1-06-8487\6

Kriminaalasi nr. 1-06-8487 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 19.02.2007.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Prokurör Günter Koovit Kaitsja Imbi Seimar Tõlk Valeri Helmar Süüdistatav M.N, isikukood xxx, Süüdistus KarS § 201 lg 2 p. 1 järgi lühimenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista M.N KarS § 201 lg 2 p. 1 järgi ja karistada vangistusega 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tallinna Linnakohtu 21.12.2004.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (6 kuud) ja mõista liitkaristus 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest – 26.12.2006.a. Tõkend –vahistamine – jätta M.N-i suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada. Välja mõista M.N-ilt 390.10 krooni J. S kasuks. Välja mõista M.N-ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 1)sundraha 1,5 palga alammäära – 5400.- krooni, 2)kaitsjatasu 2861.50 krooni Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS M.N-i süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, 19.11.2005.a. kella 21.20 paiku leidis kaupluses J. S rahakoti väärtusega 150 krooni, milles oli sularaha 290 krooni ja 6,4 eurot (Eesti Panga kurss 20.11.2005.a. 15,6466 krooni), s.o. 100.10 krooni, juhiload J. S nimele, sõiduauto MB reg.märgiga XXX XXX tehniline pass, auto kindlustuspoliis, volitus auto kasutamiseks, taksomeetri dokumendid, automagnetofoni koodinumber, visiitkaardid, arved ja omastas need, tekitades J. S-le varalise kahju summas 540.10 krooni. Seega pani M.N toime KarS § 201 lg 2 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. MENETLUS KOHTUS JA KOHTU SEISUKOHT M.N tunnistas end kohtus täielikult süüdi talle esitatud süüdistuses. Ülekuulamist süüdistatav ei soovinud ning kohus arvestab otsuse tegemisel tema kohtueelses menetluses 07.12.2005.a. ülekuulamisel antud ütlusi, milles ta tunnistas kuriteo toimepanemist. M.N-i ütluste kohaselt sisenes ta 19.11.2005.a. kauplusse ja nägi pakkimislaua juures, kus asuvad ostukorvid, musta värvi rahakotti. Ta võttis rahakoti ja väljus tänavale. Rahakotis olid mitmesugused dokumendid ja raha 122 krooni ning ühe-eurone metallraha. Raha kulutas ära, aga dokumendid otsustas hüvitise eest tagastada. Pakkus telefoni teel rahakoti omanikule koti tagastamist 1000 krooni eest. Kohtumisel oli kohal ka politsei, kes ta kinni pidas. Kannatanu Jevgeni Semjonovi ütluste kohaselt käis ta 19.11.2005.a. kella 21.15 paiku kaupluses. Autos avastas rahakoti kadumise. Kaupluse töötajad ja turvamees ei osanud tema rahakoti kohta midagi öelda, keegi seda ei näinud. 20.11.2005.a. kella 9.37 paiku helistas üks võõras meesterahvas ja rääkis, et rahakott on leitud ja nõudis dokumentide tagastamise eest 1000 krooni. Võttis ühendust politseiga, kes pidas kohtumispaigal kinni ühe meesterahva, kelle käes oli tema rahakott ja dokumendid, ainult sularaha oli puudu. Seega on kannatanu ütlustega tõendatud rahakoti kaotsiminek kaupluses 19.11.2005.a. kella 21.15 ajal ja süüdistatava ütlustega on tõendatud samal ajal ja samas kohas J. S rahakoti leidmine, oma valdusse võtmine ja rahakoti koos selles oleva sularahaga ning dokumentidega omastamine. Kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 201 lg 2 p. 1 järgi, sest M.N on varem korduvalt varguste eest karistatud ja karistused ei ole kustunud. Kuigi süüdistatava sõnul oli rahakotis raha vähem kannatanu poolt nimetatud summast, on kohus seisukohal, et kannatanu siiski teab, kui palju tal raha kotis oli ja pole alust arvata, et ta teadlikult oleks suurendanud rahasummat. Kuna raha ta tagasi ei saanud, on tema poolt esitatud tsiviilhagi summas 391.10 krooni põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Karistuse mõistmisel leidis kohus, et M.N-i ei ole otstarbekas karistada rahalise karistusega. Kõige kergemaliigilise karistuse mõistmine isikule, keda on eelnevalt korduvalt karistatud just varavastaste kuritegude eest, ei ole põhjendatud. Seega on kohus seisukohal, et 2 karistada tuleb vangistusega. Arvestades omastatu väikest väärtust, karistust raskendavate asjaolude puudumist ja karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, võib karistus jääda sanktsiooni alammäära piiridesse. Kuna kuritegu oli toime pandud katseajal, tuleb selle kuriteo eest mõistetavat karistust suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja karistus kuulub seega reaalselt ärakandmisele. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 3 Kohtunik 3