järgi lühimenetluses Prokurör Marika Kreutzberg Süüdistatav N.V Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: OÜ, elukoht: XXX XXX Harjumaal Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 14.08.2006 kuni 15.08.2006, alates 15.08.2006 elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Kadi Mägi RESOLUTSIOON N.V süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada N.V-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.08.2006 kuni 15.08.2006, so 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
lg 1 ja 3 alusel jätta N.V-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva N.V suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et N.V temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu.
p 1 alusel arvestada N.V-le määratud 3 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 17.09.2007. 1 N.V-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „N.V, 1-07-7764, sundraha“. N.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2929 (kaks tuhat üheksasada kakskümmend üheksa) krooni ja 35 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XX, märkides selgitusena: „N.V, 1-07-7764, kaitsjatasu“. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. N.V suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: N.V süüdistatakse selles, et tema 14.08.2006 kella 19.00 paiku Kallavere teel Muuga Aedlinnas Harjumaal, olles veendunud, et R-AN on lõhkunud tema postkasti, lõi alaealist R-AN rusikaga näkku, raputas teda ning võttis R-AN ära AN kuulunud jalgratta maksumusega 4200 krooni, lubades selle tagastada kui R-AN maksab talle 500 krooni lõhutud postkasti eest. Seega N.V, teostades oma tõelist või oletatavat õigust ebaseaduslikus korras ja kasutades vägivalda, pani toime omavoli, so
Kohtuistungil süüdistatav N.V seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kannatanu oli prokuröri esitatud karistusettepanekuga nõus ning midagi lisada ei soovinud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 14.08.2006 koostatud Ida-Harju Politseiosakonna konstaabli Indrek Adamsoni ettekandest nähtuvalt sai ta väljakutse Muugale, kus oli väidetavalt kedagi pekstud. Kohapeal selgus, et 11-aastast poissi oli löödud näkku ja temalt oli ära võetud jalgratas. Lapsed osutasid majale, kuhu mees oli läinud ja lapsed tundsid ära väidetavalt löönud ja jalgratta võtnud mehe. Mees toimetati osakonda, ratas tagastati lastele. Kinnipeetuks osutus N.V. (t/l 4) 2 Tunnistaja IA ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 14.08.2006 patrullis koos SS. Said õhtul korrapidajalt väljakutse selle kohta, et Muugal kedagi peksti. Kannatanu ootas Uus-Muuga puiestee alguses. Kohapeal ootas umbes 10-aastane poiss koos vanaisaga. Poisi sõnade kohaselt tuli mingi mees tema juurde, andis talle peksa ja võttis jalgratta ära. Poisil mingit kehavigastust ei näinud. Kohale tuli palju lapsi ja keegi näitas kus meesterahvas elab. Kui jõudsid maja juurde, tuli vastu meesterahvas, kes oli kerges alkoholijoobes. Kannatanu näitas meesterahvale ja meesterahvas seda ei eitanud. Ütles, et poiss lõhkus tema postkasti ja ta võttis jalgratta pandiks, et poiss hüvitaks lõhkumisega tekitatud kahju. (t/l 6-7) Tunnistaja SS ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 14.08.2006 patrullis koos IA. Said õhtul korrapidajalt väljakutse selle kohta, et Muugal kedagi peksti. Kannatanu ootas Uus-Muuga puiestee alguses. Kohapeal ootas umbes 10-aastane poiss koos vanaisaga. Poisi sõnade kohaselt tuli mingi mees tema juurde, andis talle peksa ja võttis jalgratta ära. Poisil mingit kehavigastust ei näinud. Kohale tuli palju lapsi ja keegi näitas kus meesterahvas elab. Kui jõudsid maja juurde, tuli vastu meesterahvas, kes oli kerges alkoholijoobes. Kannatanu näitas meesterahvale ja meesterahvas seda ei eitanud. Ütles, et poiss lõhkus tema postkasti ja ta võttis jalgratta pandiks, et poiss hüvitaks lõhkumisega tekitatud kahju. (t/l 8-9) Kannatanu AN ülekuulamisprotokollist nähtuvalt nägi kannatanu 14.08.2006 kella 19 paiku tulemas lapselast R-AN, kes nuttis ja seletas, et teda löödi näkku ja võeti ära jalgratas. Lapsel oli sinikas silma all. Mees olevat öelnud, et ratta saab tagasi siis kui maksab 500 krooni. Helistas politseisse ja läks Muuga aedlinnameest otsima. Lapsed näitasid maja kuhu mees oli rattaga sisenenud. Mõne aja pärast tuli välja meesterahvas, kelles lapselaps tundis ära isiku, kes temalt jalgratta võttis. Politsei rääkis meesterahvaga ja meesterahvas tõi välja jalgratta. Jalgratas maksis ostmisel 4200 krooni. (t/l 10) 14.08.2006 koostatud vigastuste dokumenteerimise kaardist nähtuvalt tuvastati R-ANl näol paremal pool nahaalune verevalum 4 x 4 cm. (t/l 14) 14.08.2006 koostatud patsiendikaardist nähtuvalt tuvastati R-ANl parema näopoole põrutus. (t/l 15) Kannatanu R-AN ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ei ole ta mingeid postkaste lõhkunud, meest nägi esmakordselt. Läks 14.08.2006 koos AA Muuga aedlinna jalgratastel. Autobussipeatuse juures kohtasid sõpru. Vestlesid omavahel ja samal ajal hakkas nende poole sõitma rattal meesterahvas. Olid jutuajamise lõpetanud ja läksid lahku erinevatesse suundadesse. Sõitis koos A kodu poole ja mees sõitis neile järele. Mees jõudis A järele ja võttis kraest kinni ning A kukkus. Seda nähes kiirendas mehe eest, kuid jõudis majade vahele ja edasi sõita ei olnud kuhugi. Peatus ning mees sõitis tema juurde ja lõi rattalt maha tulemata teda rusikaga näkku. Kukkus maha ning mees võttis tal kraest kinni ja ütles, et maksku 500 krooni või muidu ratast tagasi ei saa. Mees võttis tema ratta õlale ja oma ratast kinni hoides lahkus. Läks kju ja rääkis juhtunust vanaisale. Vanaisa helistas politseisse ja siis läksid meest otsima. Teised lapsed ütlesid, kus see maja asub. Mees tuli välja ja politseinikud rääkisid temaga. Mees andis jalgratta tagasi, kuid jalgrattal olid katki käigukang, pidurid ja ratas kõverdunud. Läks traumapunkti ja sai tõendi selle kohta, et tal oli sinikas silma all. (t/l 16-21) Tunnistaja AN ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ei ole mees, kes jalgratta ära võttis, temaga ühendust võtnud. Selle juhtumi tagajärjel rikuti jalgratas ära. Ostes oli ratta maksumus 4200 krooni. Ratast remontinud ei ole, sest see on liiga kallis. (t/l 22-25) Tunnistaja AA ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 14.08.2006 koos tuttavatega Muuga suvilarajoonis. Nende poole hakkas sõitma meesterahvas jalgrattal ja millegipärast hakkasid poisid teda kartma ning hakkasid laiali sõitma. R-AN sõitis esimesena minema, tema sõitis järele. Mees sai ta kätte ja küsis kus teine on. Sai aru, et mees otsib R-AN. Mees jättis ta rahule ja sõitis edasi. Siis nägi käänaku tagant sõitmas RAN ja tema järel meest. R-A jäi seisma ja mees lõi teda rattalt maha tulemata näkku. RAN kukkus maha. Pärast tuli tema juurde koju R-AN vanaisa ja läksid koos meest otsima, kutsuti välja politsei. Mingid tüdrukud ütlesid, et nägid meesterahvast kahe jalgrattaga 3 ning näitasid maja. Mees tuli välja ja eitas ratta võtmist, seejärel aga ütles, et tagastab ratta kui talle makstakse 500 krooni postkasti eest. Ratas anti R-AN vanaisale. Kes postkasti lõhkus, seda ta ei tea. (t/l 26-30) Tunnistaja RM ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja päev enne jalgratta äravõtmist koos R-AN ja I Muuga aedlinnas. Teised olid jalgratastel, tema ilma. Peatusid ühe aiamaja juures ja R-A ning I lõhkusid ära postkasti. Majast tuli välja omanik ja nägi neid ning karjus, et püüab kinni. Mees istus autosse ja hakkas neid taga ajama. Teised poisid sõitsid jalgratastega eest ära, teda aga peeti kinni. Mees viis ta oma maja juurde ja küsis naabri käest midagi eesti keeles. Siis lasti ta lahti. Järgmisel päeval oli jälle koos RAN ja A ning tüdrukutega, samuti oma venna T . Sel ajal hakkas nendepoole jalgrattal sõitma mees, kelle postkast ära lõhuti. R –A hakkas tema eest ära sõitma, A sõitis järele. Mis edasisai, ei tea, kuid paari tunnipärast tuli koos A tema juurde R –A ja tal oli sinikas. Ütles, et läheb politseisse avaldust kirjutama ja kutsus kaasa. (t/l 31-35) Tunnistaja TM ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 2006 aasta augustis oli tunnistaja koos vennaga RM Muuga aedlinnas, kus said kokku tuttavate tüdrukutega. Sinna tulid ka kaks poissi jalgratastel. Poisse tunneb tema vend. Äkki poisid sõitsid jalgratastel kiiresti minema. Kuna rääkis tüdrukutega juttu, siis ei märganud, kas keegi neile järele sõitis. Ei tea midagi ei jalgratta äravõtmisest ega postkasti lõhkumisest. (t/l 36-37) Tunnistaja MS ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 2006 augustis A ja I rääkisid talle, et nad lõhkusid mingi mehe postkasti. Nendega koos jalutab tihti ka R . Kui jalutas I ja A , siis nad näitasid seda postkasti, mille nad lõhkusid. Mõni päev hiljem jalutas koos R , T , R , A ja A . A ja A olid jalgratastega. Äkki sõitsid A ja A jalgratastel minema ja A ütles, et nägi meesterahvast, kelle postkasti lõhkus. Nägi neile järele sõitmas meesterahvast. Mõne aja pärast nägi sama meesterahvast jalgsi ning käes oli A jalgratas ja teine jalgratas ja suundus selle lõhutud postkasti poole. Mõne minuti pärast tuli A , kelle näol oli punane löögijälg. A seletas, et mees lõi teda näkku ja võttis ära jalgratta. Pärast tuli A vanaisa ja küsis meesterahva kohta. Tunnistaja näitas maja asukohta. (t/l 39-41) Tunnistaja TS ülekuulamisprotokollist nähtuvalt elab tunnistaja aadressil XXX, kõrval elab AP. 2006 augustis kuulis mingit kolinat A.P värava juurest. Vaatas sinna ja nägi kolme poissi, kellest üks lõhkus postkasti. Nägi käeliigutust ja löögi heli. Hüüdis neile, et kui ei lõpeta, siis püüab kinni. Poiss ehmatas, võttis jalgratta ja sõitis koos teiste poistega minema. Nägi poisi riietust. Sel ajal tuli majast välja AP, kes hakkas poisse autoga taga ajama ja püüdis ühe kinni ning tõi näidata. Ütles A.P , et see ei ole see poiss. A.P lasi poisi vabaks. (t/l 42-43) Kahtlustatava N.V ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 14.08.2006 oli kahtlustatav kella 17 ajal oma suvilas aadressil XXX ja läks poodi. Tagasi tulles märkas bussipeatuses poisikeste kampa, kellest kolm olid jalgrattaga. Teda nähes hakkasid poisikesed põgenema, sest tundsid temas ära mehe, kelle postkasti nad olid lõhkunud. Sõitis rattaga kahele järgi. Üks poistest kukkus ja ütles vene keeles, et ta enam ei tee ja toob uue postkasti või maksab kinni. Tunnistab, et käitus lubamatult kui võttis poisikesel rinnust kinni ja raputas võttes kaasa ratta, öeldes, et saab tagasi siis kui maksab 500 krooni lõhutud postkasti eest. Nädalavahetusel püüdis kätte sada neid, kuid ei õnnestunud. Siis oli nendega pärit üks poiss, kelle sõnul oli tegemist I ja S . Läks koju ja hakkas õlut jooma kui tuli politsei. (t/l 48-50) Kahtlustatava N.V ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav, et võttis poisilt jalgratta ja lubas tagastada siis, kui toob 500 krooni või uue postkasti. Raputas teda, kuid näkku ei löönud. 2006 augusti alguses kuulis õuest naabri karjumist ja tuli majast välja ning nägi kolme poisikest jooksmas ära tema postkasti juurest. Postkast oli lõhutud. Tegi järelduse, et põgenenud poisikesed lõhkusid postkasti. Kaks oli jalgratastel, üks ilma. Jalgrattata poiss jäi seisma, teised põgenesid. Jäi meelde ühe poisi jalgratas. Seisma jäänud poiss ütles, et kasti lõhkus S ja teda aitas I . Viis poisi naabri juurde, kuid naaber ütles, et see poiss ei lõhkunud. 14.08.2006 kella 19 paiku sõitis rattaga poest kodu poole ja nägi bussipeatuses noortekampa. Kaks poissi kambast nägid teda ja sõitsid kiiresti jalgratastel minema. Järeldas, et need ongi ostkasti lõhkunud poisid. Sõitis järele, et kokku leppida kompenseerimise osas. Tundis ära vaid jalgratta, poisikesi ta ei 4 olnud nägupidi näinud. Poiss sõitis kiiremini, kuid kukkus ja ta jõudis järele. Poissi ta löönud ei ole. Ütles poisile, et maksku 500 krooni või toogu uus postkast. Poiss ütles, et enam ei tee ja lubas raha maksta. Ütles poisikesele, et kui toob raha või uue postkasti, saab ratta tagasi. Politseisse ei pöördunud, sest arvas, et politsei postkasti pärast välja ei tule. Tunni aja pärast tulid politseinikud ja ta andis jalgratta välja. Tahtis jalgratast vaid tagatiseks lõhutud postkasti kompenseerimisele. Kas ratas oli sõidukorras või mitte, seda ei tea. (t/l 53-56) R-ANja N.V vastastamisprotokollist nähtuvalt jäi R-AN selle juurde, et N.V lõi teda rusikaga näkku ning N.V jäi endiselt oma ütluste juurde, mille kohaselt ta R-AN näkku löönud ei ole. (t/l 57-60) AA ja N.V vastastamisprotokollist nähtuvalt seletas AA, et kui N.V oli ta kinni pidanud ja tal ratas oli maha kukkunud, küsis N.V temalt kus teine on. Kui oli vastanud, et ei tea, siis sõitis N.V edasi ning seejärel ta nägi kuidas N.V oli R.A.N järele jõudnud ja A.Pnter lõi R.-A.N näkku, mille tagajärjel R.-A.N kukkus. Pärast seda sõitis A.A minema. Hiljem ütles R.-A.N talle, et mees oli ära võtnud tema jalgratta. N.V jäi oma ütluste juurde ning seletas, et A.A kinnipidamist ja temalt küsimist ei olnud, teist poissi ta aga ei löönud. (t/l 61-63) OÜ iseloomustusest nähtuvalt iseloomustatakse N.V igati abivalmi, ausa, kohusetundliku ja teiste inimestega arvestava inimesena. (t/l 70) Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et N.V päevasissetulekuks 2005 aastal pärast mahaarvamiste tegemist oli 13 krooni ja 92 senti. (t/l 71) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd osaliselt tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud N.V osaliselt süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu RAN ütlusi ning tunnistajate AN, AA, RM, TM, MS, TS, IA, SS ütlusi, kriminaaltoimikus asuvaid vigastuste dokumenteerimise kaarti, patsiendikaarti ja ettekannet, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
ettenähtud kuriteona, so oma tõelise või oletatava õiguse teostamisena ebaseaduslikus korras ja kasutades vägivalda, so omavolina. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt nägi tunnistaja T. S süüdistatava krundi piirde küljes oleva postkasti lõhkumist ja reageeris sellele karjumisega, mida kuulis süüdistatav ja süüdistatav nägi kolme põgenevat poisikest ning asus neid jälitama. Hiljem püüdis uuesti postkasti lõhkujat kätte saada ning oli enam-vähem kindel selles, et pidas süüdlase kinni. Tagamaks aga lõhkumisest tekitatud kahju hüvitamist, võttis oletatavalt süüdlaselt ära jalgratta pandiks, esitades oletatavale süüdlasele ka varalisi nõudmisi kas rahalise kompensatsioonina või postkasti asendamisena. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav lähtus põhimõttest, et püüab kinni varalise kahju tekitaja ja võttes süüdlaselt ära vara, sunnib süüdlast temale tekitatud kahju korvama. Seejuures on nii kannatanu kui ka tunnistaja AA seletanud, et süüdistatav lõi kannatanut rusikaga näkku, millest tekkis tervisekahjustus, millise olemasolu on omakorda aga Kallavere Haiglas tõendamist leidnud. Kohus leiab, et usaldusväärsemaks tuleb lugeda kannatanu ja tunnistaja AA ütlusi tervisekahjustuse tekitamise kohta, kuivõrd kaudselt kinnitavad sellise vigastuse olemasolu ka tunnistaja M.S , kes seda vigastust hiljem nägi. Süüdlase poolt vägivalla kasutamist eitavaid ütlusi peab aga kohus süüdlase kaitseversiooniks eesmärgiga vähendada oma süüd. Süüdistatav on tunnistanud kannatanu raputamist, kuid eitanud löömist. Samas on ka lapseealise raputamine hinnatav vägivallateona, so kehalise väärkohtlemisena. Kuivõrd süüdistatav hõivas kannatanult tema vara, kasutades seejuures ka vägivalda, murdmaks tegelikkuses juba niigi murtud vastupanu, leiab kohus, et tegemist olnuks võõra vallasasja äravõtmisega, mis on toime pandud avalikult ja vägivalda kasutades, kuid kuna süüdistataval puudus võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise tahtlus, ei ole tegemist varavastase kuriteoga. Samas taoline süüdistatavale tekitatud varalise kahju kompenseerimisele sundimine 5 ei ole õiguspärane, kuivõrd tsiviliseeritud ühiskonnas tulnuks süüteo toimepanemise järgselt välja kutsuda õiguskaitseasutuse esindajad, vormistada süüteoteade ja alustada menetlust, tuvastamaks süüdlase isik, süüdlase süü aste ja tekitatud varalise kahju suurus, millele järgnenuks vastavalt menetlusnormidele kahju hüvitamine. Käesoleval juhul eiras süüdistatav kõiki neid tsiviliseeritud ühiskonnas omaks võetud põhimõtteid ja asus ise tegutsema, tagamaks temale tekitatud varalise kahju hüvitamise, teadmata seejuures kas ta peab kinni tegeliku süüdlase, sest ta tundis ära ainult jalgratta, nägemata seejuures tegelikku kahju tekitajat. Taolisi asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et tegemist ei olnud enam oma vara kaitsmisega ründe vastu, vaid juba rikutud vara eest kompensatsiooni saamise sooviga oletatavalt kahju tekitajalt, milline tegevus oli toime pandud kõiki seaduslikke võimalusi eirates, mille käigus kasutati ka vägivalda lapseealise suhtes. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et süüdistatava käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel on süüdistatava sissetulek alla vabariigi keskmise, mistõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada alternatiivset karistust, so rahalist karistust. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toime selleks, et tagada temale tekitatud varalise kahju hüvitamine. Seejuures nõudis ta vägivalda kasutades ja võõrast vallasasja hõivates varalise kahju hüvitamist lapseealiselt, kellel puudub iseseisev sissetulek, millest pidanuks süüdistatav ka aru saama. Karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava kahetsusest, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna. Seejuures ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista karistuse alla sanktsioonis ettenähtud keskmise määra. Arvestades aga kriminaaltoimikus leiduvaid tõendeid, inkrimineeritud teo asjaolusid ja tehiolusid ning olustikku, siis leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole suur ja temale võib mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Samas, arvestades seda, et süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ja süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta täitmisele pööramata, jättes selle täies ulatuses kohaldamata. Kriminaaltoimikust ei nähtu ka seda, et süüdistatava puhul oleks tegemist süstemaatilise õiguskorra rikkujaga ja süüdistataval on nii alaline elukoht kui ka töökoht, kust teda iseloomustatakse positiivselt. Eelmärgitud asjaoludel leiab kohus, et süüdistatav ei vaja kriminaalhooldaja järelevalvet, kuivõrd ta on senini saanud oma eluga hakkama suhteliselt õiguskuuleka isikuna. Seetõttu peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes
Märt Toming kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.