KOHTUOTSUS 1-07-5194 EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.mail 2007.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-07- 5194
(06922200088)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk Silvi Hindrikson Kriminaalasi N.V süüdistuses KarS § 121 järgi. Prokuröri abi Kaito Puusepp Süüdistatav N.V isikukood: xxx: Tõkend Ei ole kohaldatud. Kaitsja Riine Lumiste RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada N.V KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 60 päevamäära arvestades päevamäära suuruseks miinimumpäevamäära 50 krooni, s.o. summas 3 000 (kolm tuhat) krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista N.V ´le rahaline karistus 2 000 (kaks tuhat) krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi. Kohustada N.V tasuma mõistetud rahaline karistus osade kaupa 5 kuu jooksul, s.o. igakuiselt 400 (nelisada) krooni. Välja mõista N.V ´lt sundraha 200 (kakssada) krooni riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Ühispangas, viitenumber 4100064926 või Rahandusministeeriumi arvele 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100064926 Sundraha, rahalise karistuse tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa N.V 08.08.2006.a. kella 10.00 paiku Harjumaal Vasalemma vallas Rummu alevikus Haapsalu mnt 11 asuvas Murru Vangla eluosakonnas 10-2 lõi mitmel korral puitlatiga kaaskinnipeetavale I. B-le üle kogu keha, milliselt tekitas kannatanule vastavalt Murru Vangla meditsiiniosakonna tõendile pindmised marrastused mõlemal käevarrel, paremal küünarnukil 4 cm pikkusega haava ning vasakul küünarnukil 3 cm pikkusega haava, vasaku silma piirkonnas nahaaluse hematoomi, vasaku käevarre piirkonnas 3 cm pikkusega haava. Seega pani N.V toime KarS § 121 kvalifitseeritava kuriteo , s. o. on teise inimese tervise kahjustamine, löömine, peksmine ja valu tekitamine. N.V süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – avaldus, et N.V 08.08..2006.a. peksis kaikaga I. B ( t.lk.6-7 ); I. B kannatanuna ülekuulamise protokoll, et tema pühkis vanglas 08.08.2006.a. 10-2 bloki hoovis ning keeras ta omavalmistatud tugitoolidelt poldid välja. Hiljem toas pikali olles tuli tema juurde N.V ning hakkas teda puitlatiga peksma. Talle tekitati pea-, käte ja jalatrauma. Õhtul leppisid nad omavahel ära, rohkem pretensioone teineteise vastu ei ole ( t. lk. 8-11 ); Meditsiiniline tõend, et I. B-l olid 08.08.2006.a. pindmised marrastused mõlemal käevarrel, paremal küünarnukil haav pikkusega 4 sentimeetrit ning vasakul küünarnukil haav pikkusega 3 sentimeetrit. Nahaalune hematoom vasaku silma piirkonnas, käevarre piirkonnas haava pikkus 3 sentimeetrit, nahaalune hematoom kukla piirkonnas ( t. lk. 12-14 ); N.V avaldus, et 08.08.2006 Murru Vanglas eluosakonnas nr. 10-2 kolmandas toas ehitas ta endale 2 puidust tooli mis asus õues. Hiljem sai ta teada, et tooli lõhkus ära salga koristaja. Seejärel läks ta koristaja juurde ning tüli käigus lõi ta isikut mõnel korral käega ja jalaga ( t. lk. 15 ); P. K tunnistajana ülekuulamise protokoll, et I. B ja N.V elavad eluosakonnas 10-2, mis on tema alluvuses. Intsidendist rääkis talle B., kes ütles, et N.V tuli talle kallale. Nägi vigastusi B. näos. N.V sõnade kohaselt oli ta valmistanud endale tooli, mille B. ära lõhkus. Seepeale N.V ärritus ning läks B-i raputama. Kuna B. oli koristaja, siis jäi talle see tool ette ning ta lammutas selle osadeks. N.V kahetses väga, et nii oli tegutsenud. Isikud leppisid omavahel ära. N.V on iseloomult rahulik ning temaga ei ole olnud mingeid probleeme. Rohkem B-i ja N.V vahel probleeme ei ole olnud ( t. lk. 16-17 ); Kahtlustatava N.V ütlused, kus ta tunnistab oma süüd ja kahetseb. 2006 aasta augustis ehitas ta endale tooli. Tool asus eluosakonna 10-2 jalutushoovil. Ta nägi ühel päeval, et tema ehitatud tool on pilbasteks lammutatud. Seejärel sai ta teada, et tooli lõhkus I., võttis maast puukaika ning läks I tuppa. Kuna I. oma tegu ei tunnistanud, siis virutas ta puukaikaga vastu I pead. Juhtunust rääkis ta salgaülemale, isikud leppisid omavahel ära ning mõlemad tunnistasid oma viga. Läbisaamine oli enne ja pärast intsidenti hea. See oli tema esimene režiimirikkumine( t. lk. 18-21 ) ning toimiku teiste materjalidega Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav N.V enda ülekuulamist ei taotlenud. Ka ei soovinud sõna saada kannatanu. Süüdistatav N.V on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. N.V on varem kriminaalkorras karistatud, milline on kohtule iseloomustavaks materjaliks, töötab. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda iseloomustatakse positiivselt. N.V karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada N.V edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et N.V ´t on võimalik ja otstarbekas karistada rahalise karistusega. N.V kahetsus ja töökoha olemasolu annab kohtule aluse ning on piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Kohus leiab, et temale mõistetud rahaline karistus tuleb mõista rahalise karistuse päevamäära alammäära lähedalt. Menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Kohtunik 3