HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-07-13327
(07231401216)Otsuse tegemise aeg ja koht
- novembril 2007.a. Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Tõlk Sirje Luga Valeri Helmar Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaat Aleksander Tšitšerov Natalja Lausmaa Kriminaalasi N.T süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Süüdistatav N.T, elukoht: XXX, isikukood XXX, kodakondsus määratlemata, põhiharidusega, emakeel – vene keel, töötab OÜ töölisena, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud 2 korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 237; 238, 311, 313, 318 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada N.T KarS § 424 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ning mõista karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata N.T katseajal Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda 14.11.2007.a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära võtta N.T-lt mootorsõiduki juhtimisõigust 1 aastaks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisele tühistada. Välja mõista N.T-lt (ik XXX, elukoht XXX) riigituludesse sundraha 5400,-krooni ja kaitsjatasud summas 1716,90 krooni. N.T tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXX või Hansapangas nr XXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „N.T, 1-0713327, sundraha, kaitsjatasu“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK N.T on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 29.12.2006.a. kella 23.
- ajal mootorsõidukit XXX, reg.nr XXX, olles alkoholijoobes ning olles isikuks, keda 26.05.2003.a. karistati Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel vangistusega 3 kuud ning KarS § 50 lg 1 kohaselt sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks ja KarS § 74 alusel mõisteti lõppkaristuseks tingimisi vangistust 3 kuud, katseajaga 1 aasta ja 6 kuud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ning karistatus ei olnud kustunud. Samuti tema 23.06.2007.a. kella 02.30 ajal , juhtis mootorsõidukit XX, reg.nr XXX, olles alkoholijoobes ning olles isikuks, keda keda 26.05.2003.a. karistati Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel vangistusega 3 kuud ning KarS § 50 lg 1 kohaselt sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks ja KarS § 74 alusel mõisteti lõppkaristuseks tingimisi vangistust 3 kuud, katseajaga 1 aasta ja 6 kuud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ning karistatus ei olnud kustunud. Seega N.T pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. N.T on esitanud taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 14.11.2007.a. toimunud kohtuistungil kinnitas N.T, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Eelmised rahatrahvid on osaliselt veel tasumata. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning N.T poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava N.T süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl.25 - 27), kus ta tunnistas ennast süüdi ja kahetses tegu. Seletas, et 2003.a. karistati teda Harju MK alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest 3 kuulise vangistusega, katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. Oli kohtus kui kohtuotsus ette loeti ning teadis, et on varem karistatud. Seda ei räägitud, et 3 aastat peale katseaja lõppu veel 3 aasta jooksul karistatus ei kustu. Detsembris 2006.a. kohta ütlusi anda ei oska, kuna ei mäleta kellega ja kus jõi ning miks alkoholijoobes sõiduautoga sõitis. Auto XXX XXX oli ostetud kasuisa poolt, kuid oli veel ümber registreerimata. 22.06.2007.a. õhtul kella 18.00 ajal kohtus sõpradega enda juures kodus ja jõid õlut. Koos oli umbes 5 inimest. Mingil ajal heitis magama ja kui ärkas jõi pudel õlut ning peale seda istus auto rooli, et koju sõidutada oma sõbranna JJ elas Lasnamäel ja soovis öösel kindlasti koju saada. Sõiduauto XXX reg.nr XXX kuuluba RK, kes talle ajutiselt tööd annab. Ka: - väärteoprotokoll AB 899167 (tl. 3), 23.06.2007.a. juhtis N.T mootorsõidukit alkoholijoobes, samuti omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust , juhtis mootorsõidukit kohustusliku liikluskindlustuse maksevabal perioodil, sõidukil oli nõuetekohaselt läbimata tehnoülevaatus ning puudus sõiduki kasutamise õigustav dokument. - indikaatorvahendiga alkoholijoobe tuvastamise protokoll (tl. 4), 23.06.2007.a. kell 02.30 tuvastati N.T 0,72 mg/l alkoholijoove. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl. 5), 23.06.2007.a. kõrvaldati N.T XX reg.nr XXX roolist, kuna juhil oli alkoholilõhn suus ja puudus juhtimisõigus. - menetlusaluse isiku ütlused (tl. 6), mul ei olnud kindlustust, tehnilist ülevaatust ja lube. Olin pohmellis, mida väga kahetseb. - tunnistaja Georgi Orlov ütlused (tl. 8 – 10), olles 23.06.2007.a. patrullis kella 02.30 ajal märkas liikuvat sõiduautot XXX reg.nr XX. Peatas sõiduki kontrolliks. Juhiks osutus N.T, kellel puudus juhtimisõigus, samuti oli sõiduautol tegemata kohustuslik liikluskindlustus ning läbimata tehnoülevaatus. Isikul ei olnud kohapeal esitada juhiluba ning tema juures oli tunda alkoholi lõhna. Indikaatorvahendiga tuvastati tal joobeks 0,72 mg/l. - - - väärteoprotokoll AB 864376 (tl. 14), 29.12.2006.a. kell 23.06 juhtis N.T mootorsõidukit olles alkoholijoobes ja ilma vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta. indikaatorvahendiga alkoholijoobe tuvastamise protokoll (tl. 16), 29.12.2006.a. tuvastati N.T 0,80 mg/l alkoholijoove. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl. 17), 29.12.2006.a. kõrvaldati XXX reg.nr XXX roolist N.T, kuna isikul alkoholilõhn tuli suust ja isikul puudus juhtimisõigus. menetlusaluse isiku ütlused (tl. 18), juhtisin sõiduautot reg.nr XXX, ebakaines olekus. Jõi 2 pudelit õlut, 3 pitsi viina ja tahtis sõita poodi. Alkomeetri näiduga (0,80 ml) oli nõus. tunnistaja Indrek Siitan ütlused (tl. 20), 29.12.2006.a. olles patrullis, märkas Astangu tänaval suunaga Paldiski mnt poole liikumas sõiduautot XXX reg.nr XXX. Peatasid sõiduki , et sõidukit juhtis N.T, kellel polnud esitada ühtegi dokumenti enda ega sõiduki kohta ega juhiluba. Täiendaval kontrollimisel selgus, et juhil puudub vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isiku kontrollimisel indikaatorvahendiga süttis punane indikaatortuli. Sõidukil puudub kohustusliku liikluskindlustuse poliis. tunnistaja Piret Rehe ütlused (tl. 21 – 23), olles 29.12.2006.a. patrullis märkas kella 23.06 ajal Astangu tänaval Paldiski mnt suunas liikuvat sõiduautot XXX XXX reg.nr XXX. Peatas sõiduki kontrollimiseks ning juhiks osutus Andrei Žabrovski, kes oli alkoholi joobes, ning kellelt oli otsusega juhtimise õigus ära võetud. Asja kohta koostas väärteoprotokolli, alkoholi tuvastamise protokolli ning kõrvaldas Andrei Žabrovski juhtimiselt. kohtuotsus (tl. 34 – 35), 26.05.2003.a. karistati N.T Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel vangistusega 3 kuud ning KarS § 50 lg 1 kohaselt sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks ja KarS § 74 alusel mõisteti lõppkaristuseks tingimisi vangistust 3 kuud, katseajaga 1 aasta ja 6 kuud mootorsõiduki juhtimise Kohtunik asub seisukohale, et N.T on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning N.T süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi, kuna N.T, olles isikuks, kes on varem toime pannud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, omades kehtivat karistatust, taas juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik N.T süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. N.T on varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 1 korral, väärtegude toimepanemise eest teda on korduvalt karistatud, talle varem määratud rahatrahvid on käesoleval ajal osaliselt tasumata, oma süüd ta tunnistab, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et N.T-le pole otstarbekas karistuseks määrata järjekordse rahalise karistuse, vaid tuleb seekord karistuseks mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga N.T on kindel elukoht olemas, võib tema suhtes kohaldada KarS § 74, 75 sätteid, määrates, et mõistetud vangistust ei pöörata esialgu täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseajal tuleb ta anda kriminaalhooldaja järelevalve alla. Samuti arvestades seda, et N.T on korduvalt juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes, saanud selle eest karistusena rahatrahve, kuid need pole avaldanud mingit mõju, tuleb seekord määrata talle ka lisakaristus. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole . Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Violetta Kõvask Kohtunik