Obsah (5)

§ 266§ 68§ 74§ 75§ 78

1-07-8706 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-8706 (06231703705) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 266

lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Külli Aas Süüdistatav Kaitsja H.S Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX Tallinnas Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 27.11.2007, so 1 päev, elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: Tallinna Linnakohtu 05.12.1996 otsusega KrK § 141 lg 2 p 1, 3, 4 järgi vabadusekaotus 6 aastat tingimisi 3 aastase katseajaga, väärteokorras karistatud korduvalt Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON 1. H.S süüdi tunnistada

§ 266

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 45 (nelikümmend viis) päeva. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada H.S-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 30 (kolmkümmend) päeva. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 27.11.2006, so 1 päev, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 4.

§ 74

alusel jätta H.S-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 29 (kakskümmend üheksa) päeva H.S-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et H.S temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 5.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada H.S-i järgima katseajal kontrollnõudeid:  elada alalises elukohas XXX Tallinnas  ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,  alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,  saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,  saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6.

§ 78

p 1 alusel arvestada H.S-ile määratud 18 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 25.09.

2. H.S-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. H.S-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „H.S, 1-07-8706, sundraha“.
4. H.S-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni ja 10 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „H.S, 1-07-8706, kaitsjatasu“.
5. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
6. Kui kriminaalmenetluse kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Asitõend: kruvikeeraja, lõiketangid ja plekikäärid kui väärtusetud asjad kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: H.S-i süüdistatakse selles, et tema 27.11.2006 öösel tungis ebaseaduslikult, omamata valdaja eelnevat luba, seega valdaja tahte vastaselt Tallinnas XXX maja avatud trepikotta ja sealt edasi keldrisse, kus H.S kavatses ööbida. Seega H.S, tungides ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja ruumi pani toime omavolilise sissetungimise, so

§ 266lg 1 ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav H.S seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:  27.11.2006 koostatud kannatanu PP ülekuulamisprotokollist nähtuvalt viibis kannatanu 27.11.2006 kella 03.00 ajal oma korteris XXX, millise aknad on trepikoja sissepääsu kõrval. Märkas majja sisenemas meesterahvast, kuid ei kuulnud trepikoja sisemise ukse avanemist. Arvates, et isik läks keldrisse ning välimuse järgi ei olnud tegemist ilmselt kodutuga, pidas kannatanu teda vargaks ja helistas politseisse. Kui politsei oli isiku ära viinud avastas oma keldriboksi ukse maha tõstetuna. Riiulitelt oli maha tõmmatud erinevaid metallesemeid. Ukse tagasipanek maksab vähemalt 500 krooni. (t/l 2-3)  27.11.2006 koostatud tunnistaja SI ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sai tunnistaja 27.11.2006 kella 03.34 ajal väljakutse XXX kolmanda trepikoja keldri kohta. Keldrisse sisenedes nägi bokside nr XXX uste juures kükitamas meesterahvast, kes kinni peeti. Isikuks osutus H.S. Keldribokside nr 32, 33, 40, 41, 42 uste lingid olid lõhutud ja asjad maha visatud. Kinnipidamise hetkel oli H.S tunnistaja poole seljaga ja soris maasolevates asjades. Kinnipeetu seletas, et läks sooja ruumi. (t/l 4-5)  27.11.2006 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi XXX maja keldriruumi. Bokside nr XXX uste lukud lõhutud, 10, 5, 15 bokside uksed maha tõstetud. Boksidel XXX ja XXX lukud puuduvad, uksed avatud. Bokside XXX, XXX uksed maha tõstetud, bokside XXX ja XX tabaluku kinnitused lahti rebitud. Bokside XXX, XXX, XXX, XX uksed maha tõstetud, boksidel XXX ja XX uksed puuduvad, uksed põrandal maas. Boksidel XXX, XX ukselukud puuduvad, uksed avatud. Boksil XX tabalukk lõhutud. (t/l 6-12)  27.11.2006 koostatud kahtlustatava kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti H.S kahtlustatavana kinni kell 04.10. (t/l 15-16)  27.11.2006 koostatud kahtlustatava H.S-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tuli kahtlustatav oma poja juurest XXX ja kuna ühistransport enam ei liikunud, otsustas minna vihma eest varju ja sooja remondis oleva maja trepikotta, kus kavatses olla hommikuni. Ühe trepikoja uksed olid lahti. Sisenes trepikotta ja nägi, et keldriuks puudub. Läks trepist alla ja nägi seal prügihunnikut. Paljudel boksidel ei olnud uksi või olid lukud lõhutud ja osa ustest oli loobitud vahekäiku. Leidis maas madratsi ja otsustas sinna heita. Kuulis keldrisse sisenemas inimesi. Need olid politseinikud ja ta peeti kinni. Tööriistad leidis prügihunnikust keldris. (t/l 20-23)  27.11.2006 koostatud määrus kahtlustatava vabastamise kohta kinnipidamise aluse äralangemise tõttu. (t/l 25)  29.11.2006 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi ristpeaga kruvikeerajat, lõiketange ja plekikääre. (t/l 27-28) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud H.S-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu PP, tunnistaja SI ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolli, asitõendite vaatlusprotokolli, asub seisukohale, et süüdistatava H.S-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 266lg 1 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt nägi PP süüdistatavat sisenemas XXX maja nr XXX trepikotta ja tunnistaja SI ütluste kohaselt pidas tunnistaja süüdistatava kinni sama maja keldriruumidest. Süüdistatav sisenes keldrisse öisel ajal ja kuivõrd ta ei ole XXX pst XXX maja elanik, oli süüdistatava jaoks tegemist võõra ruumiga, millesse sisenemiseks peab sisenejal olema ruumi valdaja luba. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistataval see puudus. Kuigi trepikoda ja keldriruumid on üldkasutatavad ruumid, on tegemist ruumidega, mida kasutavad elamuühistu liikmed ja nende loal ka teised isikud. Käesoleva juhul selline luba aga süüdistataval puudus. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud omavolilise sissetungimisena, kuivõrd süüdistatav tungis ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja keldriruumi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud pikaajalise vangistusega varavastase kuriteo toimepanemise eest, milline vangistus jäeti tema suhtes tingimisi kohaldamata. Samuti on teda korduvalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest. Samas aga ei saa teha järeldusi selle kohta, et süüdistatav oleks süstemaatiline õigusrikkuja. Väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid on senini tasumata ja süüdistataval puudub alaline ja legaalne sissetulek. Seetõttu, arvestades andmeid sissetulekute puudumise kohta, asub kohus seisukohale, et sanktsioonis ettenähtud alternatiivse karistuse, so rahalise karistuse kohaldamine ei ole otstarbekas, kuivõrd raskendaks veelgi süüdistatava majanduslikku olukorda. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavat on varem kohtu poolt karistatud aastaid tagasi karistusega, mis jäeti tingimisi kohaldamata ning puuduvad andmed, et karistust oleks täitmisele pööratud, mistõttu võib karistuse määrata ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, st karistusregistri andmeid ja seda, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur, leiab kohus, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning karistuse võib jätta tingimisi kohaldamata. Arvestades aga inkrimineeritud teo iseloomu ja varasemate toimepandud väärtegude iseloomu asub kohus seisukohale, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, tagamaks selle, et järelevalve tingimustes süüdistatav näitab oma soovi elada edaspidi õiguskuulekalt ja parandab oma eluviisi, loobudes mõnuainete tarvitamisest. Märt Toming kohtunik