2 p. 1, § 215 lg. 2 p. 1 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: S.J on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, lubades T. K-le remontida sõiduauto Opel Vectra reg. nr. XXX XXX, võttis 14.07.2004 a. temalt vastu antud auto, samuti raha summas 1200 krooni autodetai-lide muretsemiseks, kuid määratud ajaks, nimelt 17.07.2004 a. autot ei tagastanud, vaid pööras enda kasuks õiguspärases valduses olevad raha. Seega S.J pani toime omastamise s.o. valduses oleva võrra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise isikuna, kes on varem toime pannud omastamise s.o.
2 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, võttis omavolilise omastamise eesmärgita temale remondiks antud T. K-le kuuluva sõiduauto Opel Vectra reg. nr. XXX ajavahemikul 14.07.2004 a. kuni 20.08.2004 a. kasutas seda omavo-liliselt. Seega S.J pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise omastamise eesmärgita, mis on pandud toime isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise s.o.
2 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav S.J tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine süüdistatava poolt tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist. Kohtuliku eeluurimise käigus antud ütlusega selgitab, et ta sai kannatanult sõiduauto ja 1200 krooni. Lepitud ajaks ta autot remontida ei jõudnud ning temale antud raha kulutas isiklikuks otstarbeks. Auto seisis autoservise juures. 20.08.2004 a. ta võttis auto ning otsustas ajada oma asju. Autosse istusid ka joobnud olekus olevad tuttavad ning sõideti endise kino Eha juurde. Kohale sõitsid politseinikud ning ta peeti kinni. Kogu selle aja, mil auto oli tema käsutuses, sõitis autoga umbes kuuel korral ning ajas oma asju. Ta teadis, et õigust autot kasutada tal ei olnud. Lisab, et ostis korteri liisinguga ja peres kasvab kaks alaealist last. Kohtueelsel uurimisel kannatanu T. K andis ütlusi selles, et 14.07.2004 a. ta tekitas oma autole liiklusõnnetuse ja sündmuskohal kohtunud S.J-ile andis oma auto remontida. Ta andis S.J-ile 1200 krooni tagavaraosade ostmiseks, tehnilise passi ning võtmed. Pana-senko lubas auto tagastada kolme päeva pärast, kuid seda S.J ei teinud. Auto ta sai tagasi alles augustis ja seda politsei käest. Tsiviilhagi nõudest ta loobub. Kohtulikul eeluurimisel tunnistaja R. G andis ütlusi, et S.J elas tema juures ja S.J käsutuses oli sõiduauto Opel Vectra, mis pidi olema venna oma. Ta pidi selle auto remontima ja seejärel maha müüma. Sel ajal kui S.J elas tema juures, seisis auto tema elukohas. Vahel sõitis S.J selle autoga. 20.08.2002 a. ta viibis ka S.J poolt juhi-tavas autos ja politseinikud pidasid auto kinni. Ta ei teadnud, et see on võõras auto. Tunnistajana üle kuulatud J. J annab G-ga samasisulisi ütlusi. Kohus, kuulanud ära süüdistatava selgitused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kannatanu avalduse / t.l. 2 / ja kohtueelsel uurimisel antud ütlusega, et andis S.J käsutusse remontimiseks sõiduauto Opel Vectra ja tagavaraosade ostmiseks 1200 krooni raha. S.J lubas auto remontida kolme päeva jooksul, kuid autot ta kätte ei saanud, samuti S.J ei vastanud telefonile. Seetõttu ta pöördus politseisse. Ta ei lubanud S.J autot kasutada. Samuti asitõendi – auto – vaatlusprotokolli ja fototabeliga / t.l. 7 – 12 /, politsei ettekandega S.J kinnipidamise kohta koos kannatanu autoga / t.l. 32 /.
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid ja süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, uue tahtliku kuriteo toimepanemist katseajal, kriminaalmenetluse lõpetamise määrust selles, et prokurör arvestas toimepandud kuriteo raskusastet, kannatanu loobumist edasisest uurimisest ning S.J nõusolekut 3000 krooni tasumisest riigieelarve tuludesse tähtajaga kuni 06.09.2006 a., samuti prokuröri meeldetuletust S.J, tasumaks nimetatud summa riigituludesse, kuid S.J jättis selle kohustuse täitmata ja kriminaalmenetluse uuendamist, katseajal kontrollnõuete eiramist ja katseaja pikendamist kolme kuu võrra, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada S.J
2 p. 1 järgi ja mõista karistuseks 8 ( kaheksa ) kuud vangistust Süüdi tunnistada S.J
2 p. 1 järgi ja mõista karistuseks 7 ( seitse ) kuud vangistust
alusel lugeda mõistetud kergem karistus kaetuks mõistetud raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks 8 ( kaheksa ) kuud vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 5 ( viis ) kuud 10 ( kümme ) päeva vangistust.
2 alusel suurendada mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 19.05.2004 a. kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra 1 ( üks ) aasta 11 ( üksteist ) kuud ja 15 ( viisteist ) päeva vangistust ja lõplikuks karistuseks mõista 2 ( kaks ) aastat 4 ( neli ) kuud 25 päeva vangistust. Mõistetud vangistuse algust arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates 27. jaanuarist 2007 a. Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada
1 alusel lugeda mõistetud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.