lg 1p 8 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui kolme- kuni kahekümneaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud kümme aastat.
lg 4 kohaselt kui isik on karistusest vabastatud enne tähtaega või kui karistus on asendatud teist liiki karistusega, siis arvutatakse tema karistusandmete kustutamise tähtaega tegelikult kantud karistusest lähtudes. Seega tuleb J.T karistusandmete kustutamise tähtaega arvestada reaalselt ära kantud karistuse s.o 3 aasta 8 kuud ja 20 päeva järgi. Seega ei ole J.T karistusandmed kustunud.
lg 5 kohaselt kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Nagu nähtub karistusregistri teatisest on J.T karistatud 26.03.2003, 05.06.2004 ja 13.08.2004 väärtegude eest. Teatise kohaselt on ei ole 26.03.2003 määratud rahatrahv tasutud. KaRS § 26 lg-s 5 sätestatu kohaselt katkeb karistusandmete kustumise tähtaeg kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest (RKKK 3-1-1-33-07) . Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik J.T vabastada karistusest KarS § 73 sätete alusel. Kohus nõustub ka juba Harju Maakohtu 09.10.2007 määruses toodud järgmiste seisukohtadega: Kokkuleppes sisalduv süüteo kirjeldus ei vasta kriminaalasjas kogutud ja olevatele tõenditele. Nimelt, kinnitas kannatanu MM26.08.2007.a. ja 30.08.2007.a. toimunud ülekuulamistel, et tal kaasas olnud kutsikas meeldis JKja N.I tahtis kutsika ära osta, mille eest pakkus kannatanule 150 krooni ja millega kannatanu nõus ei olnud. J.T võttis kannatanul käega kaelast kinni, samal ajal kui N.I ja JK koos kutsikaga hakkasid pargist eemalduma. Kannatanu hakkas karjuma, seejärel J.T hakkas teda käega vastu nägu lööma. Kannatanul õnnestus lahti rabeleda ja ta jooksis K ja N.I-le järele, J.T aga togis oma jalaga vastu kannatanu jalga, lüües teda jalust maha. Kahtlustatavana ülekuulatud J.T kinnitas sisuliselt kannatanu ütlusi, seletades, et K mängis kutsikaga ja see hakkas talle meeldima, siis tegi N.I M ettepaneku kutsikas ära osta, M keeldus. Kui N.I ja J.Korõševa hakkasid koju minema, võttis J.K kutsika sülle ja nad hakkasid ära minema. M.M läks nendega kaasa ja palus, et nad jätaksid kutsika sinna, millele N.I ja J.K ei reageerinud. Siis, et ei segaks J.K ja N.I, võttis J.T kannatanul tagant õlgadest ja hoidis kõvasti kinni, M.M õnnestus lahti rabeleda, kuid ta ei jäänud jalule ja kukkus külili maha. Sama kinnitas kahtlustatavana ülekuulatud N.I, täiendades oma ütlustes ka sellist üksikasju, et pakkus M.M kutsika müümise eest 100 krooni – kogu raha, mis tal oli kaasas, kuid M.M ei nõustunud kutsikat müüma. Pärast seda, kui M.M õnnestus J.T käest lahti pääseda ja ta jooksis N.I-le ja J.K järele, pani N.I M.M jala ette ja viimane kukkus, N.I hakkas teda õlgadest kinni hoidma, et M.M ei saaks tõusta ja käskis J.Korõševal lahkuda koos koeraga. Ka järeldub N.I ütlustest, et ta viis kutsika J.T elukaaslasele, et too annaks selle tagasi kannatanule järgmisel päeval. Samas aga tunnistaja JS, kes on J.T elukaaslane, kinnitas ülekuulamisel, et N.I tõi kutsika tagasi alles pärast J.T politseiametnike poolt kinnipidamist. Seega ei kannatanu ja süüdistatavate ütlustest ega teistest kriminaalasjas olevatest tõenditest ei nähtu kokkuleppes toodud faktilisi asjaolusid, millised said süüdistuse esitamise alusteks, mistõttu kohus ei nõustu süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteo kvalifikatsiooniga ja J.T kokkuleppes toodud karistusest vabastamisega KarS § 73 sätete alusel ning leiab, et kriminaalasi tuleb saata prokuratuuri võimalusega koostada uus kokkulepe. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 2451 lg1 p3, kohus Määras: Tagastada kriminaalasi kokkuleppemenetluses N.I ja J.T süüdistuses KarS § 257 järgi prokuratuuri võimalusega sõlmida uus kokkuleppe. Kohtumäärus ei kuulu edasikaebamisele vastavalt KrMS § 385 p-le 12. Liina Pohlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.