1-07-11114\2

(0723141180)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi S.D süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav S.D Ik: XXX, EV kodanik, keskeriharidus, töötab ehitajana, elukoht: XXX tõkend – elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus:

1. 02.05.1997 Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3; § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 3 aastat
2. 02.12.1997 Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 6 kuud
3. 26.11.1998 Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 2 aastat
4. 05.06.2000 Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi vabadusekaotus 6 kuud tingimisi katseaeg 1 aasta
5. 25.06.2001 Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 107 lg 1 järgi vabadusekaotus 2 aastat 2 kuud
6. 04.12.2001 Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 197 lg 2 p 1, 2 ja KrK § 40 lg 3 järgi vabadusekaotus 3 aastat
7. 21.08.2004 Põhja Politseiprefektuuri otsusega Liiklusseadus § 741 lg 2 järgi rahatrahv 3360 EEK
8. 18.12.2004 Põhja Politseiprefektuuri otsusega Liiklusseadus § 741 lg. 1, § 7426 järgi rahatrahv 3000 1 EEK
9. 20.02.2005 Lääne Politseiprefektuuri otsusega Liiklusseadus § 741 lg 1 järgi rahatrahv 3000 EEK
10. 13.08.2005 Põhja Politseiprefektuuri otsusega Alkoholiseadus § 70 järgi rahatrahv 600 EEK
11. 21.10.2005 Põhja Politseiprefektuuri otsusega Liiklusseadus § 741 lg 1 järgi rahatrahv 6000 EEK
12. 11.01.2006 Põhja Politseiprefektuuri otsusega Liikluskindlustuse seadus § 661 lg 2, Liiklusseadus § 741 lg 1 järgi rahatrahv 4500 EEK
13. 18.01.2006 Põhja Politseiprefektuuri otsusega Liiklusseadus § 741 lg 1 järgi rahatrahv 6000 EEK
14. 05.06.2006 Põhja Politseiprefektuuri otsusega Liiklusseadus § 741 lg 2 järgi rahatrahv 10800 EEK
15. 28.06.2006 Põhja Politseiprefektuuri otsusega Liiklusseadus § 7419 lg. 1, § 741 lg 2 järgi rahatrahv 15000 EEK
16. 25.07.2006 Põhja Politseiprefektuuri otsusega Liiklusseadus § 741 lg 2 järgi rahatrahv 12000 EEK
17. 17.08.2006 Lõuna Politseiprefektuuri otsusega Liiklusseadus § 741 lg 2 järgi rahatrahv 9000 EEK
18. 06.10.2006 Põhja Politseiprefektuuri otsusega Liiklusseadus § 7417 lg 1, § 74 31 lg 1, § 741 lg 1 järgi rahatrahv 10800 EEK
19. 08.02.2007 Põhja Politseiprefektuuri otsusega Liiklusseadus § 741 lg 2 järgi rahatrahv 11400 EEK
20. 05.04.2007 Põhja Politseiprefektuuri otsusega Liiklusseadus § 741 lg 2, § 74 35 lg 1 järgi rahatrahv 14400 EEK Kaitsja Advokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON
21. S.D süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.
22. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada S.D-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.
23. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta S.D-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud S.D suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et S.D temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742)
24. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada S.D järgima katseajal kontrollnõudeid:  elada alalises elukohas XXX,  ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,  alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,  saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,  saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 2
25. KarS § 78 p 1 alusel arvestada S.D-le määratud 2 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 25.10.
27. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada S.D suhtes lisakaristust, võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 (kuus) kuuks. Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud tähtaja möödumisel.
28. S.D-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „S.D, 1-07-11114, sundraha“.
29. S.D-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1938 (üks tuhat üheksasada kolmkümmend kaheksa) krooni ja 15 senti, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „S.D, 1-07-11114, kaitsjatasu“.
30. S.D-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisiasutusel seoses joobe tuvastamisega tekkinud kulu 120 (ükssada kakskümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „S.D, 1-07-11114, joobe tuvastamine“.
31. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
32. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
33. S.D suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
34. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: 19 S.D süüdistatakse selles, et tema, olles 28.06.2006 karistatud LS § 74 lg 1 alusel rahatrahviga 15000 krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobes, uuesti 22.07.2007 kell 18.15 juhtis mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis ning omades eelnevalt kehtivat karistatust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Seega S.D pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohtuistungil süüdistatav S.D seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. 3 Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:  Koopia 28.06.2006 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2314,06,011219, millest nähtuvalt 19 karistati S.D 09.06.2006 toimepandud Liiklusseaduse § 74 lg 1 ettenähtud väärteo eest rahatrahviga 15 000 krooni. (t/l 4)  21.07.2007 koostatud tunnistaja Alo Valdla ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et 21.07.2007 oli tunnistaja autopatrullis koos vanemkonstaabel Margus Graubergiga ja märkas liikumas sõiduautot XXX registreerimismärgiga XXX. Kontrollides sõiduki andmeid andmebaasist, selgus, et tegemist on operatiivhuvis oleva sõidukiga. Peatasid sõiduki Mustamäe tee 106 maja juures ja autot juhtis S.D, kellel puudus juhtimisõigus ning kes oli alkoholijoobe tunnustega. (t/l 5)  21.07.2007 koostatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise protokollist nähtuvalt tuvastati 21.07.2007 kell 18.25 Wismari Haiglasse toimetatud S.D kerge alkoholijoove 0,90‰. (t/l 6)  Täitemenetluste andmebaasist nähtuvalt on S.D suhtes menetluses täitemenetlusi 132 319 krooni nõudes. (t/l 16-19)  Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et S.D keskmiseks päevasissetulekuks 2006 aastal oli 0 krooni. (t/l 21)  23.07.2007 koostatud kahtlustatava S.D ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemist ja seletas, et 22.07.2007 hommikul kella 12.00st jõi umbes 1 liitri õlut ja alkoholi tarvitamise lõpetas kella 13.30 – 14.00 ajal. Õhtul otsustas sõiduki XXX teise kohta parkida, sõita 300 meetrit. Tundis ennast hästi ja arvas, et on kaine. Jõudis roolis olla 2 minutit kui peeti kinni. Lasti puhuda alkomeetrisse ja see näitas alkoholijoovet. Sõitsid Wismari Haiglasse ja seal tuvastati kerge joove, millise tulemusega nõustus. (t/l 22-23) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel S.D kahtlustatavana üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise protokolli, tunnistaja Alo Valdla ülekuulamisprotokolli ja otsust väärteoasjas, karistusregistri andmeid määratud karistuste kohta, andmeid sissetulekute ja menetluses olevate täitemenetluste kohta, asub seisukohale, et süüdistatava S.D süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. 19 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on S.D varem karistatud LS § 74 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud, kuivõrd süüdistatav ei ole temale määratud rahatrahvi ära tasunud ning on jätkanud süstemaatiliselt väärtegude toimepanemist. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on S.D käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud põhiliselt varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning karistused ei ole kustunud, kuivõrd määratud rahatrahvid on tasumata ja süüdistatav jätkab väärtegude toimepanemist. Inkrimineeritava teo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Kriminaaltoimiku materjalidest saab järeldada, et süüdistatava sissetulek on olnud suhteliselt väike ning tal on senini tasumata rahalisi kohustusi oluliselt enam kui 135 000 krooni ulatuses. Seetõttu, arvestades andmeid sissetulekute kohta ning seniste suurte rahaliste kohustuste olemasolu ja käesolevast kriminaalmenetlusest tulenevate suhteliselt suurte 4 rahaliste kohustuste lisandumist, samuti süüdistatavala ülalpeetavate olemasolu, asub kohus seisukohale, et sanktsioonis ettenähtud alternatiivse karistuse, so rahalise karistuse kohaldamine ei ole otstarbekas, kuivõrd see raskendaks veelgi süüdistatava majanduslikku olukorda ning senised rahalised mõjutusvahendid ei ole süüdistatavat mõjutanud loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavat on varem kohtu poolt karistatud teiseliigiliste kuritegude toimepanemise eest, kuid samas vaatamata juhtimisõiguse puudumisele osaleb ta aktiivselt liikluses, mille eest teda on korduvalt karistatud väärteo korras, mistõttu võib järeldada, et süüdistatav on süstemaatiline liikluskorra rikkuja. Arvestades asjaolu, et süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe kuriteoepisoodi toimepanemises ja varem on teda karistatud teiseliigiliste kuritegude toimepanemise eest, peab kohus süü suurust arvestades võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Arvestades aga süüdistatava kahetsust ja karistust raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning karistuse võib jätta tingimisi kohaldamata. Arvestades aga inkrimineeritud teo iseloomu ja kriminaaltoimikust ilmnevaid karistusandmeid liikluskorra rikkumiste kohta asub kohus seisukohale, et süüdistatav tuleb allutada pikemaajalisele käitumiskontrollile, tagamaks selle, et järelevalve tingimustes süüdistatav näitab oma soovi elada edaspidi õiguskuulekalt. Kuigi süüdistataval võib tekkida soov omandada mootorsõiduki juhtimise õigust, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval puudub nii või teisiti mootorsõiduki juhtimise õigus ning olukorras kus juhtimisõigus on temalt kohtuotsusega ära võetud, peaks süüdistatav aru saama sellest, et ajal, mil juhtimisõigus on temalt karistusena ära võetud ja teda tabatakse mootorsõiduki juhtimiselt, siis paneb ta toime uue tahtliku kuriteo ning tema suhtes kohaldamata jäetud karistus võidakse täitmisele pöörata. Selline asjaolu peaks kohtu arvates olema lisatagatiseks, mis sunnib süüdistatavat lisaks katseajale ja käitumiskontrollile hoiduma uute liiklusalaste kuritegude toimepanemisest. Peale selle nähtub karistusregistri andmetest, et süüdistatav on liikluses teistele liiklejatele ohtlik, mida süüdistatav on korduvalt tõestanud, mistõttu on lisakaristuse kohaldamine ja süüdistatava liiklusest kõrvaldamine eriti oluline. Märt Toming kohtunik 5