← Eesti

1-06-4131\11

Obsah (4)§ 74§ 82§ 73§ 78

1-06-4131 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2007 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-4131 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Ago Ku

§-le 74.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele. Kohtule esitatud korralistest ettekannetest ja erakorralisest ettekandest nähtub, et M.V rikkus korduvalt erinevaid kontrollnõudeid. Ta ei ilmunud korduvalt kindlaksmääratud aegadel registreerimiskohustust täitma, lahkus elukohast kauemaks kui 15 päevaks selleks eelnevalt kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Ta on viibinud korduvalt välisriigis eelnevalt sellest kriminaalhooldajat teavitamata. 23.05.2002 vabanes ta vanglast seoses teises kriminaalasjas mõistetud vangistuse ärakandmisega. 10.06.2002 ilmus ta kriminaalhooldusosakonda registreerimiskohustust täitma, andis lubadusi enda elukorralduse -2- seaduskuulekaks muutmise kohta. Ainult kolm päeva hiljem on ta toime pannud pangaröövi Hamburgis ja kaks nädalat hiljem veel ka teise pangaröövi, millede eest kandis Saksamaal 2007.a alguseni karistust. M.V ja tema kaitsja väide, et Saksamaal vanglas viibides ei olnud tal objektiivselt võimalik kriminaalhoolduse jätkamine, ei ole kohtu arvates asjakohane. Pannes toime uued kuriteod, pidi M.V ette nägema, et sellele võib järgneda karistus. Seega uute kuritegude sooritamisel asetas ta ennast teadlikult olukorda, mis ei võimaldanud kriminaalhooldusnõudeid nõuetekohaselt täita. Kohus leiab, et otsuse täitmine ei ole aegunud. M.V on süüdi tunnistatud KrK § 140 lg 2 p 1, 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises, mis oli KrK kehtivuse ajal teise astme kuritegu.

§ 82

lg 1 p 2 sätestab, et otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas tehtud otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat. Ka KrK § 54 lg 1 nägi ette otsuse täitmisel kolmeaastase aegumistähtaja. Samas, nii KrK § 54 lg 2 kui ka

§ 82lg 2 p 1 sätestavad, et süüdimõistetu karistuse kandmisest kõrvalehoidumise korral aegumine vastavalt kas katkeb (Kr

K) või peatub (

). Kohus leiab, et situatsiooni, millesse M.V ennast teadlikult viis, s.o uute kuritegude toimepanemine välisriigis, millele järgnes ka reaalne vangistus, mille tõttu ei olnud tal võimalik tema suhtes varem tehtud otsuse täitmist jätkata, on käsitletav

§ 82lg 2 p 1 sätestatud olukorrana.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja M.V vabastamist vahi alt. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusenorme ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Maakohus arutas asja eirates KrMS § 427 lg 3 sätestatud tähtaega. Kohus vaatas esmakordselt kriminaalhooldaja ettekande läbi 13.04.2006, seega ligi kolm ja pool aastat pärast ettekande esitamist. Puudusid igasugused asjaolud, mis oleksid takistanud erakorralise ettekande läbivaatamist seaduses ettenähtud aja jooksul. Kohtule oli ette teada, et M.V kannab Saksamaal karistust seal toimepandud kuritegude eest. Katseaja kulgemine algas hiljemalt 23.07.2001, mil jõustus Jõgeva MK 12.07.2001 otsus. Katseaja kulgemist ei peata asjaolu, et M.V kandis karistust välisriigis. Kohus pidi teadma, et M.V suhtes lõppeb talle kohaldatud katseaeg hiljemalt 23.07.2004. Eeltoodust tähtajast hoolimata vaatas kohus kriminaalhooldaja ettekande läbi alles 13.04.2006. Praeguseks on kujunenud olukord, kus M.V kandis täies ulatuses ära karistuse välisriigis ja nüüd kannab karistust täies ulatuses Eesti Vabariigis. Samuti leiab kaitsja, et karistuse kandmisest kõrvalehoidmist on võimalik käsitleda vaid olukorras, kus isik hoiab kõrvale reaalse vangistuse kandmisest. M.V ei ole kõrvale hoidnud karistuse kandmisest. Kaebuse esitaja arvates on loogiline, et seaduseandja on

§ 82

lg 2 p 2 sätestanud otsuse täitmise aegumise peatumise

§ 73või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks.

Kaebuse esitaja poolt eelpool viidatud katseaeg ongi seaduse mõtte kohaselt selline, et kohtul oleks võimalik veel kolme aasta jooksul pärast katseaja lõppu reageerida karistuse täitmisele pööramise osas juhul, kui isik ei ole täitnud kontrollnõudeid ja kriminaalhooldaja on teinud erakorralise ettekande, milles taotleb karistuse täitmisele pööramist. M.V kandis vangistust välisriigis ning seetõttu ei olnud tal objektiivselt võimalik ilmuda Eestisse täitma kriminaalhooldusnõudeid. Asjaolu, et M.V oli toime pannud uued kuriteod ning seetõttu oli takistatud kontrollnõuete täitmine, ei saa olla käsitletav kõrvale hoidumisena. -3- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

§ 74

lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata kohtuotsus täitmisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et M.V on rikkunud kohtuotsusega määratud katseajal kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid. Kuna määruskaebuse kohaselt selle üle vaidlust ei ole, siis puudub vajadus lähemalt analüüsida kontrollnõuete rikkumist M.V poolt. M.V mõisteti süüdi Jõgeva Maakohtu 12.07.2001 otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 3 järgi ning karistati 3-aastase vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga.

§ 78p 1 kohaselt hakkas katseaeg kulgema otsuse kuulutamisest, see on 12.

juulist 2001. Samasugune põhimõte kehtis ka otsuse kuulutamisel. Kuivõrd

§ 74

lg 4 korras ei ole katseaega pikendatud, siis M.V-le määratud katseaeg lõppes 12.07.2004. Kooskõlas

§-ga 82 lg 2 p 2 oli nimetatud ajaks Jõgeva Maakohtu 12.07.2001 otsuse täimise aegumine peatunud.

§ 82

lg 1 p 2 kohaselt otsust ei asuta täitma kui otsuse jõustmisest teise astme kuriteo puhul on möödunud kolm aastat. Seega, arvestades käesoleval juhul otsuse täitmise aegumise peatumist kolmeks aastaks, ja seda, et otsus jõustus 23.07.2001, siis pärast 23. juulit 2007 ei olnud

§ 82lg 1 p 2 alusel võimalik Jõgeva Maakohtu 12.07.2001 otsust täita.

Ringkonnakohtu arvates on maakohus ekslikult leidnud, et 12.07.2001 otsuse täitmise aegumine oli peatunud

§ 82

lg 2 p 1 alusel, see tähendab, et M.V hoidus kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest. Kõrvalehoidmine seisnes aga selles, et M.V sõitis katseajal Saksamaale, pani seal toime pangarööve ja kandis seal vanglakaristust. Karistuste liigid on loetletud Karistusseadustiku 3. peatükis ning sellekohaselt vangistus, millest süüdimõistetu on tingimisi vabastatud, ei ole karistusseadustiku järgi iseseisev karistuse liik, mille kandmisest ei saa ka

§ 82

lg 2 p 1 mõttes kõrvale hoiduda.

§ 74

järgi karistusest tingimisi vabastatu saab rikkuda kontrollnõudeid, kõrvale hoiduda talle määratud kohustuste täitmisest ja kriminaalhooldusest üldse, aga need toimuvad ju kõik ajal, kui otsuse täitmise aegumine on nagunii peatunud (

§ 82lg 2 p 2).

Neil asjaoludel tuleb maakohtu määrus tühistada ja taotlus M.V suhtes vangistuse täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata. Seoses sellega tuleb M.V viivitamatult vahi alt vabastada. Seoses määruskaebuse läbivaatamisega on vajalik märkida veel järgmist: - Taru Ringkonnakohtu 25.06.2007 määrusega tühistati Tartu Maakohtu 13.04.2006 määrus, kuna oli rikutud M.V kaitseõigust ja saadeti erakorraline ettekanne uueks läbivaatamiseks. See aga ei mõjuta kohtuotsuse täitmise aegumise kulgu. Pealegi oli maakohtul piisavalt aega lahendada karistuse täitmisele pööramine aegumistähtaja piires; - vaidlustatud määruses (lk 1) on peetud läbivaatamisele kuuluvaks süüdimõistetu M.V kaitsja Ivo Küti määruskaebust Tartu Maakohtu 13. aprilli 2006 määrusele, mis aga ei ole sisuline eksitus, kuna maakohus on määruses andnud hinnangu kriminaalooldaja erakorralisele ettekandele. Mati Kartau Tiit Lõhmus -4- Ago Kutsar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.