1-07-8513\2

(07231400108)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi S.I süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav Kaitsja S.I Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: OÜ, elukoht: XXX Harju Maakonnas Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: Harju Maakohtu 20.11.2003 otsusega KarS § 424 järgi vangistus 4 kuud tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks Advokaat Kristina Suvalova RESOLUTSIOON

1. S.I süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 210 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 229 krooni, so 48 090 (nelikümmend kaheksa tuhat üheksakümmend) krooni.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks rahalise karistuse 140 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 229 krooni, so 32 060 (kolmkümmend kaks tuhat kuuskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „S.I, 1-07-8513, rahaline karistus“.
3. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 10 kuu jooksul 3206 (kolm tuhat kakssada kuus) krooni kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 15ndast kuupäevast.
4. Kohaldada S.I suhtes KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristust, võttes S.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 (kuus) kuuks. Lisakaristuse tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud kuuekuulise tähtaja möödumisel.
5. S.I-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 8 kuu jooksul kohtuotsuse
9. jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „S.I, 1-07-8513, sundraha“. S.I-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni ja 10 senti, mis tuleb 8 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX märkides selgitusena „S.I, 1-07-8513, kaitsjatasu“. Kohtuotsuse ärakiri edastada kohtuotsuse jõustumisel teadmiseks Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
10. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. S.I suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: S.I süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 20.11.2003 otsusega karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, uuesti 08.01.2007 kell 12.35 juhtis XXX ja XXX tänava ristmikul Tallinnas mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Seega S.I pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav S.I seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:  Koopia Harju Maakohtu 20.11.2003 otsusest S.I karistamises KarS § 424 järgi vangistusega 4 kuud tingimisi 18 kuulise katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. (t/l 3)  08.01.2007 koostatud väärteoprotokoll, millest nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 789678 selles, et 08.01.2007 kell 12.35 peatati XXX ja XXX tänava ristmikul mootorsõiduk XXX registreerimismärgiga XXX, millist sõidukit juhtis S.I, kes oli alkoholijoobes, millega rikkus LE § 76 p 1 nõudeid. (t/l 4)  08.01.2007 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga nähtub, et S.I tuvastati 08.01.2007 kell 13.30 alkoholijoove 0,40 mg/l väljahingatavas õhus. S.I nõustus joobe tuvastamise tulemusega ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist või alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 5)     Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et S.I keskmiseks päevasissetulekuks 2006 aastal oli 229 krooni. (t/l 13) 08.02.2007 koostatud kahtlustatava S.I ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sai kahtlustatav 07.01.2007 sõbraga kokku, jõi õlut umbes 2,5 liitrit.. Alkoholi tarvitamise lõpetas 08.01.2007 kella 06 paiku. Maganud ei olnud, sõi seljankat ning kella 12.15 paiku otsustas koju minna. Oli vaja sõita kesklinnast Sauele. XXX ja XXX ristmikul juhtus avarii. Kohale tulnud politsei tuvastas joobe, millise tuvastamisega nõustus, kuigi joove oli üllatuseks. Ülalpidamisel on kaks last, on nõus rahalise karistusega, mille tasumine määrataks ositi. (t/l 14-15) Tööleping nr 3, millest nähtuvalt töötab S.I OÜs ehitustöölisena. OÜst esitatud iseloomustusest nähtuvalt töötab S.I äriühingus alates 10.10.2006 ja on suurema osa ajast lähetatud Soove Vabariiki. S.I iseloomustatakse tubli ja perspektiivika töötajana. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud S.I süüd tunnistavaid ütlusi, koopiat Harju Maakohtu otsusest, protokolli joobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga ja süüdistatava sissetulekuid ja rahaliste kohustuste täitmist puudutavaid andmeid, asub seisukohale, et süüdistatava S.I süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on S.I varem karistatud Harju Maakohtu 20.11.2003 kohtuotsusega vangistusega 4 kuud tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Määratud katseaeg lõppes 19.05.
11. Vastavalt Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 5 sätetele kustub karistus kui on möödunud 3 aastat tähtajalisest vangistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest. Seega ei olnud S.I karistus uue samalaadse teo toimepanemise ajaks kustunud ning S.I oli 08.01.2007 mootorsõidukit alkoholijoobes juhtides isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 ettenähtud kuriteona, so mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusliigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavat on varem karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest vangistusega, milline jäeti tingimisi kohaldamata. Katseaja kestel ta uusi õiguserikkumisi toime ei pannud. Käesoleval ajal töötab süüdistataval põhilise aja väljaspool Eesti Vabariiki ning kohus leiab, te isiku vabadust piirava karistuse kohaldamine ei ole otstarbekas ning süüdistatava suhtes võib kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust. Kuivõrd karistusregistri andmetest ei saa teha järeldusi selle kohta, et süüdistatav oleks süstemaatiline õigusrikkuja ja toimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistataval ülalpidamisel ka kaks last, leiab kohus, et süüdistatavale võib määrata karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena, kuid avaldatud kahetsust arvestades võib karistuse määrata ka alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Inkrimineeritava teo eest võib kohus kohaldada lisakaristust mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Kuigi kriminaalasja materjalidest nähtuvalt võib süüdistataval mootorsõiduki juhtimise õigust oma igapäeva toimetustes ja töös vaja minna, leiab kohus, et kehtivat kohtupraktikat ja riigikohtu seisukohti arvestades ei saa kohus lisakaristust jätta kohaldamata, kuivõrd tegemist on kavatsetusega toime pandud kuriteoga, mille tulemusena seatakse ohtu kõrvaliste isikute elu ja tervis, samuti vara. Seetõttu peab kohus vajalikuks ohtliku liikleja liiklusest kõrvaldamist, andmaks isikule võimaluse analüüsida neid võimalikke tagajärgi, mis võinuks saabuda. Kuivõrd süüdistatava väidete kohaselt on ta töökohustused seotud ka mootorsõiduki juhtimise vajadusega, siis peaks süüdistatav liikluses olema eriti hoolikas ja igal juhul vältima mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes. Ometigi on teda juba kolmel korral sellise teo toimepanemiselt tabatud ja ka varasem juhtimisõiguse äravõtmine ei ole suutnud süüdistatavat mõjutada. Seetõttu on lisakaristuse kohaldamata jätmine välistatud. Seejuures peab kohus võimalikuks määrata lisakaristuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuivõrd süüdistatav on oma tegu kahetsenud. Märt Toming kohtunik