjali olemasolu kindlakstegemiseks ja andnud eksperdi käsutusse sündmuskohalt leitud lukuosad, kruvid, garaažiuksel avastatud käejälgede fragmentidelt võetud DNA proovid ning võrdlusmaterjalina G. B, R.L, S. K DNA proovid. Ekspertiisiaktis nr. GE-1263-05/3059 ( tl. 129- 130) antud arvamuse kohaselt leidis ekspert Kadri Lagemaa uuritud objektidest mehe DNA –d lukuosal, mis asus pakendis numbriga
14. Märgitud lukuosalt leitud DNA ei olnud kokkulangev G. B, R. L, S. K võetud võrdlusmaterjalide DNA –ga ega ühegi DNA andmekogus talletatud DNA profiiliga. Harju Maakohtu istungil ülekuulatuna on ekspert Kadri Sinivee ( varasema perekonnanimega Lagemaa ) selgitanud, et süüdistatava F.G varasema süüdistusasja menetlemisel uurimisasutus esitas ekspertiisiks sõiduauto BMW roolilt ja roolilukult võetud DNA proovid ning kannatanu D.I biloloogilise võrdlusmaterjali. Süüdistatava F.G DNA proov oli küll andmebaasis, kuid kuna selle saamise viis polnud teada, siis seda võrdlusmaterjalina ekspertarvamuse andmiseks ei kasutatud. Kriminaalasjas määratud DNA ekspertiisi tegemisel antakse arvamus vaid ekspertiisi tegemiseks esitatud võrdlusmaterjalide põhjal. Ringkonnakohtu seisukohalt selgitab ekspert K. Sinivee ütlus maakohus asjaolu, miks süüdistatava F.G DNA profiil sündmuskohalt leitud lukuosal tehti kindlaks 25.oktoobril 2005.a. läbiviidud täiendekspertiisil ( tl. 62-63; ekspertiisiakt nr. GE-3076- 05/7308 tl. 64-65) kui eksperdi käsutusse anti bioloogilise võrdlusmaterjalina süüdistatavalt F.G-lt võetud süljeproov. Ringkonnakohtu hinnangul võib ülalpool käsitletud tõendite kogumile tuginevalt tõsikindlalt järeldada, et sündmuskoha vaatlusel leitud lukutükid kuuluvad sõiduauto BMW X5 ukseluku südamiku juurde. Üldtuntud on asjaolu, et lukusüdamik paikneb sõiduauto ukse sees ning selle osadele pole ilma lukku lahti monteerimata või purustamata juurde pääseda ja isiku DNA ülekandmiseks nendega kontakteeruda. Nimetatud asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et süüdistatava F.G DNA-d sisaldava biloogiline materjal sattus sõiduauto BMW X5 ukseluku südamiku osale ( tükile ) süüdistatava poolt auto lukustuse purustamise ja sõiduauto BMW X5 x elamu garaažist äravõtmise käigus. Lukustuse purustamisega kõrvaldas süüdistatav F.G autosse sissetungimist ja võõra sõiduauto ning selles olnud asjade äravõtmist tõkestanud takistuse. Ringkonnakohus hindab seda tegu kannatanu A. K kasutuses olnud sõiduauto BMW X5 ja selles olnud asjade üle seatud kannatanu valduse murdmise ja süüdistatava F.G valdusse võtmise algusena, mis viidi lõpule sõiduauto BMW X5-e koos selle olnud asjadega x garaažist äraviimise ja kannatanu sõiduautost ja selles olnud asjadest, koguväärtuses 1 468 600 kr., lõplikult ilma jätmisega. Ringkonnakohtus pole kohtumenetluse poolte vahel vaidlust, et suurde ulatusse küündiva koguväärtusega vallasasjad on kannatanu A. K valdusest ära võetud ja ta on neist püsivalt ilma jäänud. Ringkonnakohtu seiskohalt tõendab see asjaolu vaieldamatult, et süüdistatava F.G eesmärgiks oli võõra asja - sõiduauto BMW X5 ja selles olnud asjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtmine. Kuidas käsutas süüdistatav F.G ebaseaduslikult ära võetud võõraid asju pärast nende üle oma valduse kehtestamist, väljub süüdistusaktis KarS § 199 lg.2 p.4,6,8 järgi esitatud süüdistuse tõenduseseme ja kohtuliku arutamise piiridest ning ei oma toimepandud teo kvalifitseerimise seisukohalt õiguslikku tähendust. Neil asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et kohtus uuritud tõendite kogumis hindamisel on esimese astme kohtus tuvastanud süüdistatava F.G poolt sõiduauto BMW X5 ja selles olnud asjade varguse toimepanemise ning andnud sellele kuriteole õige juriidiline kvalifikatsioon KarS § 199 lg.2 p. 4,6,8 järgi. Nõustudes esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja kasutades KrMS § 342 lg.3 p.1 antud õigust, ei pea ringkonnakohus nende asjaolude kordamist vajalikuks. Süüdistatavale F.G-le karistuse mõistmisel on maakohus põhistanud tähtajalise vangistusega karistamist asjaoluga, et süüdistatav oli eelmise kuriteo eest mõistetud karistusest tingimisi vabastatud. Uue kuriteo pani toime katseajal. Kuriteoga on põhjustatud ligikaudu pooleteist miljoni krooni suurune kahju ning hinnaline mootorsõiduk on jäänud leidmata. Süüdistatava F.G karistust kergendavaid või seda raskendavaid asjaolusid maakohus kindlaks pole teinud ega ole neid selgunud ringkonnakohtu istungil. Karistus on mõistetud karistusseadustiku eriosas kehtestatud tähtajalise vangistuse sanktsiooni keskmise määra lähedal ja liitkaristus on mitme kohtuotsuse järgi moodustatud õigesti. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
15. märtsi 2007.a. otsuse F.G suhtes muutmata ning tema ja kaitsja Sergei Porutško apellatsioonid rahuldamata. I. AMANN E. RANDMÄE P. RANDMA