Prokuröri abi Marika Kreuzberg Süüdistatav A.Z, elukoht: XXX; isikukood: XXX; kodakondsus- EV; haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: puurimise OÜ; Kriminaalkorras varem karistatud :1)17.10.2002.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 108 lg 1 alusel 1 aasta 6-kuulise vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga; 2) 30.10.2002.a. Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 alusel 6kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta 6-kuulise katseajaga ; 3) 04.11.2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt
Tallinna Linnakohtu poolt
alusel 5-kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta 8-kuulise katseajaga koos mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks ; 5) 03.03.2006.a. Harju Maakohtu poolt
alusel 6-kuulise vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga koos mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1aastaks ja 6 kuuks ; 6) 28.09.2006.a. Harju Maakohtu poolt
,120 alusel rahalise karistusega 10 000 krooni Tõkend Vahistamine alates 07.10.2007.a. Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.Z
järgi ( episoodid ajavahemikus 2002.aastast kuni 2006.aasta veebruarini) ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Süüdi tunnistada A.Z
järgi ( episoodid ajavahemikul 2002.aastast kuni 2006.aasta veebruarini ) ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista A.Z-ile liitkaristuseks lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega 9 (üheksa) kuud vangistust . KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks A.Z-ile mõista 6 kuud vangistust.
lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda mõistetud vangistus kaetuks A.Z-ile Harju Maakohtu 03.03.2006.a. kohtuotsusega mõistetud vangistusega 6 kuud. Süüdi tunnistada A.Z
episoodis) ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust. Süüdi tunnistada A.Z
järgi (episoodid 20.08.2006 ja 05.10.2007) ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust. Süüdi tunnistada A.Z
ja 329 järgi ( 09.09.2007 ja 07.10.2007 episoodid) ja mõista karistuseks 9 kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistuseks mõista A.Z-ile 6 (kuus) kuud vangistust . põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks
Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 6 kuud – võrra ja liitkaristuseks mõista A.Z-ile 1 aasta vangistust . 28.09.2006.a. Harju Maakohtu poolt A.Z-ile
ja 121 järgi mõistetud rahaline karistus summas 10 000 krooni kuulub iseseisvalt täideviimisele.
lg 1 alusel lugeda A.Z-i eelvangistuses viibitud aeg alates 07.10.2007 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 07.10.2007.a. A.Z-i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine- jätta muutmata.
MS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 2 1,5 palga alammäär, s.o. 6525 ( kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 4637.40( neli tuhat kuussada kolmkümmend seitse ) krooni ja 40 senti riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri XXXXXXXXXX või Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXXXXXXXXXXX Hansapangas märkides viitenumbri XXXXXXXXXX, märkides maksekorraldusele „A.Z, 1-07-14693 sundraha või kaitsjatasu“. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa A.Z ajavahemikul 2002.aastast kuni 2006.aasta veebruarikuuni XXX asuvas majas korduvalt ja järjepidevalt sagedusega vähemalt kord kuus peksis DT käte ja jalgadega, tõukas vastu seinu ning kägistas, tekitades talle füüsilist valu, sealhulgas 26.01.2004.a. põhjustades pea ja nina põrutuse. Seega A.Z teise inimese järjepideva kehalise väärkohtlemisega pani toime
Samuti tema , ajavahemikul 2002.aastast kuni 20.08.2006.a. korduvalt ähvardas DT tapmisega ja tervisekahjustuste tekitamisega, s.h. 20.08.2006.a. kella 16.00 paiku XXX asuva maja juures ning hiljem kella 16.16 paiku telefoni teel helistades numbrilt XXX ähvardas DT tappa. Kuna A.Z oli tema suhtes korduvalt füüsilist vägivalda kasutanud, oli DT alust karta ähvarduse täideviimist. Samuti tema , ajavahemikul 2005.aasta septembri kuust kuni 20.08.2006.a. korduvalt ähvardas ALtelefoni teel ja ühe korra vahetult tapmise ja kehavigastuste tekitamisega ning kellel vastavalt oma elukaslaselt DT saadud informatsioonile oli alust karta ähvarduste täideviimist. Samuti tema 08.12.2005.a. XXX korteris telefoni teel ähvardas DT, et tekitab tervisekahjustuse tema alaealisele lapsele BT, kusjuures DT oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna A.Z oli varem korduvalt D.T suhtes füüsilist vägivalda kasutanud. 3 Samuti tema , 05.10.2007.a. ajavahemikul kella 20.00-21.00 XXX korteri ukse taga ähvardas korteris olnud IS maja mahapõletamisega. Ähvardust võttis I.S tõsiselt, kuna A.Z oli varem korduvalt tema suhtes vägivalda kasutanud. Seega A.Z ähvardades tapmisega ja tervisekahjustuste tekitamisega, kui on olnud alust karta ähvarduste täideviimist, pani toime
Samuti tema 20.08.2006.a. kella 16.05 paiku XXX asuva maja ees võttis IS parema käe randmest kinni ja tõukas teda eemale, millega tekitas IS füüsilist valu. Seega A.Z pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, s.o.
Samuti tema olles 03.03.2006.a. karistatud Harju Maakohtu poolt
alusel mootorsõiduki korduva joobes juhtimise eest 6 kuulise vangistusega, mida tingimisi 2-aastase katseajaga ei kohaldatud ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks ja 6 kuuks , omades seega kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest , uuesti juhtis mootorsõidukit XXX registreerimisnumbriga XXX olles alkoholijoobes : -09.09.2007.a. kella 08.55 ajal Tallinnas Ahtri tänaval, liikudes Mere pst suunas ja -07.10.2007.a. kella 11.10 ajal Tallinnas Tondi tänava ja Linnu tee ristmikul, liikudes Linnu tee suunas . Sel moel A.Z, isikuna, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis pani toime
Samuti tema , olles 03.03.2006.a. karistatud Harju Maakohtu poolt
alusel mootorsõiduki korduva joobes juhtimise eest 6 kuulise vangistusega, mida tingimisi 2-aastase katseajaga ei kohaldatud ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks ja 6 kuuks, omamata seega mootorsõiduki juhtimise õigust, juhtis mootorsõidukit XXX registreerimisnumbriga XXX olles alkoholijoobes : -09.09.2007.a. kella 08.55 ajal Tallinnas Ahtri tänaval, liikudes Mere pst suunas ja -07.10.2007.a. kella 11.10 ajal Tallinnas Tondi tänava ja Linnu tee ristmikul, liikudes Linnu tee suunas . Seega A.Z , hoidudes kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest, pani toime
A.Z-i süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud alljärgnevate kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud Süüdistuses
80-83, 84-86 / , selle kohta, et juba kooselu ajal 2001.aasta suvest kuni 2003.aasta maini elukaaslane A.Z terroriseeris teda. Pärast lahkuminekut ähvardas A.Z teda eesmärgiga jätkata nende kooselu, hiljem lapsega kohtumise eesmärgil. Juba kooselu ajal ähvardas A.Z teda maha lüüa, kui ta A.Z-i peaks maha jätma. Kannatanul oli alust ähvardusi karta, kuna A.Z süstemaatiliselt, s.o. vähemalt kord kuus, vahel isegi kord nädalas, peksis teda. Peksmine seisnes selles, et A.Z lükkas teda vastu seina, tagus tema pead vastu seina või lõi lahtise käega vastu nägu või keha piirkonda, vahel ka kägistas , tõsiseid tervisekahjustusi ei ole tal peksmiste tagajärjel olnud , mistõttu ei ole ka tavaliselt arsti poole pöördunud. Ainult vist 2004.aaastal ühel korral pöördus 4 Mustamäe haigla traumapunkti, kahel korral 2004.aastal kutsus koju politsei. Nende ühine laps XXX sündinud BT kardab A.Z, kuna A.Z kasutas kannatanu suhtes vägivalda lapse nähes ja 08.12.2005.a. kui laps oli A.Z-i juures, ähvardas A.Z ka B vastu seina visata ning hambad kurku lüüa. Peale seda ta ei luba enam A.Z lapsega kohtuda. Ka peale nende lahkuminekut 2003.aasta kevadel jätkas A.Z kannatanu terroriseerimist – tuli tema majja, noris tüli, esitas alusetudi süüdistusi, kasutas vägivalda. Mõnikord toimus see mitu korda kuus, vahel ei tulnud ta mitu kuud järjest.. Vägivalda kannatanu suhtes kasutas A.Z 2006.aasta veebruarini. Kannatanu kinnitas, et kartis A.Z paaniliselt ja kardab käesoleva ajani, kuna A.Z on turske ja tugev mees, on tema suhtes pidevalt vägivalda tarvitanud ja teda maha löömisega ähvardanud.; Lasnamäe traumapunkti patsiendikaardist /t.l. 95/ nähtub, et DT pöördus traumapunkti 26.01.2004.a. ; Erapolikliinik Balneom tõendist /t.l. 94/ nähtub, et 26.01.2004.a. diagnoositi DT pea ja nina põrutus ; D.T ja A.Z-i vastastamisprotokollis /t.l. 96-100/ kinnitab D.T et 08.12.2005.a. õhtul ähvardas A.Z telefoni teel, et kui ta last tema juurest kiiresti ära ei vii, lööb ta lapsele kõik hambad kurku. A.Z eitab, et ta oleks 08.12.2005.a. ähvardanud last B või DT lüüa ning ei ole D.Tga sel õhtul telefoniga rääkinud. D.T kinnitab, et pärast lahkuminekut 2003.a. on A.Z tema suhtes korduvalt vägivalda tarvitanud ja teda ähvardanud. A.Z kinnitab, et on kasutanud D.T suhtes vägivalda ja teda ähvardanud. D.T kinnitas, et 20.08.2006.a. ähvardas A.Z teda mahalöömisega ja kasutas vägivalda I.S suhtes. A.Z eitas mahalöömisega ähvardamist D.T suhtes kohapeal, kuid hiljem helistades lubas D.T maha lüüa, sest oli ta peale vihane, kuid ei mõelnud öeldut tõsiselt; eitas I.S suhtes vägivalla kasutamist, kinnitas, et hoopis kallistas I.S. D.T kinnitas, et A.Z ähvardas mahalöömisega ja kehavigastuste tekitamisega AL põhiliselt telefoni teel, ühel korral ka juhuslikult tänaval kohtudes. A.Z kinnitas, et on ühel korral tänaval A.L ähvardanud hambad kurku lüüa, siis mahalöömisega ei ähvardanud, telefoni teel on ta ähvardanud A.L maha lüüa ja peksmisega. ; tunnistaja MM ülekuulamise protokollis /t.l. 115-116/ kinnitab tunnistaja, et A.Z on väga agressiivne inimene, suhtlemisel kogu aeg sõimab ja ähvardab kõiki. D.T kutsus teda ja tema elukaaslast LH korduvalt endale appi, kui A.Z teda jälle peksis. Nende kooselu ajal peksis A.Z D iga kord kui oli alkoholijoobes, umbes kaks korda kuus . Ühel korral viisid nad D.T traumapunkti, korduvalt on näinud D.Tl sinikaid, kuid arsti poole D.T rohkem ei pöördunud, kuna kartis kohutavalt A.Z. Tema juureolekul on A.Z D.Tt korduvalt ähvardanud nii nende kooselu ajal kui ka hiljem telefoni teel kui D.T juhtus nende juures olema ähvardas D.T ära tappa ja lapse ära võtta. Tema juuresolekul D.T suhtes vägivalda ei tarvitanud. A.Z on ka teda telefoni teel ähvardanud ära tappa kui ta peaks D.Tt aitama, kuid kuna A.Z ei ole tema suhtes vägivalda tarvitanud, siis ta ei võtnud ähvardust tõsiselt.; tunnistaja LH ülekuulamise protokollis /t.l. 117-119/ kinnitab, et D.T kutsus teda koos elukaaslasega tihti enda juurde, kuna A.Z teda peksab. Ühel korral, see oli juba peale D.T ja A.Z-i kooselu lõppu kutsus D.T neid enda juurde , kuna A.Z oli teda peksnud ja nad viisid D.T traumapunkti. On olnud korduvaid juhuseid, kus D.T kutsus neid enda juurde ööbima, kuna kartis, et A.Z tuleb teda terroriseerima. D.T jutu põhjal teab, et nende kooselu ajal peksis A.Z teda tihti, ähvardas ära tappa, ähvardanud on A.Z D.Tt ka nende juuresolekul, nende juuresolekul vägivalda tarvitanud ei ole. Peale A.Z-i ja D.T kooselu lõppu ähvardas A.Z D.Tt telefoni teel ära tappa vist iga kord kui alkoholi tarvitanud. D.T kartis kohutavalt A.Z ja võtis A.Z-i ähvardusi tõsiselt. A.Z ähvardas ka Margit Mendest telefoni teel kahel korral ära tappa, kuid nemad ei võtnud A.Z-i ähvardusi tõsiselt, kuna A.Z ei 5 ole nende suhtes vägivalda tarvitanud ; tunnistaja A T ülekuulamise protokollis /t.l. 120-122/ kinnitab tunnistaja, et tema tütar D.T elas paar aastat koos A.Z, neil on tütar B. Teab tütre juttude põhjal, et nende elus oli tihti arusaamatusi ja tülisid ning et A.Z kasutas tema tütre suhtes vägivalda. Paaril korral on tütar teda enda juurde kutsunud, et kaitsta teda A.Z-i eest. Tema juuresolekul ei ole A,A.Z D suhtes vägivalda tarvitanud ega Dt ähvardanud, sõimanud on küll. Tema suhtes ei ole A.Z kunagi vägivalda tarvitanud. Peale nende lahkuminekut olid neil tülid, kuna A.Z tahtis alkoholijoobes olles last endale, D aga keeldus andmast. Ühel korral on A.Z tulnud ka tema majja kui D koos lapse ja uue elukaslasega tema juures oli, kuid ta palus A.Z lahkuda.; kahtlustatava A.Z-i ülekuulamise protokollis /t.l.123-126 / kinnitab A.Z et ajavahemikul 2002.a. – 2006.a. veebruar kasutas ta D.T suhtes füüsilist vägivalda, kuna arvas, et D.T töötab prostituudina. D.Tga elas koos 2001.aastast, laps sündis 2002.a., lahku läksid nad 2003.a . Kooselu ajal kasutas ta D.T suhtes vägivalda umbes kord kuus, ei mäleta kas tegi seda ka raseduse ajal. Pärast peksmist ei olnud D.Tl vajadust arsti poole pöörduda, sest mingeid vigastusi tavaliselt ei jäänud, vahel sinikad, ühel korral ta pöördus traumapunkti. Sel ajal ta tarvitas tihti alkoholi ning D.T peksmiseks olid tal erinevad põhjused, tavaliselt peksis ta lahtise käega, vahel ka jalgadega. Peksmine toimus D.T majas XXX. Ei mäleta, et oleks vägivalda D.T suhtes kasutanud D.T isa majas, aga ta ei välista , et see võis nii olla. Ajavahemikul 2002 – 20.08.2006.a. ähvardas ta D.Tt peaaegu iga päev maha löömise või tervisekahjustuse tekitamisega, kuid maha löömist ei mõelnud ta kunagi tõsiselt, see on lihtsalt tema kõneviis. Tõsiselt ähvardas ta D.Tt umbes kord aastas, tõsiselt mõtles ta ähvardust Dlt lapse ära võtta seaduslikus korras enda kasvatada. Last ei ole ta kunagi ähvardanud ega lapse suhtes vägivalda kasutanud, teab, et laps teda kardab, kuid ei oska seda põhjendada . Kinnitas, et tal ei olnud kavatsust D.Tt maha lüüa või surnuks peksta, rääkis seda niisama ja ei arvanud, et D.T seda tõsiselt võtab. Peale lahku minekut käis ta D juures last vaatamas, ka siis ähvardas Dt, kuid ei mõelnud sed tõsiselt. Ähvardas ka D uuel elukaaslasel hambad suust välja lüüa, kui ta hakkab B isa mängima. Kinnitas, et rohkem ei ole ta selle mehega rääkinud, ei mäleta, et oleks D elukaaslast AL telefoni teel ähvardanud, kui ta käis last vaatamas, siis A.Lt kodus ei olnud. Ta ei ole ähvardanud last vastu seina visata ega hambaid kurku lüüa, 08.12.2005.a. oli laps küll tea juures ja ta oli purjus, kuid ainult mängis lapsega . Tema elukaaslane I.S rääkis telefoni teel D.Tga, kuid tema kedagi ei ähvardanud. Kui ta peale magamist ärkas, ütles I.S, et D.T viis lapse ära. Arvab, et D.T ja I.S annavad tema suhtes valeütlusi, kuna on vihased, et ta on nende suhtes vägivalda kasutanud. 20.08.2006a. läks ta alkoholijoobes olles Vesiroosi 22 B sünnipäevale, ka I.S oli seal. Selgitas, et I ja D tulid majast välja ning ta tahtis Dle lapse jaoks 500 krooni anda, kuid D keeldus ja siis andis ta raha I.S kätte , teda käest kinni ei hoidnud, ei tõuganud ega kasutanud mingit vägivalda. Siis ka ei ähvardanud Dt ja I . Kinnitas, et õhtul ta helistas Dle ja ähvardas kõiki maha tappa, kuna D, tema elukaaslane A ja I olid tema tööandjale helistanud ja teatanud, et ta purjus peaga sõidab firma bussiga ringi ; kannatanu I S avalduses ja ülekuulamise protokollis /t.l.75, 101-103, 141-143, 146-148/ kinnitab ta, et elas A.Z-iga 2005.aasta juulist kuni 2006.a märtsini, A.Z tarbis tihti alkoholi ja oli vägivaldne. Esimest korda kasutas tema suhtes vägivalda 2005.aasta septembris, mille kohta ta tegi avalduse politseisse, algatati kriminaalasi ja A.Z sai karistada. Pärast seda laamendas A.Z tihti korteris, ähvardas teda mahalöömisega, A.Z on tema arvates agressiivne , tasakaalutu inimene ebastabiilse psüühikaga. 2005.aasta suvel tutvus ta D.Tga, kes jutustas talle, et nende kooselu ajal ja ka pärast seda kasutas A.Z korduvalt tema suhtes vägivalda. D.T ja A.Z-i tütar oli vahel nende 6 juures ning tema suhtes A.Z ei kasutanud kunagi vägivalda. 08.12.2005.a. kui tüdruk oli 3-aastane, tuli A.Z koju purjus peaga ja hakkas esialgu tema peale karjuma ning kui tüdruk nutma hakkas, karjus A.Z lapse peale, et viskab ta vastu seina, mille peale laps veel rohkem ehmatas ja nuttis. Selle peale helistas tema Dle ja palus lapse ära viia, ka A.Z rääkis Dga telefonis ja lubas lapse vastu seina visata ja Dle tagasi mitte anda, ei mäleta kas ta rääkis ka lapsele muudest kehavigastuste tekitamisest, sest sellised ähvardused olid tema juures loomulikud. Tema juuresolekul ei kasutanud A.Z D.T suhtes vägivalda, kuid sõimas D.Tt roppude sõnadega, ei mäleta kas ähvardas. 20.08.2006.a. kella 16 paiku tuli purjus A.Z XXX ja sisenes ilma kutsumata, laps hakkas nutma, karjus, et Arvo ära läheks ja läks teise tuppa. Tema , D ja Arvo läksid majast välja, Arvo pakkus Dle raha, kuid D keeldus ning siis Arvo vihastas, D palus tal lahkuda, kuid Arvo keeldus ja muutus agressiivseks, tema läks D ja Arvo vahele, kuna kartis, et Arvo läheb Dle kallale. Siis võttis Arvo tal randmest kini ja tõukas teda eemale, sellest jäi tal sinikas randmele, kuid arsti juurde ta ei pöördunud. D läks ära majja ja tema üritas Arvot rahustada, rohkem Arvo tema suhtes vägivalda ei tarvitanud ega ähvardanud. Siis nägi A.Z AL tulemas, istus autosse ja sõitis minema. Nemad helistasid politseisse ja A.Z-i ülemusele ning teatasid, et ta sõidab purjus peaga ringi. Sama päeva õhtul helistas A.Z talle ja ähvardas maha lüüa, ähvardust võttis ta tõsiselt, kuna A.Z on ettearvamatu käitumisega, agressiivne ja on tema suhtes vägivalda kasutanud. Kinnitas, et A.Z terroriseerib teda siiani, käib tihti ukse taga, helistab ning kui tema ei taha A.Z enda juurde tagasi võtta, siis sõimab ja ähvardab maha lüüa, kuid ta on sellega juba harjunud ega võta ähvardusi enam reaalselt. 05.10.2007.a. kella 20-21 vahel käis A.Z jälle tema ukse taga ja ähvardas maja põlema panna, solvas temaga koos elavaid vanemaid. Kuna ta ust lahti ei teinud, läks A.Z mingi aja pärast minema, ähvardades, et tuleb veel tagasi. Seda ähvardust võttis ta tõsiselt, sest A.Z-ist võib kõike oodata ning seetõttu on ta olukorras kus ei julge enam oma kodus elada. Samal õhtul ta veel helistas mitu korda, kuid ta ei võtnud telefoni vastu. 07.10.2007.a. A.Z jälle helistas ja nõudis miks ta oli pangaarve sulgenud. Rohkem ei ole A.Z teda tülitanud ning 08.10.2007.a. kuulis ta prokurörilt , et A.Z on vahistatud ; kannatanu I S ja kahtlustatava A.Z-i vastastamisprotokollis /t.l. 104-106/ I.S kinnitas, et 08.12.2005.a. oli A.Z jälle joobes, helistas D.Tle ja ähvardas lapse vastu seina visata, karjus seda ka lapsele näkku, laps hakkas nutma ja I.S viis lapse teise tuppa. I.S ei mäleta, kas A.Z ähvardas ka D.Tt ja kas oli ka tapmisähvardus. A.Z kinnitas, et oli sel päeval purjus ja helistas D.Tle, kuna oli vihane, et D.T ei lubanud tal last lasteaiast ära võtta ning ähvardas, et viskab D.T vastu seina, mitte lapse . I.S kinnitas, et 20.08.2006.a. kasutas A.Z tema suhtes vägivalda, kui ta oli D.T kodus. A.Z muutus D.Tga rääkides agresivseks ja tema sekkus, sest kartis, et A.Z võib D.Tle liiga teha, üritas A.Z rahustada, A.Z võttis tal parema käe randmest kinni ja üritas jõuga eemale viia, sellest jäid randmele sinikad. A.Z eitas vägivalla kasutamist, kinnitas, et võttis I.Sl randmest kinni ja viis eemale, kuid ei teinud seda jõuga, ei loe seda vägivalla kasutamiseks. I.S ei osanud kinnitada, kas sel korral A.Z ka D.Tt ähvardas. A.Z kinnitas, et D.Tt ei ähvardanud, kuid jutu käigus on tal kombeks taolisi ähvardavaid väljendeid kasutada, aga ta ei mõtle neid tõsiselt. I.S kinnitas, et A.Z ei jäta teda käesoleva ajani rahule, helistab 1-2 korda kuus, 2007.a augustis kui A.Z talle helistas, ütles ta jutu sees, et A.Z läheb tema pärast kinni ja siis ütles A.Z, et kunagi saab ta välja ning siis talle ja D.Tl tuleb paha. A.Z kinnitas, et helistas 2007.a. augustis I.Sle ning I.S väite peale, et paneb ta kinni ,ütles, et see on väga paha, see ei olnud ähvardus, kinnitas, et enam I.S ei tülita ; kannatanu AL ülekuulamise protokollis 7 /t.l. 108-110/ seletas, et elab D.Tga alates 08.09.2005.a. , selle aja jooksul on A.Z näinud 8-9 korda, iga kord purjus. Esimest korda nägi 2006.a veebruaris kui nad elasid D.T isa juures. A.Z tuli sinna , D.T isa lasi ta majja ja A.Z tuli teisele korrusele, kus nemad elasid, laps hakkas selle peale röökima ning tema läks lapsega teise tuppa, kuulis kuidas A.Z D.Tt ähvardas maha lüüa ja teda ka kui D.T ei lase A.Z lapsega kokku saada. Tema ei sekkunud, ei näinud kas A.Z vägivalda kasutas. Tema juuresolekul ei ole A.Z D.T suhtes vägivalda kasutanud, ta ei ole D.Tl vigastusi näinud, teab D.T jutu järgi, et D.T ja A.Z-i kooselu ajal A.Z peksis D.Tt pidevalt, lõi jalaga ja rusikaga, peksis ka raseduse ajal. Peale nende lahkuminekut vägivalla akasutamise kohta ei tea, kuid D.T rääkis , et pelae lahkuminekut A.Z terroriseeris kogu aeg, helistas ja ähvardas või tuli D.T elukohta ja ähvardas. A.L kinnitas, et tema suhtes ei ole A.Z vägivalda kasutanud, kuid on kahel korral ähvardanud maha lüüa ning D.T paanilise hirmu põhjal on ka temal alust A.Z karta. D.T jutu põhjal teab, et A.Z on väga vägivaldne ja ettearvamatu käitumisega inimene. 08.12.2005.a. kui laps oli A.Z-i juures, helistas A.Z D.Tle ja ähvardas, et lööb lapsele hambad kurku ,kui D.T last tema juurest ära ei vii. A.Z-i jutt oli telefonist kosta, kuna tema seisis D.T kõrval. Nad läksid kohe lapsele järele. 20.08.2006.a. kella 16 paiku oli ta naabrimehe juures, kui D.T talle helistas ja koju kutsus, kuna A.Z oli tulnud. Ta läks kohe koju ja nägi A.Z autosse istumas ja minema sõitmas, kuna A.Z oli purjus, teatas ta politseisse purjus juhist ning auto peal olnud kirjade järgi otsis internetist välja ka A.Z-i ülemuse andmed ja teatas ka talle. Pärast seda ei ole A.Z enam nende juures käinud ; kannatanu AL ja kahtlustatava A.Z-i vastastamisprotokollis /t.l. 111-114/ A.L kinnitas, et 08.12.2005.a. kui BToli A.Z-i juures , helistas A.Z D.Tle ja käskis lapsele järele tulla, sest muidu lööb ta lapsele hambad kurku, tema kuulis seda pealt, kuna oli D.T kõrval, muud ähvardamist ei olnud. A.Z eitab sellist ähvardamist, kinnitab, et sel päeval helistas D.Tle vaid päeval, õhtul ei helistanud ja lapsele kehavigastuste tekitamisega ei ole kunagi ähvardanud. A.L kinnitas, et ei ole ise näinud, et A.Z D.T suhtes vägivalda kasutab, teab sellest D.T jutu põhjal. Kui A.Z tuli D.T isa juurde, ütles D.T hiljem, et A.Z hoidis teda kõrist kinni ja lükkas vastu seina, kuid tema seda ei näinud, sest oli lapsega kõrvaltoas. Helistas A.Z D.Tle päris tihti ja ähvardas mahalöömise ja kehavigastuste tekitamisega . A.Z kinnitas vägivalla kasutamist ja ähvardamist. A.L kinnitas, et 2005.a sügisest kuni 2006.a suveni kui A.Z helistas D.Tle ja tema telefoni vastu võttis ähvardas A.Z teda korduvalt maha löömisega ja ähvardas ka hambad kurku lüüa, seda oli palju kordi, ei mäleta kas ka nende kohtumisel ähvardas . Telefoni teel tehtud ähvardusi võttis tõsiselt ja kartis , et A.Z võib ähvardused täide viia, kuna D.T jutust teadis, et A.Z on vägivaldne ja agressiivne. A.Z kinnitas, et ähvardas A.Lt 2-3 korda tapmisega ja 2005. a või 2006.a. suvel ka temaga kohtudes ; kahtlustatava A.Z-i ülekuulamise protokollis /t.l. 153-156/ seletab A.Z, et kooselu ajal I.Sga laekus tema töötasu I.S Hansapanga arvele , peale lahkuminekut jäi raha ikka S arvele laekuma, kuid tema lubas Sl võtta sealt 731 krooni laptopi osamakse jaoks, kuna laptop oli tema kasutuses. 05.10.2007.a. tahtis ta Sikupilli pangakontoris võtta oma arvelt raha, kuid raha ei olnud ja ta läks S juurde küsima, kus raha on. Läbi ukse vastas S, et kasutas raha maksudeks ja rohkem ei ole, siis tuli välja S ema, kuid ta ei mäleta , mis ta emale ütles. Kinnitas, et võis öelda Sle, et paneb maja põlema, kuid ei mõelnud seda, oli lihtsalt nii närvis, kuna S oli ta raha ära kasutanud. Süüdistuses
väärteoprotokoll nr AB 953027 /t.l. 23/, millest nähtub, et 09.09.2007.a. kell 08.55 juhtis A.Z alkoholijoobes olles Tallinnas Ahtri tänaval liikudes Mere pst suunas kaubikut XXX, reg. nr XXX, omamata selleks vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust; protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel /t.l. 24/ nähtub, et 09.09.2007.a. kell 09.25 tuvastati A.Z alkoholijoove 0,50 mg/l , millega ta nõustus ; A.Z-i kahtlustatavana ülekuulamise protokollis /t.l. 11-14, 27-30/ A.Z tunnistas , et oli teadlik talle mõistetud karistusest ja juhtimisõiguse äravõtmisest. 06.10.2007.a. jõi koos sõbraga Põltsamaa vallas umbes liitri viina, peale seda sõitis oma XXXsõiduautoga Tallinna, kuhu jõudis kella 06.00 paiku. Vahepeal ei maganud ning kella 10.00 paiku läks võttis töö juurest Kesk-Sõjamäe tänavalt kaubiku, et mulda tuua. Tondi tänaval kodu poole sõites peatas teda politsei patrull, ta kõrvaldati juhtimiselt. 08.09.2007.a. tarvitas ta alkoholikoos sõbraga Lasnamäel, jõi ära üle liitri viina, 09.09.2007.a. hommikul kella 8.40 ajal sõitis taksoga töö juurde, võttis töö auto ja pidi sõitma vanalinna, kuid Ahtri tänaval pidas politseipatrull ta kinni ja tuvastas joobe. Kahetseb juhtunut ; Harju Maakohtu 03.03.2006.a. otsusest / t.l. 38-40/ nähtub, et
MS § 238 lg 2 alusel vähendati ja kandmisele kuuluvaks mõisteti 6 kuud vangistust,
alusel määrati katseajaks 2 aastat ning
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust 2-aastase katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks 6 kuuks. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav A.Z on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuritegudes vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuste sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. A.Z on varem kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötab, uue kuriteo pani toime talle varem mõistetud karistuse katseajal. A.Z-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüdtema poolt toimepandud vägivallateod oma elukaaslase ja lapse suhtes on kohtu arvates eriti küünilised, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada A.Z edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et A.Z tuleb karistada vangistusega ning mootorsõiduki juhtimisõigus tuleb ära võtta 2 aastaks. Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.