lg 2 p 4,6 ja § 263 p 1,4 järgi ning J.B süüdistus
p 1,4 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör TRIIN BERGMANN Süüdistatav O.E IK XXX, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel – vene keel, ei tööta, elukoht XXX, Tallinn, varem kohtu poolt karistatud: -02.10.2000 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3 - § 15 lg 2 järgi 3-kuulise vabadusekaotusega tingimisi 1-aastase katseajaga, -20.11.2001 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,2,3 järgi rahatrahviga 1590 krooni, -27.11.2002 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 113 järgi rahatrahviga 5000 krooni, -01.04.2004 Tallinna Linnakohtu poolt
Eelvangistus alates 26.maist
lg 2 p 4,6 järgi ja karistada 8(kaheksa)kuulise vangistusega, süüdi tunnistada
2.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, liitkaristuseks 8(kaheksa) kuud vangistust. 3.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 01.05.2004 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa so 6(kuue) kuu võrra, liitkaristuseks 1(üks) aasta ja 2(kaks) kuud vangistust. 4.
lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda 26.mai
p 1,4 järgi ja karistada rahalise karistusega 100(ühesaja) päevamäära ulatuses so 5000(viis tuhat) krooni.
p 1, 4 järgi ettenähtud kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Samuti tema, varem varguse toimepannud isikuna, ajavahemikul 06.03.2005.a kella 21.00 kuni 07.03.2005.a kella 09.00, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, varastas Tallinnas XXX maja juurde pargitud OÜ-le kuuluva ja RSkasutuses olnud sõiduauto XXX, reg nr XXX, maksumusega 330 000 krooni. Samuti tema, 21.05.2005.a ajavahemikul kella 19.40 kuni kella 21.40, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, varastas Tallinnas XXX maja juurde pargitud IIile kuuluva sõiduauto XXX, reg nr XXX, maksumusega 50 000 krooni. Seega O.E pani toime
lg 2 p 4, 6 järgi ettenähtud kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, toime pandud varem varguse toimepannud isiku poolt ja suures ulatuses. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: OÜ esitab tsiviilhagi summas 32 250 krooni, II esitab tsiviilhagi summas 5774 krooni. J.B süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes grupis koos O.E, 04.07.2004.a kella 04.00 ajal viibides Tallinnas aadressil XXXasuvas baaris XXX, rikkus baaris viibinud isikute rahu ja avalikku korda, nimelt pöördus ebaviisakalt baaris viibinud JU poole, haarates teda istmiku piirkonnast ning tekkinud sõnavahetuse käigus J.B viskas JU klaasis olnud alkoholi näkku ja lõi teda käega vastu lõuga, mille peale AN omakorda lõi J.B ning tekkis kaklust, milles osales ka O.E ning kakluse lõppedes viibides baari trepil, O.E lõi käes olnud õlleklaasiga ootamatult AN näkku, tekitades kannatanule näkku lõikehaavad, mis vastavalt eksperdi arvamusele isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 874 (05.07.2004.a) on mitteeluohtlikud tervisekahjustused, mille paranemine kestab alla 4 nädala. Seega J.B pani toime
§-s 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Menetlusosaliste seisukohad: Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav O.E ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju liigi ja suuruse osas ning jõudsid kokkuleppele ringkonnaprokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Ringkonnaprokurör nõuab kohtus:
lg 2 p 4, 6 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 8 kuud vangistust.
p 1, 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust.
sätete alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga mõista liitkaristuseks 8 kuud vangistust.
lg 2 ja § 64 sätete alusel suurendades mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 01.04.2004.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 6 kuud vangistust, mõista liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvates karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 26.05.2005.a kuni 24.05.2006.a, s.o 11 kuud 28 päeva, lugeda kohtuotsuse tegemise päevaga, s.o 24.05.2006.a ärakandmisele kuuluvaks 2 kuud 2 päeva vangistust. Süüdistatav O.E tunnistab end süüdi
lg 2 p 4,6 ja § 263 p 1,4 järgi ning jääb sõlmitud kokkuleppe ning sellest tuleneva karistuse juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav J.B ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni ning jõudsid kokkuleppele ringkonnaprokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Ringkonnaprokurör nõuab kohtus:
p 1, 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalist karistust saja päevamäära ulatuses so 5000 krooni. Süüdistatav J.B tunnistab end süüdi
p 1,4 järgi ning jääb sõlmitud kokkuleppe ning sellest tuleneva karistuse juurde. Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid, leiab, et süüdistatava O.E käitumine on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 4,6 ja § 263 p 1,4 järgi ning süüdistatava J.B käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Süüdistatavate O.E ja J.B poolt kokkuleppe sõlmimine oli nende tõelise vaba tahte avaldus. Esitatud tsiviilhagid on põhjendatud, tõendatud ja kuuluvad väljamõistmisele süüdistatavalt O.E. KrMS § 176 lg 1 p 2 alusel mõistab kohus O.E-lt ja J.B-lt välja kummaltki sundraha 4500 krooni riigi tuludesse II astme kuriteo toimepanemise eest. Samuti mõistetakse O.E-lt välja menetluskuludena õigusabi eest eeluurimisel 1699.60 krooni, ekspertiisi tegemise tasu 1260 krooni, J.B-lt õigusabi kasutamise eest 2470 krooni ning solidaarselt O.E-lt ja J.B-lt ekspertiisi tegemise tasu 1840 krooni riigi tuludesse. Menetlemisel on järgitud KrMS § 246 - § 249 sätteid kokkuleppemenetluse osas. Kohtunik Eda Murak
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.