1-07-12106\1

Kriminaalasi 1-07-12106 KOHTUMÄÄRUS 09.10.2007.a.Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Julia Vernikova, kontrollinud kriminaalasja materjalid kokkuleppemenetluses D.U ja T.O süüdistuses süüdistuses KarS § 257 järgi, tuvastas: T.O ja D.U süüdistatakse selles, et nemad 25.08.2007.a. kell 22.30 Tallinnas XXX juures asuvas pargis ühise õllejoomise käigus jõudsid seisukohale, et MM kohtleb oma kutsikat vääralt. Eeldades, et nad on ühiskonnaliikmetena õigustatud astuma vahele looma kaitseks väidetava rikkumise tõkestamiseks ning kutsika „headesse kätesse“ äraandmiseks, võttis D.U maast kutsika, andis JK üle ja koos K hakkas pargist ära minema. Samal ajal ja samal eesmärgil haaras T.O MM käega kaela ümbert haardesse, tekitades füüsilist valu. Kuna kannatanu üritas lahti rabeleda, lõi T.O teda lahtise käega vastu nägu. Kui kannatanu jooksis JK ja D.U-le järele, pani D.U talle jala ette, millest kannatanu kukkus. T.O aga surus oma käega teda vastu maad, takistades kutsika tagastamist, mille MM omandas 100 krooni eest. Vastavalt kokkuleppe sisule oma tegevusega nii T.O kui ka D.U panid toime oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikus korras, kui see oli seotud vägivallaga, s.o. omavoli, milline on kvalifitseeritav KarS § 257 järgi. Tutvunud kriminaalasja materjalidega, jõuab kohus seisukohale, et kokkuleppes sisalduv süüteo kirjeldus ei vasta kriminaalasjas kogutud ja olevatele tõenditele. Nimelt, kinnitas kannatanu MM 26.08.2007.a. ja 30.08.2007.a. toimunud ülekuulamistel, et tal kaasas olnud kutsikas meeldis JK ja D.U tahtis kutsika ära osta, mille eest pakkus kannatanule 150 krooni ja millega kannatanu nõus ei olnud. T.O võttis kannatanul käega kaelast kinni, samal ajal kui D.U ja JKkoos kutsikaga hakkasid pargist eemalduma. Kannatanu hakkas karjuma, seejärel T.O hakkas teda käega vastu nägu lööma. Kannatanul õnnestus lahti rabeleda ja ta jooksis K ja D.U-le järele, T.O aga togis oma jalaga vastu kannatanu jalga, lüües teda jalust maha. Kahtlustatavana ülekuulatud T.O kinnitas sisuliselt kannatanu ütlusi, seletades, et K mängis kutsikaga ja see hakkas talle meeldima, siis tegi D.U M ettepaneku kutsikas ära osta, M keeldus. Kui D.U ja J.K hakkasid koju minema, võttis J.K kutsika sülle ja nad hakkasid ära minema. MM läks nendega kaasa ja palus, et nad jätaksid kutsika sinna, millele D.U ja J.K ei reageerinud. Siis, et ei segaks J.K ja D.U, võttis T.O kannatanul tagant õlgadest ja hoidis kõvasti kinni, M.M õnnestus lahti rabeleda, kuid ta ei jäänud jalule ja kukkus külili maha. 1 Sama kinnitas kahtlustatavana ülekuulatud D.U, täiendades oma ütlustes ka sellist üksikasju, et pakkus M.M kutsika müümise eest 100 krooni – kogu raha, mis tal oli kaasas, kuid MM ei nõustunud kutsikat müüma. Pärast seda, kui M.M õnnestus T.O käest lahti pääseda ja ta jooksis D.U-le ja J.K järele, pani D.U M.M jala ette ja viimane kukkus, D.U hakkas teda õlgadest kinni hoidma, et MM ei saaks tõusta ja käskis J.K lahkuda koos koeraga. Ka järeldub D.U ütlustest, et ta viis kutsika T.O elukaaslasele, et too annaks selle tagasi kannatanule järgmisel päeval. Samas aga tunnistaja J S , kes on T.O elukaaslane, kinnitas ülekuulamisel, et D.U tõi kutsika tagasi alles pärast T.O politseiametnike poolt kinnipidamist. Seega ei kannatanu ja süüdistatavate ütlustest ega teistest kriminaalasjas olevatest tõenditest ei nähtu kokkuleppes toodud faktilisi asjaolusid, millised said süüdistuse esitamise alusteks, mistõttu kohus ei nõustu süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteo kvalifikatsiooniga ning leiab, et kriminaalasi tuleb saata prokuratuuri võimalusega koostada uus kokkulepe. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 2451 lg.1 p.3, kohus Määras: Tagastada kriminaalasi kokkuleppemenetluses D.U ja T.O süüdistuses KarS § 257 järgi prokuratuuri. Kohtumäärus ei kuulu edasikaebamisele vastavalt KrMS § 385 p.-le 12. Kohtunik 2