lg 2 p 4 järgi Lühimenetlus Prokurör Maksim Kink Süüdistatav R.O Ik: XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: OÜ K , elukoht: XXX, tõkend – elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus:
K § 140 lg 2 p 3, § 143 lg 2 p 2-15 lg 2, § 197 lg 2 p 2 järgi vangistus 2 aastat 6 kuud; 3. 27.04.2005 Ida-Viru Maakohtu otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3,
Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON 1. R.O süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada R.O-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta R.O-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 kuud ja 20 päeva R.O suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et R.O temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Viru Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Jaama 26 Jõhvis, tel: 33 78 072) 4.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada R.O järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas XXX; • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Viru Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta: • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.
p 1 alusel arvestada R.O-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 14.02.
Kohtuistungil süüdistatav R.O seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritavate kuritegude toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • Express Mobiiliäri esindaja VG15.05.2007 esitatud avaldus, mille kohaselt varastati samal päeval ajavahemikul kella 18.30st kuni 19.08ni XXXasuvast kauplusest 13 mobiiltelefoni koguhinnaga 35 220 krooni. Vara on kindlustatud Ergo Kindlustuses. (t/l 2-3) • 15.05.2007 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi XXX asuvas Maxima kaupluses oleva Express Mobiiliäri müügisaali, milles lukustatavad vitriinid mobiiltelefonidega. Klaasvitriini uksel avastatud naha papillaarkurrustiku fragmendid. (t/l 4-6) • 15.05.2007 koostatud tunnistaja JP ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et töötas Express Mobiiliäris müüjana. Kella 18.40 ajal läks tualetti ja kauplusse ostma vett ja kohukest. Oli ära umbes 15 minutit ja kassas kauba eest makstes märkas mobiiltelefonide vitriinide juures isikut, kes vaatas teda ja tundus, et jälgis teda. Märkas, et isik läks teise isiku juurde vitriinide juures ja tõmbas varrukast. Seejärel isikud lahkusid. Läks oma kauplusse leti taha ja märkas, et 13 mobiiltelefoni on vitriinist kadunud. Turvamees väitis, et turvakaamera salvestusel on isikud olemas. (t/l 7-8) • 15.05.2007 koostatud OÜ G esindaja VG ülekuulamisprotokollist nähtuvalt helistas talle kella 19.05 ajal müüja JP ja teatas mobiiltelefonide vargusest. Kahjusumma on 35 220 krooni. Vara on kindlustatud E Kindlustuses. (t/l 9-14) • 13.09.2007 Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse koostatud sõrmejäljeekspertiisi uuringust nähtuvalt XXX asuvast Express Mobiiliäri võetud sõrmejäljefragmentidest kolm on jäetud müüja JP parema käe nimetissõrme ja keskmise sõrmega. (t/l 16) • 28.05.2007 koostatud tunnistaja AS ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kohtas tunnistaja nädal tagasi Sõle Hansapanga kontori juures R.O, kellega kandis varem koos karistust. R.O jättis talle oma telefoni №kia 3310 abonentnumbri XXX. (t/l 22-24) • 26.06.2007 koostatud jälitusprotokollist nähtuvalt kontrolliti Express Mobiiliärist varastatud telefonide kasutamist ning tuvastati, et 15.05.2007 kasutati kell 20.52 ning kell 23.40 kuni 16.05.2007 kella 14.32ni mobiiltelefonis IMEI-XXX kõnekaarti numbriga XXX; 15.05.2007 kell 21.16 kuni 15.05.2007 kella 21.37 ajal mobiiltelefonis IMEI-XXX kõnekaarti numbriga XXX ning 15.05.2007 kell 22.10 kuni 16.05.2007 kella 11.23ni oli 3 • • • • • selles telefonis kõnekaart XXX. Numbrit XXX kasutas SF ja kaarti XXX kasutas R.O. (t/l 25) 27.06.2007 koostatud kahtlustatava R.O ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemist ja seletas, et kohtus mai keskel SF Kännu Kuke juures ja sisenesid seal asuva kaupluse Maxima ruumidesse. SF läks müügisaali, kuid tema otsustas vaadata mobiiltelefone. Müüjat seal ei olnud. Üks vitriinidest oli praokil ja tekkis mõte varastada. Jõudis võtte 13 telefoni ja sinna oli jäänud veel 4 või 5 telefoni kui Sergei läbis kassad ja nad väljusid. Kõik telefonid müüs maha. (t/l 32-35) 27.06.2007 koostatud ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtuvalt näitas R.O Maxima kaupluses vasakul klaasriiuleid pealkirjaga Express Mobiiliäri ja ühte klaasriiulit, kust varastas 2005 aasta mais 13 mobiiltelefoni. (t/l 37-43) 17.07.2007 koostatud kahtlustatava S F ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et kohtus 2007 mai keskel R.O-ga ja läks koos temaga Maxima kauplusse. Läks müügisaali, R.O jäi ootama. Kassas tasudes nägi R.O kassa juures. Väljudes hakkas R.O kiirustama ja mõni aeg hiljem näitas mobiiltelefone, et tahab neid maha müüa. Kust R.O telefonid sai, seda ei teadnud kuni ülekuulamiseni. R.O müüs telefonid maha, tema seisis kõrval. R.O võttis temalt SIM-kaardi ja helistas tol korral mitu korda. (t/l 48-51) 06.08.2007 tunnistajana üle kuulatud JP seletas, et Express Mobiiliäris olid kahes vitriinis välja pandud mobiiltelefonid ja ühes tarvikud. Kaugemas nurgas olev vitriin oli tühi, sest klaas oli katki. Maxima kauplusest ei ole mobiiliäri millegagi eraldatud. Tal oli vaja kiiresti ära käia ja turvameest, kes oleks valvanud, seal läheduses ei olnud. Vitriinid olid tema arust kõik suletud, kuid lukk on kergesti avatav. Lahkudes olid kõik telefonid alles peale ühe telefoni, ühes vitriinis, kuivõrd enne seda müüs ühe telefoni sealt ära. Hiljem sellest vitriinist varastatigi 13 telefoni. Müügisaalis vaatas teda noormees, kes sikutas kõrvalseisvat noormeest varrukast ja nad lahkusid tänavale. Mida noormehed vitriinide kõrval tegid, seda ei näinud ja kuhu läksid, seda ei vaadanud. Kohe mobiiltelefonide kadumist ei märganud. Keskmises vitriinis oli puudu 13 telefoni, lisaks see, mille maha müüs. Vitriini uks oli irvakil. №ormehi ära tunda ei suuda. (t/l 54-58) EKindlustuse teatis, mille kohaselt jäi GOÜ kahju omavastutuse piiridesse ja kindlustusandja ei ole hüvitist maksnud. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud R.O süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu OÜ G esindaja VG avaldust ja ütlusi, tunnistaja JP ütlusi, tunnistaja AS ütlusi, kahtlustatava SF ütlusi, jälitusprotokolli, ütluste olustikuga seostamise protokolli, sündmuskoha vaatlusprotokolli, asub seisukohale, et süüdistatava R.O süü temale inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on OÜ Gesindaja kohtueelsel menetlusel esitanud varastatud telefonide andmed ning jälitusprotokollist nähtuvalt on kahte varastatud telefonidest kasutatud varguse päeval ja ühte ka vargusele järgnenud päeval. Seejuures on tuvastatud, et telefonide kasutamisel kasutati kahtlustatavate R.O ja SF kõnekaarte. Seega on tuvastatud, et R.O, kes tunnistas kuriteo toimepanemist ka kasutas varastatud telefoni, mida omakorda on kinnitanud S.F . Samas on S.F kinnitanud, et pärast kauplusest väljumist oli R.O hulk telefone, mida R.O asus müüma. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on R.O varem varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud ning inkrimineeritava teo toimepanemise ajaks ei olnud karistus kustunud, mistõttu on süüdistatav isikuks, kes on varem varguse toime pannud. Kuivõrd süüdistatav müüs varastatud telefonid maha, siis viis süüdistatav temale inkrimineeritud varavastase kuriteo lõpule. Seetõttu leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel on 4 R.O käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Kohtueelsel menetlusel on GOÜ esitanud tsiviilhagi 35 220 krooni nõudes. Kohus asub seisukohale, et esitatud rahaline nõue on põhjendatud ja kuulub täies ulatuses rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju tekkis süüdistatava kuritegeliku käitumise tulemusena ning tsiviilhagi rahuldamise eesmärgiks on kannatanu varalise olukorra viimine kuriteo toimepanemisele eelnenud seisundisse kahju tekitaja arvelt. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastani. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kuriteoga tekitati kahju, mis ei ulatunud karistusõiguslikus mõttes olulise kahjuni. Samas ei saa väita, et varaline kahju olnuks väike, kuivõrd ulatub peaaegu äriühingu osakapitali suuruseni. Arvestades inkrimineeritud teo iseloomu, so varavastast iseloomu, siis asub kohus seisukohale, et sanktsioonis ettenähtud alternatiivse karistuse, so rahalise karistuse kohaldamine ei ole otstarbekas, kuivõrd süüdistataval puuduvad selle tasumiseks piisavad sissetulekud. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistataval senini tasumata väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid, millised ületavad kogumis 20 000 krooni. Selliste andmete põhjal võib asuda seisukohale, et rahalise karistuse kohaldamine oleks üldse välistatud. Vaatamata sellele, et süüdistatav esitas kohtuistungil tõendid selle kohta, et ta on asunud trahve tasuma, on tema vastu esitatud tsiviilhagid rahuldatud ja temalt on välja mõistetud Aktiva Finants ja AS E kasuks veel ligi 7000 krooni. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et tegemist on vaid ühe varguse episoodiga, mille toimepanemisest on käesolevaks ajaks möödunud suhteliselt pikk ajavahemik ning kohtul puuduvad andmed selle kohta, et süüdistatav oleks pärast seda õiguserikkumisi toime pannud. Seetõttu leiab kohus, et karistuse võib mõista oluliselt alla sanktsioonis ettenähtud keskmist määra. Kohtuistungil esitas süüdistatav tõendid selle kohta, et ta töötab alaliselt alates 2007 aasta novembrist ning tal on alaline sissetulek. Peale selle esitas süüdistatav abielutunnistuse ja lapse sünnitunnistuse, millistest võib teha järelduse, et süüdistatav on loonud perekonna. Arvestades asjaolusid, et süüdistataval on alaline elukoht, alaline sissetulek, samuti perekond, leiab kohus, et nende asjaoludega on süüdistatav ilmekalt näidanud seda, et ta on asunud elama õiguskuulekalt. Taolisi asjaolusid arvestades leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata. Kuivõrd aga tegemist on korduvalt karistatud isikuga, leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, millise tingimustes on süüdistataval võimalik näidata oma soovi edaspidi elada õiguskuulekalt. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.